õhtupoolikul muutub temperatuur taas talutavaks ja loomad lähevad liikvele. 7. Troopilises savannis võime silmata ühtaegu kümneid ulukiliike ehk rohkem kui mistahes muus maakera elukoosluses, sest tegu on avamaastikuga. 8. Aastamiljonite jooksul on rohusööjad kohastunud oma toidulauda äärmiselt säästvalt kasutama. Nad söövad eri kõrgustel ja liiguvad laialt ringi, vastavalt taimede kasvamisele. Kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt, elevant kahemeetristelt põõsastelt, sebrad ja antiloobid saavad kõhu täis rohust. 9. Iga sajuperioodi saabudes tärkab rohtlates lopsakas rohi ja tänu sellele, et savannides sajab palju, ongi savann väga liigirohke. 10. Kui üks krokodill jõuab saagist vaid paari meetri kaugusele, elustub teispool saaki teine krokodill, kes libistab end ootamatu väledusega vette ja hakkab samuti saagi poole ujuma. Esimene krokodill teeb järsu pöörde ja lahkub, sest see pole tema maa
suletud maastik ning seetõttu loomad ei paistagi välja, kuna nad on roheluse varjus nö peidus. Kui seda elustiku oleks võimalik ka korraga näha, märgaksime, et suurimetajate arv samal pindalal troopilistes vihmametsades on ikkagi väiksem kui savannis. Sealsed loomad kasutavad väga säästklikult toidu, näiteks kaelkirjakud söövad puulehti viiemeetri kõrgustelt puudelt, elevant aga, sööb lehti umbes kahemeetristelt põõsastelt, sebrad koos antiloobidega toituvad hoopiski rohust ja tüügassiga elab ära juurikatest ja juurtest, mida ta tuhnib maa seest välja. Nagu meilgi, siin Eestis, on ka seal (troopilises savannis) neli aastaaega, kuid sellegipoolest on troopilise savanni aastaajade sisu meie omast erinev. Aasta algab talvise kuiva ajaga, millele järgneb suur vihmaaeg, seejärel suvelõpu vihmaaeg ja aasta lõpeb väikese vihmaajaga. Iga sajuperioodi saabudes tärkab rohtlates
annaabi.ee 
