Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt
kirjutatud põhiseaduses. Parlament haarab endale järjest enam seadusandliku
algatuse õigust ning hakkab järjest enam sekkuma valitsuse moodustamisse.
Demokratiseerimine toob kaasa valimisõiguse pideva laienemise (18. saj.
Esimesel poolel seisuse valimised, lõpus aga juba üsna üldine õiguse) ja
valimisõiguse andmine naistele (19. saj. Algul ennekuulmatu ning alles 20. saj.
Poolele on see muutunud Euroopas valitsevaks) lisaks ka parlamentide üleminek
kahekojaliselt ühekojalisele (19. saj. Ei olnud tavaliselt üks koda valitav ning selle
tähtsus seisnes selles, et kodade vahel kehtis konsensusprintsiip). Kusjuures
üleminek ei toimu föderaalriikides, kuid seal on kahel kojal erinev funktsioon.
Samuti toimub üleminek vabariigile. Konstitutsionalismist rääkides muutub 19.
saj. Seadused ja õigusaktid palju täpsemaks, paraneb õigustehnika. 19. saj.
Muutub tavapäraseks ja vältimatuks seadusandlik bülletään, muutub