Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. K...
ettevõtjaid? Eesti töötuse protsent oleks ~11% asemel vähemalt 50%, sest lihtsalt puuduksid töökohad. Mõne jaoks on positiivne eeskuju Urmas Sõõrumaa, kes omab osalust üle 60 ettevõttes mitmel pool Euroopas, kuigi ajakirjandus on tema mainet ja usaldust kõvasti hapendanud. Teine peab aga enda eeskujuks hoopis Armin Karu, kelle kasiinoäri teenused on sõltuvust tekitavad, kuigi äri on uskumatult edukas. Mina pean positiivseks eeskujuks ka enda isa, kelle kahemehefirma suutis hoolimata rasketele aegadele majanduses oma käivet kasvatada. Kas Eesti ärimaailmas on ka selliseid positiivseid eeskujusid, keda rahva seas veel respekteeritakse ja kes on suutelised looma Eesti Nokia? Väga edukat noore inimese tähelendu hetkel ei paista olevat. Küll aga on neid kindlasti tulemas, sest majanduslangus pani noori inimesi mõtlema ka enda tulevikule, pensioniea kindlustamisele. Saades majanduslanguse perioodi ise kõrvaltvaatajana kogeda, pani see aluse
kindlat omaette mõistet heategevus, kitsasfilm, valjusti rääkimine omakasu, vaenelaps Täiendsõna on lühenenud Sinilill, kiirrong, sirgjoon Sellised kolme- või Kuumaveeallikas, enamatüvelised ühendid, mis mustaveepang, moodustavad omaette tähenduse mustasõstramoos, kahemehefirma, neljasilmajutt, allveelaev KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA Kui tekib omaette Kohusetruu, viljarikas, tähendusega sõna külmakindel, tulikuum, hulljulge, kurikaval -ohtu, -võitu, -verd eelneva Lapseohtu, kurvavõitu, käändsõna omastavaga igavavõitu, puhastverd, valgetverd
■ Tekkinud liitsõna väljendab kindlat Uusaasta, elavnurk, heategevus, ■ Määrsõnaline täiendsõna Kummuli paat, lokkis juuksed, omaette mõistet kitsasfilm, omakasu, vaenelaps valjusti rääkimine ■ Täiendsõna on lühenenud Sinilill, kiirrong, sirgjoon ■ Sellised kolme- või enamatüvelised Kuumaveeallikas, mustaveepang, ühendid, mis moodustavad omaette mustasõstramoos, kahemehefirma, tähenduse neljasilmajutt, allveelaev KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA ■ Kui tekib omaette tähendusega Kohusetruu, viljarikas, külmakindel, sõna tulikuum, hulljulge, kurikaval ■ -ohtu, -võitu, -verd eelneva Lapseohtu, kurvavõitu, igavavõitu, käändsõna omastavaga puhastverd, valgetverd
6.Kokku kirj. ka niisugused kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid nagu: 6.1. Lahku, kui omaette tähendust ei ole. Nt: kuumaveeallikas ,mustaveepang, mustasõstramoos (omadussõna + nim. + nim.). Nt: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nim. + nim.). mitmeparteisüsteem (asesõna +nim. +nim.). allveelaev, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nim.). Kohanimede KOLAKI 1.Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. Nt: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Metsakalmistu, Rannavärav, Hirepark, Kivisild, Suursaar, Pühajärv. 2.Kohanimed kirj
lokkis juuksed, valjusti rääkimine, kaelakuti kõndijad. Siiski võib ta nimisõnaga mõningatel juhtudel liituda ja moodustada liitnimisõna: allüürnik, eeskoda, koostöö, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja, poolthääl. Kokku kirjutatakse ka niisugused kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid nagu kuumaveeallikas, mustaveepang, mustasõstramoos (omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi,
tegusõna tüvivorm Nt. esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus Muutumatu sõna liitumine nimisõnaga ja liitnimisõna moodustamine Nt. allüürnik, eeskoda, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja, poolthääl kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid Nt. kuumaveeallikas, mustaveepang, mustasõstramoos, kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi, mitmeparteisüsteem, allveelaev , pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab ‘erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi, üksik’; tähenduses ‘spetsiaalne, eriline’ kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku. Nt töötasime igaüks eri alal (= igaüks
juuksed, valjusti rääkimine, kaelakuti kõndijad. Siiski võib ta nimisõnaga mõningatel juhtudel liituda ja moodustada liitnimisõna: allüürnik, eeskoda, koostöö, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja, poolthääl. Kokku kirjutatakse ka niisugused kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid nagu kuumaveeallikas, mustaveepang, mustasõstramoos (omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine