Georg Lurich
haigus. Tallinna Peetri Reaalkooli asudes oli ta veel nõrk ja haiglane(ta isegi vabastati
kehalise kasvatuse tundidest), kuigi tema tahe tugevaks saada oli säilinud. Mõte spordile
pühenduda, hakata elukutseliseks atleediks, tekkis tal tõenäoliselt Tallinnas välismaiste
jõumeeste esinemisi nähes.
Talle omase südikuse ja visadusega hakkas ta oma kava ellu viima harjutama hantlite,
tõstepommide ja muude raskustega. 15-aastaselt olevat ta kihlveo peale surunud mõlema
käega kahenaelaseid hantleid 4000 korda järjest. Õige kindluse said treeningud siis kui Georg
hakkas käima Tallinna raskejõustikuklubis.
Lurichi tippspordi tee algas Venemaal Peterburis, 1895. aastal. Seejärel hakkas ta püstitama
maailmarekordeid tõstmises ja võitis kõiki maadluses. Ning 1896. aasta suvel sai Georg
Lurichist spordiprofessionaal, elukutseline atleet ehk rahvakeeli jõumees.
Lurich hakkas uure menuga mööda maailma ringi rändama, ta oli võidukas nii maadluses kui