Bütsantsi kultuur
põllumajandussaadustele madalad hinnad. Linn tundus maarahvale petmise sümbolina ja linna ja
maa vastuolud olid vahel vägagi teravad. Ka külade vahel esines tülisid, aga vee ja maa pärast Vahel
tekkisid nendest tülidest löömingud, mis meenutasid tõelisi lahinguid. Külades olid majad
viimistlemata ja nägid välja üsna armetud. Kirikud ja ühiskondlikud majad olid väikesed ja ehitatud
kättesaadavatest materjalidest. Jõukam peremees lasi ehitada endale kahekorrulise maja.
Maainimeste igapäeva elust teame aga poole vähem, kui linnainimeste omast. (Palamets 1991: 8-
10).
Käsitöölised
Varakeskaegset Bütsantsi on nimetatud linnade maaks, sest riigis oli üle 1200 linna. Linnadesse
olid koondunud käsitöö ja kaubandus ning need olid riigi majanduse ühed alustoed. Nii kestis see 8.
sajandini, kuni alagas linnade allakäik. Linnade käsitöölised olid koondatud ametialade järgi