KÜSIMUSED: 1. Kirjelda käsitsi lakkimist. 2. Pihustuskambrid. 3. Traditsiooniline õhkpihustamine. 4. Madalsurvega pihustamine. 5. Kõrgsurvega pihustamine. 6. Airmix-tüüpi pihustamine. 7. Elektrostaatiline pihustamine. 8. Kuumpihustamine. 9. Kahekomponendiline pihustamine. 10. Automaatpihustamine. 11. Valtsidega pealekandmine. 12. Valumasinaga pealekandmine. 13. Jugadega pealekandmine. 14. Trummelviimistlus. 15. Õhk- ja kamberkuivatus. 16. Nimeta erinevaid kuivatamise viise. 17. Konvektsioonkuivatid. 18. IR-kuivatid. 19. UV-kuivatid. 20. EB-kuivatid. 21. Puitpindadele esitatavad kvaliteedi nõuded. 22. Viimistlemisel esinevad defektid. 23. Viimistlemisel tekkivate defektide tekkimise põhjused. 24. Eriviimistlusviisid. 25
Liigid: pidev ja
diskreetne. Näited: Lendava objekti (kosmoseaparaat, golfipall, mürsk, meteoriit) maandumiskoha
koordinaadid (X,Y); Eksamisessioonil saadavate hinnete kogum (nt 4 eksamit, igal eksamil võimalik
tulemus 0, 1, ..., 5); Pereliikmete pikkused; Kuukäive kaupluseketi poodides... Olulised
aspektid:Vektori komponentide arv; Vektori komponentide vastastikune sõltuvus /sõltumatus;
Jaotusseadus.
Diskreetne kahekomponendiline vektor: Diskreetse kahekomponendilise vektori (X,Y) jaotus
antakse kahemõõtmelise jaotustabelina või -valemina, mis iga väärtuspaari (xi,yj) jaoks fikseerib selle
tõenäosuse pij = P(X=xi , Y=yj ). Jaotusfunktsioon avaldub kujul F(x,y) = i, j pij xi
sulamis süsiniku sisaldusest kuni 2,14% nimetatakse materjale teraseks ja üle 2,14% -- malmiks. Teraseid kroomi, nikli, vanaadiumi, molüptemi jt. lisanditega nimetatakse legeeritud sulamiteks roostevabad, kuumuskindlad, eriomadustega terased. Sulamite siseehituse kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid: komponent, faas ja süsteem. Komponentideks nimetatakse keemilisi elemente ja ühendeid, mis moodustavad sulami. Järelikult on puhas metall ühekomponendiline süsteem. Kahe metalli sulam kahekomponendiline süsteem jne. Faasiks nimetatakse materjali aine füüsikalist agregaatolekut (vedel, tahke, gaasiline), millel on ühesugune koostis ja ning mis on eraldatud teistest erineva omadusega osadest piirpinnaga. Üleminekul ühest faasist teise muutub aine keemiline koostis või struktuur hüppeliselt. Süsteemiks aga nimetatakse muutumatute välistingimuste (rõhk, temperatuur) korral tasakaalus olevat faaside kogumit. Nii näiteks osutub ühtlane vedelik (sulametall) ühefaasiliseks süsteemiks
Vektorvälja v = ( u , v, w) rootor defineeritakse kui operaatori ja vektori v vektorkorrutis i j k w v u w v u × v = curl v = = y - z , z - x , x - y . x y z u v w Siin lühendi "curl" asemel kasutatakse ka lühendit "rot". Kui vektorväli on kahekomponendiline v h = ( u, v,0 ) ning vektori komponendid ei sõltu vertikaalkoordinaadist, siis tema rootor on vertikaalne. Vektor- ja skalaarse välja korrutise divergents on skalaarne suurus, mille ekvivalentsed kujud on div ( v ) = v grad + div v ehk u v w ( v ) = v + v = u +v +w + x + y + z . x y z
aluse). 2. Alusvärv- kahe või kolme kihiline alusvärv katab krundi ning moodustab kaitsva kihi. 3. Pinnavärv- annab sileda ja soovitud värvusega pinna Pahtlid · Hädapahtel(PVA + puidutolm)- ainult katva viimistluse alla · Kiiresti kuivav universaalne pahtel on nitropahtel- on võimalik nitrolahustiga vedeldada ja kasutada lauspahteldamiseks · Puidukitt- ühekomponendiline pasta tuubis või purgis, eraldi sise- ja välistingimusteks. Kahekomponendiline katalüütkitt on suuremate paranduste tegemiseks ja kuivab kõvemaks · Shellaki pulgad- Erinevates toonides tahkeid shellaki pulki kasutatakse lõhede, aukude ja vigastatud profiilide parandamiseks · Vahapulgad- sobivad väikeste putukkahjustuste täitmiseks, eri värvi saab jootekolviga sulatades segada Lihvmaterjalid · Lihvpaber, lihvriie, pimps ja liivakivi. · Eriti jäme- 50-60(kalibreerimiseks)
jaotusseadus. Diskreetse kahekomponendilise vektori jaotus antakse kahemõõtmelise jaotustabelina või valemina, mis iga väärtuspaari jaoks fikseerib selle tõenäosuse pij=P(X=xi,Y=yj). Seejuures X võimalike väärtuste diskreetne hulk ja Y võimaike väärtuste diskreetne hulk võivad sisaldada lõpliku või loenduva hulga väärtusi ning tõenäosuste kogumi jaoks peavad kehtima omadused pij>=0 ja summa(pij)=1(normeeritus). Pidev kahekomponendiline vektor - Kahe juhusliku suuruse paarina (X,Y) esitatud kahekomponendilise pideva vektori jaotusseadus on kahe muutuja x ja y funktsioon, mida saab esitada jaotusfunktsioonina või jaotustihedusena. Jaotusseaduse omadused: monotoonssus, normeeritus, ristküliku tõenäosus. Kaht juhuslikku suurust nim sõltumatuteks, kui nende kahemõõtmeline jaotusseadus avaldub ühemõõtmeliste marginaalsete jaotustiheduste korrutisena. Kui juhuslikud suurused pole sõltumatud, on
prootonit tsütoplasmast. Tsütokroom bd-I koosneb CydA ja CydB subühikutest ning sisaldab heemi. Tõenäoliselt on tsütokroomi kompleksis veel kolmas subühik CydX, mis puhastub koos tsütokroom bd-I-ga välja. Tsütokroom bd-I toimib ka kui katalaas, mis oksüdeerib H2O2 veeks. Selle tulemusena vähendab tsütokroom ROS-i stressi. Tsütokroom bd-I ekspressiooni reguleerib negatiivselt Fnr ja aeroobsetes tingimustes negatiivselt H-NS, anaeroobsetes tingimustes positiivselt ArcAB kahekomponendiline süsteem. Sellise regulatsiooni korral on tsütokroom bd-I ekspresseeritud just mikroaeroobsetes tingimustes. Transkritpsioon on cydABX-lt aktiveeritud kui keskkonnas on NO ja on NO-stressile tundetu. 58 E. coli tsütokroom bd-II (appCB) on vähem uuritud ning täpne roll pole selge. Tõenäoliselt tsütokroom bd-II ei osale prootongradiendi tekitamises. Seda
võõrsõnade tähistamiseks. Ophthalmiatria (silmahaiguste ravi) Hysterectomia (emaka eemaldamine) PÕHJUSED: 14 Rahvusvahelise terminoloogia moodustusvõtted: 1. sõnatuletus: eesliited ehk 1. isikunimed: prefiksid, järelliited ehk sufiksid, liiteks taandunud tüved (bio-, geo-, 2. KAHEKOMPONENDILINE NIMI: mikro-, makro-, termo- jne); eesnimi+pärandatav perekonnanimi Levinumad ladina eesliited Levinumad ladina järelliited 3. Nimevaramu: Ab-, ad-, con-, de-, a) antiiksest eesnimevaramust: dis-, ex-, in-, inter-, Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus ob-, per-, prae-, pro-, b) roomlaste pere- ja lisanimedest: re-, sub-, trans- jne Augustus> August, Augusta, Gustav
kaablite kasutusel. Kasutusel on 2 viisi: surumine ja liimimine. Suvemeetodil liides surutakse erivahendiga otse kiududele otstesse. See sobib nii SC kui ka ST- liideste paigaldamiseks. Survega saadakse liides kiu otsa kiiresti ja liimita. Eri tootjate liidestes ja tööviisides on erinevusi. Õnnestumise järk vaheldub väga suurelt eri toodete puhul. Liimimisel liides liimitakse otse kiu külge. On olemas 2 viisi: sõgav liimimine ja kahekomponendiline liimimine. Sügavliimist kasutades liidest võib uue soojendusega uuesti liita. Kahekomponendi liimimisel tuleb liides uuendada tervenisti kui liidetöö ebaõnnestus. Mõlemal meetodil tuleb liidese ots lihvida kokkumonteerimise järgi. See ongi kõige kriitilisem etapp. Kuna töökohal on raske ja sageli peaaegu võimatu jälgida täpselt lihvimise kvaliteeti, siis tekib alati ebakindluse moment. Meetodite edukus lehvik-kiududele ja keevitusega võrreldes
spetsiifiliste transmembraansete retseptorite abil, mis kannavad signaali rakku. Vastavat protsessi nimetatakse signaalseks transduktsiooniks. Tavaliselt toimub signaali ülekandumine kahekomponendilise süsteemi abil. Stiimuliteks, mida tunnetatakse kahekomponendiliste süsteemide abil, on näiteks pH, osmolaarsus, kemoatraktandid ja repellandid (eemaletõukajad), taimepatogeenide puhul taime pinnal kahjustatud kohtades sisalduvad signaalmolekulid. Kahekomponendiline süsteem koosneb sensorist (sageli on selleks histidiini kinaas) ja tsütoplasmas asuvast vastuvõtvast (ingl. k. response) regulaatorist. Väliskeskkonna stiimuli tunneb ära sensorvalgu N-terminaalne domään. Selle tulemusena muutub sensori aktiivsus. Näiteks histidiini kinaasi puhul toimub autofosforüleerumine, kus ATP-lt kantakse fosforüülrühm üle konserveerunud histidiini jäägile valgu C-termiaalses transmitter-domäänis. See omakorda on signaaliks
väliskeskkonna otsese tunnetamisega spetsiifiliste transmembraansete retseptorite abil, mis kannavad signaali rakku. Vastavat protsessi nimetatakse signaalseks transduktsiooniks. Tavaliselt toimub signaali ülekandumine kahekomponendilise süsteemi abil. Stiimuliteks, mida tunnetatakse kahekomponendiliste süsteemide abil, on näiteks pH, osmolaarsus, kemoatraktandid ja repellandid (eemaletõukajad), taimepatogeenide puhul taime pinnal kahjustatud kohtades sisalduvad signaalmolekulid. Kahekomponendiline süsteem koosneb sensorist (sageli on selleks histidiini kinaas) ja tsütoplasmas asuvast vastuvõtvast (ingl. k. response) regulaatorist. Väliskeskkonna stiimuli tunneb ära sensorvalgu N- terminaalne domään. Selle tulemusena muutub sensori aktiivsus. Näiteks histidiini kinaasi puhul toimub autofosforüleerumine, kus ATP-lt kantakse fosforüülrühm üle konserveerunud histidiini jäägile valgu C- termiaalses transmitter-domäänis
Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. Lakid võivad olla: läbipaistvad; läikivad, poolläikivad, matipinnalised; värvusetud, veidi kollaka, punaka või pruunika värvusega. Bituumenlakid on musta värvi. Läike järgi jagatakse lakid läikeklassidesse. Lakke turustatakse ühe- või kahekomponendilisena. Kahekomponendilise laki puhul on lakk ja kõvendaja eraldi taaras. Kokkusegatult see kaua ei säili. Kahekomponendiline lakk tuleb kiirelt ära kasutada. Õlilakid. Õlilakid on ehitusel kõige enam kasutatav lakkide rühm. Neid kasutatakse peamiselt puitpindade katmiseks. 222 Omaette rühma moodustavad põrandalakid. Need peavad andma mehaaniliselt tugeva kile. Samuti peavad põrandalakid olema küllalt veekindlad. Paljud põrandalakid turustatakse kahekomponendilisena. Nitrolakk. Nitrolakk: kuivab väga kiirelt,
annaabi.ee 
