Pumplas on: Reoveekogumismahuti Pump v pumbad Pumpade väljatõstevarustus Toruarmatuur (tagasilöögiklapp, siibrid) Avariilase Juhtimis- ja elektriseadmed Pumpla peab olema ventileeritav. Kogunev gaas peab välja saama.Pumba survetoru juhitakse tavaliselt voolurahustuskaevu. Reoveepumplad on suhteliselt ohtlikud kogunevad gaasid on mürgised! Pumplate liigitus: Ühekambrilised reovesi ja pump on ühes kambris koos (sukelpump) Kahekambrilised kasutatakse pigem suurte reoveepuhastite juures. Reovesi on ühes kambris ning torustik tuleb läbi seina kuiva ruumi, kus on pump ise. Pumbad võivad paikneda vee all või kuival. Sukelpumbad kompaktpumplates Kuivpaigutuspumbad pump pannakse kogumismahuti laele (imemiskõrgus piiratud) või vesi koguneb märgkambrisse ning pump paikneb vaheseinataguses kuivkambris. Võred Võred on esimesed seadmed, millega hakatase reovett puhastama
töötavaid aparaate. Üksiktaktis töötaval on kõik 4 nisakannu ühes faasis. Paaristaktilisel töötavad nisakannud paariti ja kasutusel on 2 varianti - paaris vasemad ja paremad nisakannud või esimesed ja tagumised. Üksiktaktaparaatidel töötavad kõik nisakannud lahus(neid kasutatakse teaduslikes uurimistöödes). Kannulüpsi korral lisandub aparaadile lüpsikann, torusselüpsil kraan-käepide. Nisakannud on kas ühe või kahekambrilised. Tänapäeval kasutatakse peamiselt kahekambrilisi, mis koosnevad hülsist ja nisakummist. Tavalisel kollektoril on 2 kambrit(piima ja õhu). Pulsaator on lüpsiaparaadi süda. 39. Lüpsmisviisid. Käsitsilüps- aeganõudev, piima kvaliteet sõltub lüpsja oskustest ja vastutustundest. Kannulüps- mugavam, piima on puhtam kui käsitsilüpsil, aga seda on raskem viia jahutusruumi. Võimalikud suured vaakumi kõikumised. Lüpsjale füüsiliselt raske
Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum. Nisakumm on sel ajal
Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum
Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadi talitlus Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. Need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum. Nisakumm
annaabi.ee 
