Ühendatuna peab sidur tagama mootori kindla ühendamise jõuülekandega. Enamuses autodel on kasutusel kuivad ketashõõrdsidurid, kus kasutatakse ära kuivade pindade vahelist hõõrdejõudu. Veetavate ketaste arvu järgi jagunevad autode sidurid ühe- ja kahekettalisteks siduriteks. Nendest ühekettalised sidurid on tavaliselt sõiduautodel, kaubikutel ja väiksema kandejõuga veokitel. Raskematel veokitel on tavaliselt kahekettalised sidurid, sest need peavad üle kandma suuremat pöördemomenti. KADRAAN Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all
töökindlus. Autodel kasutatakse h õ õ r d s i d u r e i d . Seepärast, et nende sidurite vedavad ja veetavad osad on kettakujulised, nimetatakse neid ka k e t a s s i d u r i t e k s . Hõõrdsidurite laialdase leviku põhjused on lihtne ehitus, kasutamise ja remondi lihtsus, lülitumispuhtus ja sujuvus ning veetavate osade väike inertsimoment. Hõõrdsidureid liigitatakse veetavate osade, s. o. ketaste arvu järgi. Enamasti on sidurid ühe- või kahekettalised. Ketaste arv sõltub mootori pöördemomendist ja veetava ketta läbimõõdust. Viimane valitakse võimalikult väike, et veetavate osade inertsimoment ei takistaks käigukasti hammasrataste müratut lülitamist. Ketastevaheliste survejõudude alusel jagunevad sidurid vedru-, lamell-, tsentrifugaal- ja segasurumehhanismiga sidureiks. Tsentrifugaalse surumehhanismiga sidurites surub kettaid kokku pöörlevate masside tsentrifugaaljõud
asuva jaotusplaadi kaudu. Õli pumpamist ei toimu seni, kuni pumbas olev juhtplaat on risti pumba pikitelje suhtes ehk teisiti öeldes, ei toimu kolbide edasi-tagasi liikumist silindrite plokis. Juhtplaadi asendi muutmiseks on aga mitu erinevat võimalust: mehhaaniline käsitsi, regulaatoriga, mida võib juhtida mehhaanika, elektri, hüdraulika, suruõhu abil. 26. Sidur: Siduri otstarve. Ühe- ja kahekettalised hõõrdsidurid, kaksiksidur. Sidurite karakteristikud, siduri poolt ülekantav suurim pöördemoment, siduri varutegur. (1) lk. 267. Siduri ülesandeks on lahutada mootor jõuülekandest lühikeseks ajaks, samuti võimaldab sidur sujuvalt liikuma hakkamist. Tema kaudu saab käivituse jõuvõtuvõlli sõltumatu ajam. Siduri veetavaks osaks on ketas, mis on mõlemalt poolt kaetud friktsioonkatetega. Ta on
annaabi.ee 
