on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Esimesed sarved hakkavad põdrapullile kasvama vasikaeas, teise eluaasta lõpuks on pähe kasvanud kuni paarikümne sentimeetrised piiksarved. Kolmandal eluaastal võib noor pull uhkeldada juba kaheharuliste sarvedega. Elu jooksul tuleb harusid veel juurde. Ühel sarvel võib olla isegi 15 haru, tavaliselt on neid täiskasvanud pullil siiski vaid kümmekond. Toidunappuse ja haiguste tõttu ei pruugi harusid lisanduda, osa võib koguni taandareneda. Sama juhtub ka väga vanade loomadega. Sarveharude arv ei näita looma vanust. Kui suureks ja mitmeharuliseks sarvepuu kasvab, sõltub looma vanematest ehk siis geenidest, keskkonnatingimustest ja vanusest. Talveks põder loobub sarvedest.
Kuni 2,5m kõrgune põõsas varasuvel tagasihoidlikud õied Võrsed on veripunased, talvel erkpunased. Lehed on alt sinakasvalged ja tihedalt karvased, pealt tumerohelised. Õied on kreemikasvalged, koondunud kännasesse Vili on sinakasvalge kaetud kirmega. Talub õhusaastet. Varjutaluv. Sobib linnatingimustesse. Verev kontpuu (Cornus) Kuni 3-4m kõrgune punakasroheliste tihedalt hargnevate püstiste võrsetega kohalik liik. Noored võrsed on rohlised. Lehed on alt kaetud hajusalt kaheharuliste karvadega. Juunis valge õied. Viljad on mustad. Sobib hästi tuulekaitsehekiks. Võsund-kontpuu(Cornus) Kuni 1,5-3m kõrge põõsas. Noored võrsed on rohelised, hiljem värvuvad erepunaseks. Valgete viljakobaratega. Õied valged õitseb mais juunis, vili valge. Levib juurevõsudega, võib muutuda metsikuks. Niiskete kasvukohtade taim, varjutaluv. Külmakindel põõsas. Kirss-kontpuu (Cornus) Tihe, kuni 2m kõrgune põõsas. Põõsa koor on soomusjas.
Signaalvähk koeb kohe pärast paaritumist, jõevähil venib paaritumise ja kudemise vaheline aeg isegi kuni kuu pikkuseks. Jõevähk ja signaalvähk võivad ristpaarituda, aga loode ei hakka arenema. Kudemine ja marjaterade arv Paaritumise järel muneb emane marja laka kaitse alla. Seda ta teeb tavaliselt selili, lakk kõveraks tõmmatud. Algul on mari läbipaistva sültja limaga ümbritsetud, kuid mõne nädala möödudes moodustuvad limast peened rihmad, millega marjaterad kinnituvad kaheharuliste sabajalgade külge. Limakatte sees olevad marjaterad eralduvad kergesti, seepärast tuleb haudumise algetapil vältida emaste ümberpaigutamist ja häirimist. Marjaterade arv kõigub olenevalt emaste suurusest, toitumusest ja seisundist. 10 cm pikkusel jõevähi emasel on sabajalgadel keskmiselt umbes 90-110 marjatera. Signaalvähi mari on peenem kui kodumaise vähi mari, seepärast mahub marjateri emase signaalvähi 23
annaabi.ee 
