kahekordset h-d. Erandid on mehhanism ja mehhaniseerima, mille puhul on kohustuslik kahekordne h. 1.3.5 S ja Z Tähtede s ja z puhul ei tohiks kasutada kombinatsiooni sh või zh. Sakas sch, prantsuse ch ja inglise sh annavad eesti keeles võõrsõnadesse s (schlager - slager, chanson - sansoon, shampoo - sampoon). Mõned võõrsõnad on kohanenud eesti keelega (marsruut - marsruut, mazurka - masurka). 1.3.6 F F-i puhul ilmneb kaks probleemi.Esiteks, millal kirjutada f ühe või kahekordelt ja teiseks kus kasutada f-i, kus kombinatsiooni hv. Ühekordse f-ga tuleks kindlasti kirjutada sõnad efekt, efektiivne, professor ja professionaalne. Segadust nende sõnade puhul tekitavad inglise keelsed effect ja effective. Kahekordse f-ga laensõnad on aga enamuses kohandunud eesti keelega. Saksa keelest on sõna trüffel, mis eesti keeles on muutunud trühvliks. Nii on ka sõnadega kahvel, vahvel, kohv jpt. 1.4 Lõppsilbi kirjutamine
Et tuumaseadmetega töötamisel kaasneb paratamatult ka kiirgusoht, peavad sealsed inimesed olema pideva järelvalve all. Järelvalvet ongi kõige parem teha kaasaskantavate dosimeetrite abil, mille näitu regulaarselt võrreldakse kehtivate kiiritusnormidega. Neutroni ebastabiilsus. Selles, et liig väikese neutronite arvuga tuumad iseeneslikult lagunevad, on süüdi tuumajõudude küllastatus. Miks aga lagunevad tuumad, mille massiarv ületab laengu rohkem kui kahekordelt? Näiteks on kergetest tuumadest ebastabiilsed nii triitium ( ) kui heelium-5 ( ); mõlematel esineb beetalagunemine. Põhjuseks on neutroni enda ebastabiilsus - vabas olekus laguneb see osake poolestuseaga umbes 12 minutit: Viimast osakest nimetatakse neutriinoks ("väike neutron", W. Pauli, 1930). Kummalisel kombel tuuma koostises olev neutron ei lagune - ilmselt mõjub talle prootonite elektriväli. Siiski, iga prooton suudab hoida lagunemast mitte üle 1.6
Et tuumaseadmetega töötamisel kaasneb paratamatult ka kiirgusoht, peavad sealsed inimesed olema pideva järelvalve all. Järelvalvet ongi kõige parem teha kaasaskantavate dosimeetrite abil, mille näitu regulaarselt võrreldakse kehtivate kiiritusnormidega. Neutroni ebastabiilsus. Selles, et liig väikese neutronite arvuga tuumad iseeneslikult lagunevad, on süüdi tuumajõudude küllastatus. Miks aga lagunevad tuumad, mille massiarv ületab laengu rohkem kui kahekordelt? Näiteks on kergetest tuumadest ebastabiilsed nii triitium ( ) kui heelium-5 ( ); mõlematel esineb beetalagunemine. Põhjuseks on neutroni enda ebastabiilsus - vabas olekus laguneb see osake poolestuseaga umbes 12 minutit: Viimast osakest nimetatakse neutriinoks ("väike neutron", W. Pauli, 1930). Kummalisel kombel tuuma koostises olev neutron ei lagune - ilmselt mõjub talle prootonite elektriväli. Siiski, iga prooton suudab hoida lagunemast mitte üle 1.6
annaabi.ee 
