nägid selles Saksa ajaloo tipphetke. Riigikord: 1866. aastal oli Preisimaal sõda Austriaga. Preisimaa oli sõjas edukas ning juba mõne nädala pärast toimus Böömimaal Königgrätzi lahing milles said nad jälle võidu. Põhja Saksa Liidu põhikirja alusel koostatud ühinenud Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck.Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Keiser ega kantsler ei pidanud rahva esindajate ees aru andma ega nende tahtega arvestama. Saksa keisririik jäi riikide liiduks ehk liitriigiks.
1866 Preisimaa võit Königgrätzi lahingus 1867 Põhja-Saksa liidu loomine 1871 Otto von Bismarck tõuseb Preisimaa kantsleriks 1871 Preisi-Prantsuse sõja lõpp 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine Riigikord peale Saksa keisririigi kujunemist (lk 24) Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Rahvusliikumine (lk 16) Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilised olud takistasid ühe suure ülemaalise rahvusliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahvuslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses
1866 – Preisimaa võit Königgrätzi lahingus 1867 – Põhja-Saksa liidu loomine 1871 – Otto von Bismarck tõuseb Preisimaa kantsleriks 1871 – Preisi-Prantsuse sõja lõpp 1871 – Saksa keisririigi väljakuulutamine Riigikord peale Saksa keisririigi kujunemist (lk 24) Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Rahvusliikumine (lk 16) Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilised olud takistasid ühe suure ülemaalise rahvusliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahvuslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses
Riikide Iseloomustus: 1)Prantsusmaa: *Majandus:Kapitali väljavedu Venemaale, terasetööstuse kasv, masina ehitus, kaitse tollid. *Sisepoliitika:edukad streigid,anarhismi levik, rahutused usuküsimustes. 2)Inglismaa: *Majandus:Kolooniad-laevastik, põllumajandus kiratses, juhtroll maailma finantsküsimustes. 3)USA:*Presidendid:Roosevelt, Duft *Poliitiline süsteem:Kaheparteisüsteem- vabariiklased ja demokraadid,föderatiivne vabariik,riigipeaks president,seadusandlik võim kahekojalisel kongressil *sisepoliitika:individualism on parim maailmas, töölisklassil halvad töötingimused 4)Eesti:Kubermang(Eestimaa,Liivimaa), Tööstus 1861, Tallinna areng, Põllumajandus/mõisamajandus, ühistegevus, talumajanduse areng, sotsiaaldemokraatia
Ühendatud Saksamaa keisriks krooniti Preisi kuningas Wilhelm I. Saksa keiser sai tulla alati ainult Preisi kuningakojast, kuna Preisimaa mängis ülekaalukat rolli liikmesriikide hulgas. Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Põhja-Saksa Liidu põhikirja alusel koostatud ühinenud Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai loomulikult Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Selle alamkoda (Riigipäev) oli küll valitav, kuid ilma tegeliku võimuta. Keiser ega kantsler ei pidanud rahva esindajate ees aru andma ega nende tahtega arvestama. 8. Kes on Saksamaa president aastal 2021? Kes on liidukantser? Kellele kuulub rohkem võimu? Saksamaa president on Frank-Walter Steinmeier ja liidukantsler Angela Merkel, kellele kuulub võrreldes presidendiga rohkem võimu. Kantsler on täidesaatva võimu ja valitsuse juht. President
Jaanuaris 1871 kuulutati Wilhelm I Versailles lossi kuulsas peeglisaalis ühendatud Saksamaa keisriks. 13) Kirjelda loodud Saksa riigi ülesehitust. Kas see riik oli demokraatlik? Põhenda oma arvamust. Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Põhja-Saksa Liidu põhikirja alusel koostatud ühinenud Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Selle alamkoda oli küll valitav, kuid ilma tegeliku võimuta. Keiser ega kantsler ei pidanud rahva esindajate ees aru andma ega nende tahtega arvestama. Saksa keisririik jäi riikide liiduks ehk liitriigiks, mille koosseisus säilitasid kõik olemasolevad Saksa riigid ja sealsed valitsejadüntasiad. Ent ülekaalukat juhtrolli mängis nende hulgas siiski Preisimaa, mis moodustas 50% kogu Saksamaa territoorimust. Ühendatud Saksamaa pealinnaks kuulutati Preisimaa keskus Berliin.
parlamentaarne riik, sest 1) Riigikogu (parlament) saab valitsust umbusaldada ja 2) Riigikogu valib presidendi, kes ei juhi valitsuse tööd. Seda teeb peaminister. Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president (ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt 40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Presidentalism USA hääleõiguslik kodanikkond valib nii parlamendi (seadusandlik võim kahekojalisel Kongressil) kui presidendi. President juhib valitsuse tööd ja peaministri ametikoht puudub, seega presidendi institutsioonil on suur võim. Kas Obama saamine USA presidendiks näitab USA ühiskonna äärmist demokraatlikkust? Põhjendage. Tooge välja nii Jah kui Ei pool. Jah, puudub inimeste diskrimineerimine rassi järgi. USA toetab multikultuursust ja pluralismi. Ei, rassiline diskrimineerimine on ühiskonnas olemas, kuid pole domineeriv.
annaabi.ee 
