(joonis 11), see oli seotatud parkimiskohtade salvestamisega ning Ginzburg oli veendunud, et esimene korrus ei ole mõeldud elamisele. Oli tekkinud mulje, et maja lendab õhus, just nende sambade abil. Sambade, sillake katuse peal ja valge värvi tõttu maja oli väga sarnane laevaga. Joonis 11. Idapoolne maja fassaad, 1930 a. Majas pidi elama 50 peret, 200 inimest. Kõik korterid on kahekorruselised (joonis 12) ning iga korter koosneb kahest osast esimene on 3,6 m kõrgust ja teine 2,3 m kõrgust. Joonis 12. Esimeses osas oli väike köök (joonis 13) ja eluruum. Köök oli selline just sellepärast, et kommunaalhoones oli tehtud suur söökla, kus, Moisei Ginzburgi arvates, peavad sööma kõik elanikud, mitte tegema ise toitu korteris. Joonis 13. Köögielement
valmistada ette professoreid kõrgkoolide jaoks · 1850. a. jaotati senine laiaprofiililine filosoofiateaduskond ajaloo- keeleteaduskonnaks ja füüsika- matemaatikateaduskonnaks. · Endiselt tegutsesid arstiteaduskond, õigusteaduskond ja teoloogiateaduskond, mis valmistas ette pastoreid luteriusu kirikutele · Ülikooli ja üliõpilaskonna kasv nõudis uute hoonete püstitamist · Peahoone oli kitsaks jäänud ja aastatel 1856-1859 ehitati peahoonele juurde kahekorruselised tiibhooned, mille vahele püstitati romaani stiilis ülikooli kirik · Üliõpilaste arv, mis 1850-ndatel aastatel · kõikus 500-600 vahel, hakkas jõudsamalt kasvama 1870-ndail aastail, ületades 1880- ndate aastate algul 1200 piiri. Rõhuv enamus üliõpilasi pärines Läänemere kubermangudest (eelkõige Liivimaalt). Umbes ¼ oli tulnud Venemaalt. Paljud üliõpilased olid rahvuselt poolakad. · 1889-1895.a. viidi Tartu ülikoolis läbi ülikoolireform. ·
o Ehitati 7. sajand 11. sajand. Timuri haud Samarkandis o Kuppelmosee tema haual Tadz Mahal o Põhja-India valitseja lemmiknaise mausoleum 15.SAJAND Hagia Sophia kirik muudeti moseeks. Selle kõrvale ehitati 4 minaretti ja kuplikonstruktsiooni jäljendades ehitati samasse linna Suleimani mosee. Medrese omapärane muhameedlik ehitustüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. o Nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekorruselised ehitised. o Keskel on suur koda (ivan) ja sellest mõlemal pool on väikesed kambrid õpilastele. Lossid ja võimsad linnused. Eriti kuulus on Alhambra loss o Asus Hispaanias, Granada lähedal o Kolm õue [sealhulgas ka nn. Lõvide õu] Põhja-India muhameedlike valitsejate mogulite lossid Lahore'is, Agras ja Delhis on ehitatud punasest liivakivist ja valgest marmorist. Tarbekunst o Peen tehniline töötlus o Eriline armastus ornamentika vastu
· Jeruusalemmas laiendati bütsantsi stiilis 3-lööviline kirik 7-lööviliseks al-Aksa moseeks. · Kubbat-as-Sahara Jeruusalemmas vanim kuppelmosee. · Ehitati palju kuppelmoseesid. Kasutati samal ajal mosseena ja hauana. · Timuri haud Samarkandis · Tadz Mahal · Hagia Sophia mosee · Suleimani mosee · Medrese omapärane muhameedlik ehitustüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. (nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekorruselised ehitised. Nende keskel suur koda ja sellest mõlemal pool kambrid õpilastele.) · Lossid, linnused (Alhambra loss ja selle nn Lõvide õu) · Lossid Lahore'is, Agras, Delhis punasest liivakivist, valgest marmorist Tarbekunst: · Peen tehniline töötlus · Ornamentika · Ornamenteeritud relvad, Koraani kalligraafilised leheküljed · vaibakunst
aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkealpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning levinud oli seina ja laetalade kaunistamine maalingutega (Albu mõis). Väga palju barokkstiilis hooneid olid planeeringult keskse mantelkorstnaga vanabalti häärberid, kuid alates 17. sajandist levisid palju ka kahekorruselised paleelaadsed hooned (Maardu mõisahoone) . Barokklossid olid koolmekorruselised. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid ja kolmandale privaatsed eluruumid, teine korrus oli aga pidude ja vastuvõttude jaoks (nt. Kadriour loss) Historitismiajastu 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks
1785 võttis kuningas Karlos 3 hoone üle ning pani tõõle yhe oma lemmik arhidektidest huan laneova. Rajati uhke botaanika aed ja madriidi raekoda. Karlos 3 suri 1788. Ajad läksid keeruliseks, hispaania pidi üle elama sõja. Edasi sai troonile Karlos 3 pojapoeg Fernando 7. Team tütar lasi püssirohu lao ja ratsa hooone korda teha et kuninga poja kunsti kollektsioon seal välja panna. Uus klassikaline sammas eeskoda, sellest mõlemal pool täpselt sarnased sammas käigud. Kahekorruselised punased kivihooned. Muusium avati 1819. Sajandi pärast ei mahtunud sinna enam maalid ära, muuseum oli väikseks jäänud. Uued hooned ehitati muuseumi taha. Originaal hoonet ei muudetud. Praadol on väga keeruline plaan ning võimatu on kõike läbi käia ühe korraga. Väga lihtne on ka eksida, kuigi kõik on märgistatud, plaane täis jms. Maale Praados on umbes 1300. Pühapäeviti pääseb Praadosse tasuta sisse, mis tõttu on seal tihti tohutud järjekorrad ning
Keisri käes olin nii ilmalik kui usuline võim. I suur õitseaeg 6.sajand, keiser Justianuse valitsusaeg. Kõige tuntum ehitis on Hagia Sophia katedraal o Suurim basiilika Konstatinoopolis - Jätab mulje nagu oleks tsentraalehitis o 1 hiigelkuppel + 2 poolkupplit o Kõige suurem kuppel ripub osaliselt õhus o Mahutas umbes 20 000 inimest o Rõdud [kirikutes nimetatakse neid empoorideks] o Viklid o Piilarid o Kahekorruselised külglöövid, kesklöövi külgseintes on kaks rida aknaid, aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid San Vitale o tüüpiline tsentraalehitis o asus Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja- Itaalias. o 8 tahuline o Empoorid o Palju mosaiike Talumid Liseenid Petikud süvendid, mis on kaunistuseks. [kui neil süvenditel
keel, pühakiri Koraan (sunna), pühakoda mosee (müüriga ümbritestud nelinurkne õu, mida piiravad sammaskäigud, meka poolses seinas (kiblamüür) on palveniss (mihrab), õuel kaev, kõrge torn minarett), ehituskunst mosee Hagia Sophia mosee, ornamrntaalne dekoratsioon: taimemotiiv arabesk, kuppelmosee haudehitised Timuri haud, mauseleum Tadz Mahal, medrese muhameedlik ehiristüüp, nelinurkne piklik õu, ümbritsevad kahekorruselised ehitised, lossid Alhambria loss, linnused, Kaaba tempel, tarbekunst - peen tehniline töötlus, ornamentika, vaibakunst, Arabesk on keerukalt põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament (erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiikidest, modelleeriti kipsist või stukist, värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest.
kirjandusteoseid. Eepos- lugulaul muistsetest jumalatest ja kangelatest,tavaliselt värsiriimis. 5. Jutukese koostamise peatükid Elu sumerite linnas Sumeritel oli palju uhkeid linnriike. Üks neist tähtsamaid oli Uri linn. Uri valitsejal õnnestus ka teised sumeri linnad oma võimule allutada ning nii saigi Urist umbes sajaks aastaks Sumeri pealinn. Linnade keskel oli tsikuraad, linnasüdant ümbritsesid ühe ja kahekorruselised elumajad. Tänavad olid kitsad ja käänulised.Tänavate ääres paiknesid poekesed. Igal perel oli tavaliselt omaette maja. Majades või sageli elada mitu põlvkonda koos oma naiste ja lastega. Perepea oli vanaisa, kes vastutas kodakondsete eest ning pereliikmed pidid omakorda alluma vanaisale. Rikkamates perekondads peeti ka orje. Mesopotaamia jumalad Mesopotaamia jumalad olid inimeste arvates inimestega sarnased, kuid vägevamad.Jumalaid peeti surematuks
Kuplite süsteem rajati viklite toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit.Kupli alumine osa tambuur, on ehitatud kõrgemaks valgmikuks. Kuna peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile peavad nendevahelised seinad kandma ainult iseennast ja neisse on seega võimalik teha arvukalt avausi. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbikaaravade kesklöövi. Seda rõdutaolist ruumiosa nim. empooriks.Välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Säilinud on ka mitu kirikut Ravennas, näiteks kaheksatahuline San Vitale, mis on kuppelehitis ja tuntud oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid, mis kandsid skulptuure. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad e liseenid
hulgaliselt sõltlasi. Sõltlastel ei olnud oma maavaldusi ja nad said töö eest päevatasu. Eriti palju sõltlasi töötas templi maadel. Vähesel hulgal ka orje. 3.) Kirjelda sumeri linna, näiteks Uri. Uri linn oli kaitsejumala Nanna all. Linnasüdames kõrgunud kuujumala tsikuraat on sumeri astmiktemplitest kõige paremini säilinud. Selle kõrval asusid ka teised, madalamad templid, samuti kuningaloss. Linnasüdant ümbritsesid ühe- ja kahekorruselised elumajad. Enamik tänavaid olid nii kitsad ja käänulised, et vankriga seal sõitma ei mahtunud. Inimesed pidid liikuma jalgsi, koormaid aga tuli kanda eeslite seljas. Tänavate ääres paiknesid poekesed, kus müüdi söögipoolist ja muud tarvilikku. Mitmel pool tänavanurkadel asusid väikesed pühamud, et möödujad saaksid jumalaid austada ja neile tagasihoidlikke annetusi tuua. Igal perel oli tavaliselt omaette maja. Tihti elasühe katuse all vanavanemad ja
Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr. Metallid võeti kasutusele III aastatuhandel ekr. Tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Suurimad linnad olid Harappa, Mohendžo Daro. Linnade elanike arv võis ulatuda 10tuhandeni. Enamik olid põlluharijad ja elasid maal. Linn koondus künkal oleva kindluse ümber. Templeid polnud ja loss oli nende asemel. Enamik inimesi elas väikestes üheruumilistes majades ,mis olid põletatud tellistest. Rikkamatel olid kahekorruselised sisehooviga majad. Reoveesi läks kanalisatsiooni. Induse linnadel olid head kaubandussidemed. 1700ekr tekkis langus ja inimesed hülgasid linnad. Aarjalased tungisid sisse. Aarjalaste keelest arenes sanskriti keel. Püharaamatud e. veedad annavad ülevaate aarjalaste uskumustest ja ühiskonnakorraldusest. Tänu neile tekkis kastiühiskond. Brahmaanid e. preestrid korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste eest. Kšatrijad e. sõjamehed kaitseisd ja valitsesid kogukondi. Vaišjad e
tähtsam, kui Spartas. 4.Kreeka eluolu ja perekond. Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvas elas maal, täitsid linnad ühiskonna majanduslikku, poliitilise ja usukeskuse rolli ning määrasid seega ühtlasi tsivilisatsiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse jalamile. Linnasüda oli koosoleku ja turuplats. Tänavad olid kitsad ja käänulised. Linnamajad olid kivivundamendile rajatud ühe või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Tavaliselt oli neil ka väike nelinurkne siseõu. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi ja viinamarjaistandused. Riietuti ühe või kahe üle keha heidetud riidetükikestega, pükse ei kantud, jalatsiteks oli sandaalid. Toiduks oli rohkelt puu ja köögiviljad, sealhulgas eriti küüslauk ja kala. Liha söödi ainult siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Kastmena kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega
Liseen Kitsas püstriba, liigendab seina Meka islamiusuliste püha linn Kalifaat muhameedlaste riik Maur hispaania muhameedlane Mihrab pooliimas palveniss, paiknes Mekapoolses seinas Minarett sale torn, vormilt erineva kujuga (nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline), minareti küljes rõdud, teravatipuline katus. Minaretti kasutatakse palvusele kutsumiseks. Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mida ümbritsesid kahekorruselised ehitised. Ehitiste keskel asus nn. koda e. Ivan ja samuti kambrid õpilastele. Mosee-pühakoda (hakati ehitama 7. Sajandil). Põhitüüp: müüriga ümbritsetud õu, mille keskel kaev, ühel küljel suurem madal saal, mis on sammastega jaotatud löövideks. Tambuur Sale silinderjas akendega ruum peakupli all Ikoon usulise sisuga pilt Ikonoduulid Ikoonide pooldajad Ikonoklastid Ikoonide vastased
Gümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium, Ristiku Põhikool, Kurtide Kool), kirikuid (Peeteli kirik, mormooni kirik), raamatukogu, Pelgulinna Rahvamaja, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Psühhiaatriahaigla ning hipodroom kui perspektiivne elamu-, äri- ja keskuseala. Kalamaja asum paikneb vanalinnast loodes Kopli kaubajaama, laiarööpmelise raudtee ja mere vahel. Kalamajas elab ca 7800 elanikku. Kalamaja praeguses hoonestuses on valdav 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kahekorruselised puitelamud, kuid on ka uuemaid elamukvartaleid ja tööstusettevõtteid (Estonia Klaverivabrik, Suva AS, Tallinna Masinatehas, Volta AS, AS Maseko, AS Masekonord). Kalamajas asuvad Põhja-Tallinna Valitsus, Linnahall, Tallinna Elektrijaam, Salme Kultuurikeskus, Patarei vangla ning rohkesti kaubandus- ja teenindusettevõtteid. Merimetsa asum paikneb Põhja-Tallinna edelanurgas ning piirneb Pelgulinna, Pelguranna ja Haabersti linnaosa asumitega ning Kopli lahega
Tsikuraat · Tsikuraat on massiivne, astamgutena ülespoole ahenev torn · E. astmiktempel · Tipus asus väike tempel, kus preestrid said ühendust võtta jumalatega Eanna tsikuraat Ur'is Sumeri linnriigid · Iga linnriigi keskel oli linna kaitsejumalale pühendatud astmiktempel e. tsikuraat · Ümberringi paiknesid kitsaste tänavate ääres ühe- või kahekorruselised savist majad. · Linnriigid olid piiratud tugevate müüridega. Müüridest väljapoole jäid põllud, aiad ja karjamaad · Tähtsamad linnriigid olid: Adab, Eridu, Isin, Kis, Lagas, Larsa, Nippur, Uruk ja Ur · Elanike arv domineerivates asulates oli 30 000- 50 000 · Valitsesid monarhid, kuid suur maj. ja sots. ning kõrge prestiiz oli ka templitel ning preesterkonnal Linnriik Ur · Üks Mesopotaamia tähtsamaid linnriike
5. TERMID; TERMAKEN- (nende varemetes on säilinud kuplid), tohutu suured saunad, mitmete osakondadega. Seltskonna kokkusaamise kohad. Caracalla. Termid ehitati Roomas aastail 212216 keiser Caracalla valitsusajal Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. Kogu kavatis oli paigutatud umbes 12 hektari suurusele ruudukujulisele maa-alale. Pargi keskel asus peahoone, mida ümbritsesid kahekorruselised hooned. Peahoones oli külm, soe ja kuum saun. Kolmest küljest ümbritses peahoonet lilleaed, neljandal, kõige kaugemal küljel asus staadion. Kõrvalhoonees olid suured ujumisbasseinid purskkaevudega. Kahte korpusesse olid paigutatud raamatukogu ja muusikatoad. Termid mahutasid korraga kuni 1600 inimest. Nende ülesanne oli aga hoopis laiem kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja
saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Elumajad - Rooma elumajadest oli levinum ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi (tablinum), kus asus ka esivanemate altar. Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses söögisaali (trikliinium) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised: alakorrusel tööruumid (tabern), millede peale ehitatud poolkorrusel elati. Teed - Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, mille vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Lisaks: Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii
maha ning seal asunud 28 munka tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370te aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Klausuur ehitati üles kolmekorruselisena. Vaid põhjatiivas paiknenud kõrge nelja võlvikuga ühelöövilise kiriku osas oli ta kahekorruseline, kolmas korrus oli tõenäoliselt kaitsekorrus. Kirik varustati kaunite raidraamistuses teravkaarakendega. Hoovipoolsetele külgedele lisati kahekorruselised võlvitud ristikäigud. Ligikaudu 20 meetri kõrgused välismüürid lõppesid sakmelise rinnatisega, kirdenurgas lisandus neile tänini säilinud väike konsooltorn. Lisaks konsooltornile ehitati väike torn ka kiriku lääneviilule ja veel üks torn kirdepoolsele katusekelbale (mõlemad hävinud). Algsele ruudukujulisele põhiplaaniga ehitisele lisati seejärel umbes 12 meetri laiune läänetiib. Läänetiiva põhjaosas asus veidi eenduvana väravatorn eraldi avadega jalakäijatele ja
Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi (tablinum), kus asus ka esivanemate altar. Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses söögisaali (trikliinium) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised: alakorrusel tööruumid (tabern), millede peale ehitatud poolkorrusel elati. Elumaja põhiplaan
3 peamist väeliiki olid kolme-nelja sõdalasega mehitatud kaarikud, soomustatud ja raskelt relvastatud ratsavägi ja jalavägi Raskerelvastuses jalaväelane kiiver, kilp, oda Kergelt relvastatud mehed vibu, ling Armeesse kuulusid ka insener-tehnilise väeosad, kes ehitasid linnapiiramisseadmeid jms 10. Kirjelda elumaja Mesopotaamias Linnas olid kitsad ja kõverad tänavad, mille ääres seisid külg, külje kõrval lameda katusega ühe- ja kahekorruselised põletamata tellistest majad Tänavale avanesid vaid poed Paljud elamud olid ruumikad ja hoolikalt ehitatud Nelinurkne siseõu, kust pääses tubadesse. 11. Võrdle Egiptuse ja Mesopotaamia kunsti Egiptus Mesopotaamia Arhitektuur-materjal oli kivi, hauakambrid, Arhitektuur- materjal savi või sissetoodud templid tellised.
Kodanike kasvatamise süsteem. Vallutustel põhinev, ülemvõimu säilitada üritav riik. Loomingulisus pärsitud. ATEENA Algselt riigiametnikud, nõukogu ja rahvakoosolek. Hiljem aristokraatia eesõigused kadusid. Kodanikud Atika täiskasvanud põliselanikud mehed. 500-liikmeline nõukogu, rohked riigiametnikud, kelle hulgast valiti 10 strateegi (väejuhid). 6000 kohtunikku. Loosi teel. Liidrid siiski aristokraadid (rohkem aega, raha, haridust). ELUOLU Majad ühe- või kahekorruselised, siseõuega. Esinduslikum oli külalistetuba andreion (meeste ruum). Töökoda või kauplus. Linnast väljas põllud, maamajad, karjamaad jne. Riietuses kanti suuri üle keha heidetud riide-asju. Kitoon õlgadelt kinnitatud, põlvedeni ulatuv, vööga. Himation paksem üleriie. Pükse peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi
Mesopotaamia eluolu Kuninga võim oli piiramatu 15. Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst Mesopotaamias oli linnatsivilisatisoon. Kitsad kõverad tänavad, Algeline püramiid mastaba, pärast seda Dzoseri astmikpüramiid, küllaltki ruumikad elamud, põletamata tellistest majad ühe- ja siis murd- ehk kaldpüramiid ning siis Cheopsi püramiid. Karnaki ja kahekorruselised. Luxori templid. Püloon- värav+ sambad mõlemal pool. Mehel oli võim naise üle; naistel polnud sõnaõigust Sammasõu (peristüülõu)- pealt avatud. Hüpostüülõu- pealt kaetud Ühiskondlik kihistatus Sekos- templi pühamu- seal oli jumala kuju ja seal käisid vaid Kuriteo sooritajale oli karistuseks sama tegu. preestrid Usuti mitut jumalat, usuti ennustamisse.
majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. • Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kodanikud ja mittekodanikud Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest
Ehitamata jäi Triumphi ja Fortuna vahele planeeritud läänevärav. See valmis alles 1822. aastal Vene võimu ajal. Värav asus samas kohas, kust Vene poolt siseneja tuleb linna ka täna. Uus värav nimetati Peeter I väravaks ja sellelt sai oma nime ka Peetri plats. Narva bastionid on Dahlbergi süsteemile omaselt kõrgete ja võimsate esiseintega ehk fassidega. Bastionide seintes asusid võlvitud käigud ehk kasematid linna kaitsjatele. Narva bastionides (väljaarvatud Gloria) on kasematid kahekorruselised, 2 meetrit laiad ja 2-2,5 meetrit kõrged. Valgus pääseb kasematti laskeavadest, mis on ehitatud umbes iga 7 meetri järel, kahuritele laiemad ja püssidele kitsamad. Iga laskeaugu juurest saab alguse ventilatsioonilõõr, mille eesmärgiks oli kasematist püssirohusuitsu välja juhtida. Kasemattide välisseinte paksus on umbes 2 meetrit, lisaks sellele olid nad kaitstud ka vallikraavi vastasküljel asuva muldvalliga, mis takistas kahurituld otse bastioni seina vastu suunamast
Ta algul kannatas mehe võimu all, kuid hiljem hakkas vastu ning viskas mehe välja. Keke käis rikaste kaupmeeste juures tööl, et Sosot harida. Ka tema peksis oma poega, sest muud moodi ei olnud enam võimalik teda kuulama panna. 1.4. Lapsepõlve aeg Jossif sündis Gruusia linnas Goris. Kura jõe suudmes asuv linnake on üpris väike. Selle keskel on kõrge küngas, millel seisab seisab kindlus. Kõike varjutab isemoodi metsik koloriit. Kahekorruselised elumajad ja väikesed kauplused paiknevad suurte puude varjus. Seal, all-linnas elas jõukam rahvas. Grusiinlased, armeenlased, juudid ja teisteski rahvustest Gori kaupmehed pidasid kaubavahetust kogu linnas. Selliste dekoratsioonide all saigi alguse meie kangelase elu. Kogu selle ilu all aga peitub julm kodune elu. Isa oli joodik, kes aina jõi ja taotles füüsiliselt ainuvõimu peres. Ema ja poeg põgenesid naabrite juurde. Pikimööda sai noorik vanemaks,
Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik põlluharimisel. India riik ja muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Majad oli tellistkividest ja ühe- või kahekorruselised koos siseõuga. Majas oli ka olemas vesi. Linna servas asus suur nelinurkne kindlus. Kuid linnade allakäik algas ~ 17000 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades.
ülesehitus kasutades vikleid. Kahelt suunavad kupli raskuse osa moodustab aknaid, ning aknad on ka poolt toetavad seda neljale piilarile. sammastele toetuv ringina kupli alumises poolkuplid. Domineerib Nendevahelised seinad kaarestik. Külglöövid on servas. Nõnda on keskmine kuppel peavad kandma vaid kahekorruselised ja kesklöövis rohkem valgust iseennast, mistõttu on ülemine korrus avaneb kui hämarates sinna võimalik ehitada läbi kaaravade kesklöövi külglöövides arvukalt avausi
halvustavana. Pelgulinna ajalugu 19.sajandi keskel asusid tänase Pelgulinna aladel rabad vaheldumisi kanarbikuliste küngaste ja männikutega. Piirkonna väheseid rohumaid kasutati karjamaadena. Piirkonna hoonestus tekkis esimesena Paldiski maantee äärde, kus varaseimad andmed elamute kohta on 18. sajandi keskpaigast. Pelgulinna tänapäevane elamupiirkond tekkis 19. ja 20. sajandi vahetusel töölis agulina. Sellest ajast pärinevad põhiliselt kahekorruselised puitelamud "RAUDTEE MILJÖÖ VORMIJANA" Pelgulinna kujunemist ja arengut kiirendas TallinnaPeterburi raudtee rajamine, mis algas 1869. aastal. Raudteetöölised asusid meelsasti elama lähimasse eeslinna ja nii tekkisid lisaks Paldiski maanteele ka Telliskivi, Härjapea, Heina ja Õle tänav. Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal. 1928. aastal valmis Tallinna tolle aja kõige moodsam koolimaja, kus praegu asub Ristiku Põhikool. Esimesed tänavad 9 Esimest tänavat
Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli puuvill loomasöödaks, peagi sai sellest aga tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber, mis tõenäoliselt oli valitseja residents. Silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades. Jõukamate suuremad elamud olid vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus paiknenud kaevust ammutati vett ka n-ö vannitoa tarvis. Reovee väljajuhtimiseks oli kanalisatsioon. Linnades olid turuplatsid ja omaette käsitööliste kvartalid. Nii keraamika kui ka metallitöötlus saavutasid silmapaistvalt kõrge taseme. Induse linnade kaubandussidemed ulatusid arvatavasti Mesopotaamiani, mille valitsejad - Sumeri ja Akadi kuningad - olid huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. Umbes 1700 a e
10 Varasemat, ilma tänavale avaneva välisukseta, tööliskasarmu tüüpi puitkorterelamu (vasakul). Tüüpiline 20. sajandi alguse nn. Lenderi maja tüüpi tööliselamu (paremal). Tallinna maja Lenderi maja Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli Joonis 1.11 Lenderi maja kõige tavapärasem plaanitüüp nelja kööktoaga lisab hoonele dekoratiivsust trepikoja suur peeneruuduline aken korrusel (vasakul). Lenderi maja hooviküljel on enamasti eenduv trepikoja (vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, maht (paremal). mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal).
Kahelt poolt toetavad kuplit poolkuplid. Peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile. Need seinad peavad kandma ainult iseennast, seetõttu on neisse võimalik teha palju auke. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi tekib rõdu taoline moodustis. Kesklöövi külgseinte ülaosas on kaks rida aknaid. Aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nii on kesklöövis rohkem valgust, kui külglöövides. Tänapäeva kiriku välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Katedraali välisilmet moonutavad oluliselt türklaste ehitatud saledad tornid. Kuna muhameedlaste usk ei luba neil elusolendeid
Kadunuke saab usuriitusest osa võtta senikaua, kuni temast on jäänud järele ainult natukene tuhka. [1] Malgasside suurimad hõimud Meriinad 6 Madagaskari valitsevaks hõimuks on siiani meriinad, mis tähendab otsetõlkes ,,Need, kes vaatavad kõrgelt". Meriinad on uskumuste põhiselt kristlased. [1] Enamik meriinade majadest on ehitatud telliskividest ja mudast, mõnikord on majad isegi kahekorruselised. Peaaegu igas külas on meriinadel kirik kui mitte kaks: katolik ning protestantlik. Meriinad kummardavad veel veevaime, keda arvatakse maal elavat juba enne inimeste saabumist ning arvatakse, et neil on üleloomulik jõud. [6] Üheks meriinade tavaks on mehe suguelundi eesnaha eemaldamine. Selle rituaali juures ei viibi naissoost isikuid. See viiakse läbi enamasti juba haiglas vastsündinuna. Teise
pankrotivara ostis kolm aastat hiljem Singapuri kompanii Tolaram Group. Siiani tegutsev Horizon Tselluloosi - ja Paberi AS alustas tööd Kehras 1995. aastal ning avas pehmepaberi tootmise. 6 KEHRA RAUDTEEJAAM 1870. aastal liikluseks avatud Tallinna – Peterburi ehk Balti raudtee äärde rajati esialgsed jaamad keskmiselt iga 20 – 30 kilomeetri tagant. Nendesse püstitati tüüpprojekti järgi kahekorruselised puidust jaamahooned, veetornid - auruvedurite veega varustamiseks ja muud vajalikud ehitised. Kehra jäi kahe niisuguse jaama – Raasiku ja Aegviidu – vahepeale. Seetõttu Kehrasse esialgu jaamahoonet ei püstitatud, vaid piirduti peatuskoha ehk ajutise pooljaamaga mõisa ja kohaliku tee läheduses. Mõni aasta pärast raudtee avamist, mil inimesed olid uue transpordivahendi omaks võtnud, otsustati reisijate paremaks teenindamiseks jaamadevõrku tihendada. Nagu
stiiliks. Sammaste ja alaehituse paigutusel on kasutatud ehitustehnilist võtet, mida nimetatakse kurvatuuriks (ehitusvõte, kus alaehitus kaardub kergelt keskpaiga poole ja sambad on püstitatud väga väikese kaldega kesktelje suunas). Kreeka elumaja, mis senini oli olnud suhteliselt tagasihoidlik, siseõuega, tänavast ärapööratud ehitis, elas läbi kõige suuremad muutused – endiste lihtsate hoonete asemele hakkasid kerkima kahekorruselised sammasõuedega (peristüülõuedega) majad. Ehitati ka teatreid, kõikvõimalikke spordirajatisi (staadion, gümnaasium, palestra) ja rahvakoosolekuhooneid. Joonis 5. Teater Segestas 6 VANA-ROOMA Laialt olid levinud ümar- templid. Tavaliselt olid need korintose sammas- tikuga ning madala kooni- lise katusega. Kreeka arhitektuurist sõltumatult kujunes templiarhitektuu-ris välja kuppelehitis – kupliga kaetud silindriline hoone.
Peaaegu kõik poolsaar vallutasid Maurya Empire ajal 4. ja 3. sajandil eKr. Peaaegu Kõik poolsaar vallutasid Maurya Empire ajal 4. JA 3. sajandil eKr. India riik muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Majad oli tellistkividest ja ühe- või kahekorruselised koos siseõuga. Majas oli ka olemas vesi. Linna servas asus suur nelinurkne kindlus. Kuid linnade allakäik algas ~ 17000 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru
Alles 18. sajandi keskpaiku tugevneb püüe planeerida mõisakeskused ansamblitena, milles tähtis koht oli pargil ja uhkel peahoonel. Vene keisririigi aeg Seoses mõisamajanduse tõusuga 18. sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik ja suurejooneline ehitustegevus. Kujunesid mõisaansamblid esinduslike peahoonete ning rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui lähtuti historistlikest stiilidest, kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Vabaneti rangest sümmeetriataotlusest nii terve
Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades, jõukamatel vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. Oli kanalisatsioon, turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. Erakordselt kõrge tasemega: metallitöötlus ja vääriskivide töötlemine. Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse. Kiri linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus
35. Kes esitab kliendile arve(d) juhul kui klient vedas kaupa välismaale ning ei kasutanud Eesti piires ekspediitori teenuseid? Kaubakontor 1. Seleta lahti kaubaveo efektiivsuse eeltingimused raudteel: • määratud ajaga regulaarne jaotus…süsteem vähendab nõudluse kõikumisest tekitatud ebaefektiivsust • tõhus aja ja ruumikasutus… vähendab vajadust kaubakäitluseks ja pakendamiseks • kahekorruselised veovahendid ja kaubaaluste virnastamine… võimaldavad maksimaalse kandevõime kasutamise • ettevõtete sisene ja nende vaheline koostöö koordineerimine …vähendab kaubavoogude kõikumist • kerged veovahendid …vähendavad sõiduki omamassi osakaalu kandevõimes 2. Milliste kaupade ja mahtude juures on kaubavedu raudteel tasuv? Mida suurem maht kaupa ja mida kaugemale seda veetakse seda tasuvam on vedu. Sobib ka väärtuslike kaupade jaoks nagu autod. 3
sammaskojad. Väljaku lähedal olid toredad templid ja avalikud ehitised, millest on välja kaevatud suuri varemete osi. Linna ümbritses suur müür. Uuenesid ka elumajad. Lihtsatele vanaitaalia elumajadele ehitati juurde uus kreekapärane osa sammasõu ehk peristüül. Vasakul on vanaitaalia traditsioonide kohaselt ehitatud osa, mille keskuse moodustab aatrium; paremal liitub sellega kreeka eeskujudel teostatud osa , milles keskel on peristüül. Majad olid algul ühe-, hiljem ka kahekorruselised. Iseärasuseks on, et fassaadile ei pandud suurt rõhku. Sisekaunistustes valitses inkrustatsioonistiil. Tuha alt välja kaevatud Pompei põhjal võib öelda, et heaolu ja kõrge kultuuritase ei piirdunud ainult suurlinnadega, vaid ulatus ka tagasihoidlikesse Itaalia linnakestesse (Vaga 1999: 111-112), (Kõiv 2006: 162). Pärast Pompei vallutamist Sulla poolt jätkus ehitustegevus pisut teistsuguses, enam roomalikus vaimus. Materjalina ei tarvitatud enam tuffi, vaid peamiselt travertiini
Skulptuuridega kaunistatud fassaadidega kirikud · Notre-Dame-la-Grande o Fassaad kaetud ornamentaalsete ja figuraalsete reljeefidega, mis kujutavad stseene pattulangemisest Kristuse sündimiseni o Kesk-Prantsusmaa Auvergne´i koolkond · Eriti tähtsad empoorkirikud o Kahekorruselised külglöövid · Nelitistorn · Kooriümbriskäik · Kabelipärg o Burgundia koolkond Eelistatuim tüüp basiilika CLUNY KLOOSTRIKIRIK Madeleine'i kirik · Üldiselt domineerib Prantsusmaal romaani ajastul pikiehitise tüüp, ent ei puudu ka tsentraalehitised · Kloostrite ristikäigud romaani kunsti kauneimad mälestised Euroopas
Tänu orjadele jäi kreeka kodanikel kurnavam töö tegemata. Niisiis oli orjatöö ja kodanike vabadusel pöhinev riigikorraldus Kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud. §16 Linn ja maa Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajd olid enamasti kivivundamendile rajatud ühe- vöi kahekorruselised pöletamata tellisest ehitised. Neil oli siseöu, mille kaudu pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse ning ka ülakorrusele, st siseöu oli kogu majapidamise ja pere-elu keskkohaks. Maja köige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (meeste ruum) paiknes tavaliselt öue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapöllud, oliivi- ja viinamarjadeistandused ning aristokraatide ühked maamajad
usukeskuse rolli, määrates seega tsivilisatsiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Pea igal pool paiknes jumalate templeid, aga linnasüda oli koosoleku- ja turuplats - agoraa. Tänavad olid kitsad ja tavaliselt suvaliselt looklevad, mõnes koloonias oli aga algusest peale planeeritud ja korrapärane. Vähemalt osaliselt kattis tänavaid sillutis, väljaspoolt kaitsesid linna müürid. Majad olid ehitatud kivivundamendile, ühe- või kahekorruselised ja põletamata tellistest. Pea alati oli neil väike siseõu, kust pääses kõikidesse ruumidesse. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, viljapõllud, istandused ja aristokraatide suured majad. Maa piirkond ei jäänud linnast kuigi kaugele ja seega võtsid ka maaelanikud aktiivselt linnaelust osa. Riietus ja toit Kanti ühte või kahte riidetükki, mida nimetati kitooniks. See oli ulatus põlvini ja oli kinnitatud õlgadelt. Tihti oli see vööga kokkutõmmatud
Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Kujunes arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Neid käsutati kui omaniku vara, millega too võis oma suva järgi ümber käia. Orja tapmisele nt. karistust ei järgnenud. Eluolu ja perekond: Kreeka riikide ühisk. oli linnaline.Linn paiknes tav. kaljunukile rajatud kindluse-akropoli jalamil. Linnasüda oli aga koosoleku-ja turuplats e. agoraa. Tänavad olid üpris kitsad. Väljaspoolt kaitsesid linna müürid. Linnamajad tav. ühe-kahekorruselised. Andreion e. maja kõige esinduslikum ruum- meeste ruum, paiknes õue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest väljaspoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, istandused, aristokraatide uhked maamajad. Riietus ja toit-kitoon- napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud, kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma korral tõmmati sellele peale paksem üleriie e. himation. Pükse kandsid barbarid. Jalatsid olid sandaalid
Ehitatud tellistest ja betoonist, seinte paksus 6m, siseseinad kaetud kallihinnalise marmoriga, ruumi valgustab kuplitipus olev ava, mille läbimõõt on 9m. o Termid nagu tänapäeva veepargid, mõeldud pesemiseks, puhkamiseks, lõdvestumiseks, ujumiseks jne. Saunas pidid alati olema marmorpink, kuulsamad termid olid Caracalla termid(12ha). Tavaliselt asus ruudukujulisel maa-alal. See oli park, mille keskel oli peahoone, mida ümbritsesid kahekorruselised hooned. Peahoones oli külm, soe ja kuum saun, peahoonet ümbritsesid lilleaed, ühes küljes oli staadion. Kõrvalhoonetes olid ujumisbasseinid, muusikatoad, raamatukogud. Korraga mahutas üks term 1600 inimest, neid köeti põranda alt ja kõndimiseks olid inimestel jalas puust kotad. o Skulptuur ja maalikunst: o Portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Need olid
Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus- liku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajad olid tavaliselt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väi- ke nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristo- kraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon
ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades, jõukamatel vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. Oli kanalisatsioon, turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. Erakordselt kõrge tasemega: metallitöötlus ja vääriskivide töötlemine. Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse. Kiri linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus
Bütsantsi kirikud: · Tsentraalehitised · Põhiplaani äärmised punktid on keskmisest ühekaugusel, nt ring, ruut Hagia Triada katedraal · Probleem ehitada kuppel ristkülikukujulisele hoonele · Lahendati viklite, kolmnurga kujuliste arhitektuursete vormide abil, mis kannavad keskset hiigelkuplit. 2 poolt toetavad seda poolkuplid · Peakupli viklid tekitavad 4 hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse 4. võimsale piilarile · Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi sellist rõdutaolist ruumiosa nimetatakse empoorideks · Välisvaates domineerib keskmine kuppel · Tänapäeval moonutavad türklaste ehitatud kõrged, saledad tornid (minaretid) · Kuna ei luba kujutada elusolendeid, siis kinni on ka kaetud maalid, mosaiigid Justianus I ajast säilinud palju kirikuid Ravennas: San Vitale: · Kuppelehitis · Jätkab varakristlikku traditsiooni
Kapi sisemuses oli jaotus horisontaalne, s. t. siin olid riiulid ning riideid esialgu mitte ei riputatud, vaid laotati. Itaalia renessansi veel üks uhkus oli kõrge puhvet - credenza . Credenza'l oli palju vorme: oli nii pikki kui ka lühikesi, kahe- ja neljaukselisi, mõnikord olid ülaosas sahtlid. Mahutava mööblina (inimeste jõukus kasvas ja ühes sellega paljunes asjade maailm) hakati kasutama ka kabinetkappe. Need olid kappidega sarnaselt n.-ö. kahekorruselised, ülaosas kitsamad ja mõnikord ka avatavad - kahe suure ukse taha oli peidetud palju väikse-maid sahtleid ja laekaid. Mõnedel kabinettidel oli alaosa avatud, sarnanedes hilisema konsoollauaga. 31 3.5. Voodid Renessanssvoodi oli reeglina baldahhiinvoodi, mille voodiosa moodustas madala cassone sarnane, kuul- või käpp-jalgadega kast, mille peal oli veel üks madal nelinurkne kast, sellel
ja sokliehtise ühtseks tervikuks. Rotundi elustavad kõrged kitsad aknad, mille alaosas on balustrid, ülatsoonis aga väiksemad aknad. Sissepääsu raamivad püloonilaadsed seinaeendid, millel paiknevad sepisvõredega ühendatud urnid. Peakorruse hõlmas amfiteatrina ehitatud auditoorium, mille lagi toetus kaheksale dooria sambale. Seinadel oli kaunistuseks maalingud. Samuti ehitati hoone lähedale luukamber ja surnukuur. Juurdeehitusena lisati kahekorruselised poolkaarjad tiibhooned, mis liituvad orgaaniliselt rotundiga, tõstes esile pidulikuma keskosa.2 Anatoomikumi kasutati kuni 1999. aastani, mil hoone jäi liiga kitsaks ega vastanud enam kaasaja nõuetele. Samal aastal valmis Maarjamõisa väljal biomeedikumi hoonetekompleks. 2005. aastal avati 200-aasta sünnipäeva puhul TÜ ajaloomuuseumis näitus ,,200 aastat vana anatoomikumi". 19. novembril 2011. aastal suleti vana anatoomikum ja
annaabi.ee 
