Valikulised andmed Sõnumi andmeväljade lühiseletused 1) IP päis sisaldab lähte- ja sihtaadressi. 2) Tüübiväli määrab sõnumiliigi. 3) Kood täpsustab sõnumi sisu ehk määrab alamtüübi. Maksimaalne alamtüüpide arv, mis on võimalik ühele sõnumi tüübile määrata, on 256. 4) Kontrollsumma on 16-bitine andmeväli, mis aitab kindlaks teha, kas andmevahetuse käigus esines kadusid. Arvutamisel teisendatakse ICMP päis ja andmed kahendarvudeks, ja liidetakse need kokku. Andmepaketi vastuvõtja kordab tehet. Pakett kustutatakse, kui tulemus erineb kontrollsummast. 5) Identifikaatori abil määratakse kindlaks vastussõnum. Näiteks kajataotluse sõnumile vastuseks saadetud sõnum. 6) Järjekorranumber aitab eristada järjestikku saabuvaid sama tüüpi sõnumeid. 7) Valikulised andmed kirjeldavad, kuidas sõnumis määratletud tegevusi täide viia.
Tabelit võiks jätkata sama loogika järgi ka edasi. Kümnend-süsteem 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kahend-süsteem 0 1 10 11 100 101 110 111 1000 1001 Kümnendarvude teisendamine kahendarvudeks toimub järgmise algoritmi alusel: olgu meil vaja 517810 teisendada kahendsüsteemi arvuks. Selleks jagan kümnendarvu kahega ja leian jäägi, mis on alati kas 0 või 1, antud juhul muidugi 0. Seejärel jagan saadud vastuse uuesti kahega ning leian jäägi ja nii edasi, kuni jagatiseks tuleb 0. 5178 2 0 2589 2 1 1294 2 0 647 2 1 323 2 1 161 2
J. von Neumanni arvuti tegeles ainult ühe ülesandega korraga ehk immiteeris inimarvutaja tööd. Aastatel 1947-1949 ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVACi(Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud programmi ideed. 1949. aastal nägi päevavalgust EDVAC. See oli professor J. von Neumanni poolt väljatöötatud siseprogrammjuhtimisega. St. arvuti tööd juhib programm, mille käsud salvestatakse kahendarvudeks kodeerituna mälupesadesse samuti nagu töödeldavad arvud. Formaalselt ei erine käsk arvust millegi poolest. Käske saab nagu arvegi programmi täitmisel muuta. See võimaldab jätta mitmesuguste töö käiku mõjutavate otsuste tegemise arvutili endale. Avarduvad arvuti rakendusvõimalused ja lihtsustub programmide koostamine. Programmeerija ei tarvitse programmi võtta lahendusalgoritmi kõigile operatsioonidele vastavaid käske ega jäigalt planeerida algoritmi hargnemisi.
annaabi.ee 
