monofosfaat, lühendatult dAMP, dGMP, dCTP ja dTMP. Süntees on 5’-˃3’ suunaline. Replikatsiooni käigus lisatakse üks nukleotiid korraga. Uue nukleotiidi suhkrujäägi 5’ otsa liidetakse eelmise nukleotiidi 3’ otsaga fosfaatjäägi kaudu. DNA replikatsioon on poolkonservatiivne Poolkonservatiivne- tähendab, et replikatsiooni käigus sünteesitakse (kopeeritakse) mõlema vanemahela pealt uus komplementaarne tütarahel. DNA replikatsiooniks on vaja DNA ahelad teineteisest lahutada: Kaheahelalise DNA lahtikeerdumine ja replikatsioon toimuvad samaaegselt. Kaksikahela lahtikeerdumisel tekib torsionaalne pingestumine. Lahtikeerdumise eest vastutavad helikaas valgud. Torsioonjõudude leevendamiseks on vaja DNA ahelal katkete tekitamine- seda teevad topoisomeraas valgud. DNA replikatsiooni alguspunkt ja replikon Kaheahelise DNA lahti harutamine toimub replikatsiooni alguspunktist (origin). Tekib replikatsioonisilm, mille mõlemasse otsa moodustub Y-kujuline struktuur, mida nimetatakse
Fire ja Mello avastasid RNA interferentsi. RNA interferentsis on kahte tüüpi RNA molekule – mikroRNA ja siRNA . Need eelnimetatud väiksed RNA-d võivad seonduda teistele RNA-dele , tõstes või alandades nende aktiivsust, näiteks seondudes mRNA-le, takistavad nad sellelt toimuva translatsiooni ehk valgusünteesi. RNAi rada leidub paljudes eukarüootides, kaasa arvatud kõrgemates hulkraksetes loomades , ning mida alustab ensüüm Dicer. Dicer lõikab pika kaheahelalise RNA ehk dsRNA molekulid väiksemateks umbes 20 nukleotiidi pikkusteks fragmentideks, mida nimetataksegi siRNA-ks. Iga siRNA hargneb lahti kaheks üheahelaliseks RNA-ks (ssRNA): guide-ahelaks ja passenger ehk anti-guide-ahelaks. Passenger-ahel lagundatakse, kuid guide-ahel kuulub RNA- indutseeritud geenivaigistamiskompleksi (RISC). Selle enim uuritumaks tulemiks on post-transkriptsiooniline geenivaigistamine . See ilmneb
22. Mis on komplementaarsusprintsiip? · kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip 23. Kuidas DNA puhul komplementaarsus välja näeb? · A-T / G-C 24. Miks on DNA oluline? Kus see asub? Teada ka seda, et kui rakk jaguneb, siis mõlemal tütarrakul on idee kohaselt täpselt samasugune pärilik info rakus. · DNA on oluline, sest see säilitab pärilikkuse infoja kannab selle täpselt edasi · DNA asub rakutuumas 25. Kaks põhjust, miks on hea, et DNA on meil rakkudes kaheahelalise biheeliksina. · Siis ta seob rohkem vesinikuahelaid · 26. Mis on RNA? Mis on selle monomeerideks? Kuidas RNA puhul komplementaarsus välja näeb? · Ribonukleiinhape, mille monomeerideks on ribonukleiinid. · A=U/ C=G 27. Kolm erinevat RNA tüüpi ja nende põhilised ülesanded. · mRNA (informatsiooni RNA) postipoiss · tRNA (transport RNA) tõlk · rRNA (ribosoomi RNA) lihtsalt ilus
(A,T,C,G)Mis on komplementaarsusprintsiip? Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. 17.Kuidas DNA puhul komplementaarsus välja näeb? A ja T ning G ja C 18.Miks on DNA oluline? Kus see asub? Teada ka seda, et kui rakk jaguneb, siis mõlemal tütarrakul on idee kohaselt täpselt samasugune pärilik info rakus DNA-s säilitatakse info.Asub igas rakus olevas tuumas 19.Kaks põhjust, miks on hea, et DNA on meil rakkudes kaheahelalise biheeliksina. Sest see seob nii rohkem vesiniksidemeid. 20.Mis on RNA? Mis on selle monomeerideks? Kuidas RNA puhul komplementaarsus välja näeb? RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Komplementaarsus A=U/ C=G 21.Kolm erinevat RNA tüüpi ja nende põhilised ülesanded. ·mRNA-, sõnumi-RNA ehk messenger- Põhiline translatsiooni molekul, mis kannab edasi geneetilist RNA informatsiooni valku
G: Nairovirus Crimean-Congo hemorragic fever v Dugbe virus G: Phlebovirus RVF (rift valley fever virus) UUK (uunukniemi virus) G: Tospovirus TSWV (spotted wilt virus) G: Tenuivirus Ph. Arenaviridae LCMV Kollatõve viirus delta Kaheahelalise RNA genoomiga viirused Ph: Reoviridae G: Orthoreovirus G: Rotavirus G: Orbivirus G: Aquareovirus G: Fijivirus Jt
21. Valkude ülesanded organismis? lagundavad aineid, transpordib hapnikku, osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis, annavad välissignaale edasi, on varuaineks, kaitsevad (antikehad), 22. Mis on nukleiinhapped? need onbio polümeerid mille monomeerideks onnukleotiidid 23. DNA molekuli ehitus? DNA molekuli ülesanded organismis? kaksikspiraal. selle ülessanded on kromosoomide põhiline koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarkudedele 24. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? ei tea 25. RNA molekuli ehitus? * RNA esmane struktuur - primaarstruktuur . Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. * Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad 26. Millised on 3 erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad? RNA 3 erivormi mRNA (5%) - informatsiooni RNA I nfo toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta
10. Kirjutage antud järjestusega komplementaarne järjestus (võivad olla erinevad järjestused) (A-T, A-U, G-C) ACCTCGAAG TGGAGCTTC 11. Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? Vesiniksidemel, sest lämmastikaluste komplementaarsus baseerub vesiniksidemel. 12. Millise lämmastikalusega moodustab DNA ahelas aluspaari tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? Tsütosiin C Guaniin, Kolm vesiniksidet. 13. Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe- või kaheahelalise molekulina? (sama küsimus ka RNA kohta). DNA esineb eukarüootses rakus reeglina kaheahelalise molekulina. RNA esineb eukarüootses rakus reeglina üheahelalisena. 14. Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta). See, miks ta saab liita ainult 3' otsa nukleotiidi on selle, et polümeraasil on kasutatud NTP-d, kust vabaned pürofosfaat (PPi) ning alles jääb nukleotiid, mille 5' otsas on fosfaatrühm, mis
ribonukleiinhape 27. DNA molekuli ehitus? 1. Esimane struktuurnukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes) 2. DNA sekundaarstruktuurlevinuim esinemisvorm 3. DNA tertsitaalstruktuurtekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin 28. DNA molekuli ülesanded organismis? · Päriliku info säilitamine · Täpne ülekanne tütarrakkudele 29. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) komplementaarsed. · DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) 2 vesiniksidet (G ja C) 3 vesiniksidet. · DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 30. RNA molekuli ehitus? · RNA esmane struktuur primaarstruktuur
19. Mille poolest erineb multiplex PCR tavalisest PCR-ist?-sama PCR ajal kasutatakse mitut praimerite paari, mitme erineva mikroobi tuvastamiseks samast DNA proovist 20. Mille poolest erineb real-time PCR tavalisest PCR-ist?- võimaldab hinnata algmaterjali kogust, nt. DNA koopia arvu meid huvitavas lookuses. Kasutatakse veel kolmandat praimerit, mille ühes otsas on fluorestsents märgis ja teises nn summutaja. On võimalik kasutada ka kaheahelalise DNA-ga seonduvaid värve. 21. Kuidas on võimalik PCR-iga paljundatud DNAt visualiseerida?- agaroos sulatatakse puhvris->geeli valades pannakse paika geelikamm->tardunud geeli korral kamm eemaldatakse->tekkinud süvenditesse valatakse DNA->Geel valatakse puhvriga üle->DNA koos glütserooli sisaldava värvainega pannakse süvendi põhja-> DNA on negat. Laenguga ja elektri väljas liigub pluss
mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks 39. pideks, kuid pole võimelised arenema tervik-organismiks 40. polümeraasne ahelreaktsioon (PCR) - meetod kindlast DNA-lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel. 41. pöördtranskriptaas (revertaas) - RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. On omane retroviirustele 42. rakendusbioloogia - teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. 43. rakendusteadus - teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. 44
Seda on võimalik saavutada erinevatel tasemetel.(2) DNA tasemel A) Funktsionaalse geeni inaktivatsioon in situ homoloogilisel rekombinatsioonil vastavalt muteeritud geenikoopiaga.(2) B) Oligonukleotiidide kasutamine. Teatud tingimustel võib DNA moodustada kolmekordse heeliksi. Selleks disainitakse geenispetsiifiline oligonukleotiid, mis paardub kindla sihtmärk geeni järjestusega kaheahelalises DNA-s ja inhibeerib selle geeni transkriptsiooni. Üheahelalise oligonukleotiidi seostumine kaheahelalise DNA-ga toimub nn. Hoogsteen'i paardumise kaudu (vesiniksidemed). Selliste sidemete puhul on kõige stabiilsemad G seondumine G-ga GC aluspaaris ja T seondumine A-ga AT aluspaaris.(2) RNA tasemel Antisense oligod või antisense geen, ribosüümid.(2) Valgu tasemel Polüpeptiidi funktsiooni inhibeerimine. Seda on tunduvalt vähem uuritud kui geeni eksi inpressioonhibeerimist DNA või RNA tasemel.(2) Eetilise probleemid Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast
47. Genoomipank (geenipank, ,,DNA-raamatukogu") bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA-fragmentide kogum; kasutatakse kindlate fragmentide (geenide) paljundamiseks, uurimiseks ja siirdamismaterjali saamiseks. 48. Ligaas ensüüm, mid ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. 49. Pöördtranskriptaas (revertaas) RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. On omane retroviirustele. 50. Rekombinantne DNA DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest. 51. Restriktaas (restriktsiooniensüüm) bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised ,,kleepuvad" otsad; bakteritest on leitud palju restriktaase, millest igaüks
ö. ,,hingab" st ajutiselt eksponeerib DNA-d, mis võimaldades transkriptsiooni regulaatoritel kergemini seostuda Seetõttu võimaldab nukleosoomi hingamine transkr. regulaatoril seostuda; 16. Transkriptsiooni repressorid. Transkriptsiooni regulaatorid: transkriptsiooni aktivaator lülitab geenid sisse ja repressor välja. Mõlemad seostuvad cis-regulatoorsele järjestusele DNA- Ühel transkriptsiooni faktoril, DNA helikaasil, on helikaasne aktiivsus ning on seetõttu seotud kaheahelalise DNA ahelate eraldamisega, tagamaks ligipääsu üheahelalisele matriits DNA-le. Teised valgud, aktivaatorid ja repressorid vastutavad koos erinevate seotud koaktivaatorite või korepressoritega transkriptsiooni moduleerimise taseme eest. 17. Geenide transkriptsiooni erinevused eukarüootides ja prokarüootides. 1. Prokarüootides seostuvad transkriptsiooni regulaatorid (aktivaatorid ja repressorid) otse DNA-le või RNA polümeraasile. 2
DNA-desoksuribonukleiinhape, määrab ära sugulised tunnused RNA-ribonukleiinhape. 27. DNA molekuli ehitus? 1)Esimane struktuur-nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes), 2)DNA sekundaarstruktuur- levinuim esinemisvorm, 3)DNA tertsitaalstruktuur-tekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin. 28. DNA molekuli ülesanded organismis? Päriliku info säilitamine, Täpne ülekanne tütarrakkudele. 29. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. 1) DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. 2) DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 30. RNA molekuli ehitus? 1)RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt.
Selle tekke eelduseks on homopuriin-homopürimidiin paardunud kaksikheeliks, kus kolmanda ahela tümiin seondub A-T paardunud osaga või tsütosiin seondub G-C paardunud osaga Teatud nukleotiidide järjestused põhjustavad DNA ebaharilikke sekundaarstruktuure: Painded: tekivad enam kui nelja järjestikuse A esinemisel DNA ahelas. Ristikujulised ja juuksenõelstruktuurid tekivad palindroomsete järjestuste esinemise korral (palindroomseteks nim kaheahelalise DNA järjestuselõike, kus esineb kahekordnse sümmeetriaga pöördkordused). Superspiraalid. DNA kaksikheeliks on keerdunud ümber imaginaarse toroidi, ümber iseenda või asetsevad pikas lineaarses ahelas. Ensüümid (topoisomeraasid, güraasid) võivad luua või kõrvaldada superspiraale. DNA tertsiaarstruktuur - nukleiinhappe ruumiline struktuur DNA kvaternaarstruktuur- kompleksid valkudega (kromatiin), kõrgemat järku nukleiinhapete organisatsioon
Ülikoolidest) 1972 -1973. aastal. DNA kloonimine võimaldab: 1. huvipakkuvate DNA fragmentide piiramatus koguses paljundamist 2. geeniproduktide, enamasti valkude tootmist 3. uurida geeni struktuuri, funktsiooni DNA fragmentide saamine ja ühendamine DNA restrikteerimisel tekivad kas 5' või 3' üleulatuvate üheahelaliste sabade, või nn. tömpide otstega DNA fragmendid. Oluline on konverteerida DNA otsad ühendatavateks. Omavahel ühendatavad on kaheahelalise DNA tömbid ja 5' või 3' üheahelalised komplementaarsed DNA otsad. Mittekomplementaarsed üheahelalised osad tömbistatakse ehk täidetakse (Vt. DNA märkimise loengust - Klenowi fragmendi ja T4 polümeraasiga). Kõigi kolme erinevat tüüpi otstega DNA molekulide ühendamiseks kasutatakse ligeerimist s.o. DNA fragmentide ühendamist ligaasi abil. Ligaas katalüüsib kovalentse sideme moodustumist 5'-fosfaat- ja 3'- hüdroksüülrühma vahel. Enamasti kasutatakse T4 DNA ligaasi.
asendavad histoone spermides, võimaldades DNA väga tugeva kokkupakkimise. Histoone määravad geenid asuvad eükarüootide genoomis tandeemsete kordustena. Mittehistoonsete kromosoomivalkude hulka kuuluvad DNA topoisomeraasid, HMG valgud, teatud DNA-ga järjestsspetsiifiliselt seonduvaid valke, RNA polümeraasid, DNA süntetaasid ja proteiinkinaasid. Ensüüm topoisomeraas I ülesandeks on keerata lahti DNA keerd, tehes enne lõike ühte ahelasse. Topoisomeraas II lõhub kaheahelalise DNA, võimaldades DNA lahtikeerrumise parandab lõikekoha ehk siis katalüüsib DNA heeliksi pöörduvaid katkemisi. Eukarüootide kromosoomides on DNA umbes 1200-kordselt kokku pakitud. Kromatiini pakkimise ühikuks on nukleosoom. Nukleosoom koosneb umbes 200 bp pikast DNA lõigust ja histoonsest oktameerist. Viimase moodustavad histoonid H2A, H2B, H3 ja H4, kusjuures igaühte on genoomis 2 molekuli. Umbes 140 bp DNA-st keerdub kaks korda ümber histoonse südamiku, ülejäänud DNA on
(DNA RNA valgud) 11. Kirjeldage, mida peetakse molekulaarbioloogia tsentraalseks dogmaks ja kuidas toimuvad replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Geneetilise informatsiooni ülekande suunda DNA RNA valk nimetatakse oma keskse tähtsuse tõttu molekulaarbioloogia põhidogmaks. 1. Replikatsioon - päriliku materjali (mis võib olla nii DNA kui RNA) kahekordistumine. Elusorganismide geneetiline informatsioon on säilitatud kaheahelalise DNA kujul. Erandi moodustavad mõned RNA viirused, mille gneetilise materjali kandjaks on RNA. RNA viiruste puhul on replikatsioon RNA kahekordistumine. Ülejäänud organismidel on replikatsioon DNA kahekordistumine. Replikatsioon on DNA süntees. DNA süntees toimub liskas replikatsioonile veel rekombinatsiooni ja reparatsiooni käigus. Teiselt poolt on replikatsioon laiem mõiste kui DNA süntees hõlmates ka RNA praimeri sünteesi, DNA ja
19. Mis haigus on ateroskleroos? 20. Lipiidide funktsioonid organismis? 21. Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? 22. Mille poolest erinevad lihtvalgud liitvalkudest? 23. Nimeta erinevaid valgustruktuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid. 24. Mis on denaturatsioon, renaturatsioon, too näiteid? 25. Valkude ülesanded organismis? 26. Mis on nukleiinhapped? 27. DNA molekuli ehitus? 28. DNA molekuli ülesanded organismis? 29. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? 30. RNA molekuli ehitus? 31. Millised on 3 erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad? 32. Komplementaarsus DNA ja RNA molekulidel, nende erinevus?
suurusega produkte. Kuidas peaks muutma PCR-i protokolli, et saada lahti täiendavatest PCR-i produktidest? a) Tõsta DNA sünteesi temperatuuri 70°C-lt 74°C-ni b) Tõsta DNA sünteesiaega kolmelt minutilt nelja minutini c) Vähendada PCR-i tsüklite arvu 30-It 24-ni d) Tõsta praimerite liitumistemperatuuri 52°C-It 56°C-ni e) Tõsta DNA denaturatsiooni temperatuuri 94°C-It 96°C-ni 8. Milline järgnevatest väidetest on tõene tsirkulaarse kaheahelalise DNA genoomi osas, mille puhul on keemiliselt määratud, et see sisaldab 21 % adenini ? a) Genoomis on 21 % guaniini b) Guanini % ei saa niimoodi määrata c) Genoomis on 29 % guaniini d) Genoomis on 10.5 % guaniini e) Genoomis on 58 % guaniini 9. Rakulisel (in vivo) DNA kloonimisel on võimalik meid huvitava geenijärjestuse sisestamiseks plasmiidvektorisse kasutada erinevaid ensüüme. Milliseid ensüüme järgnevast valikust saaks rakendada:
sarnase või identse DNA molekuli, kus ei ole toimunud katkestust. Pärast ahela ülekannet tekivad X-kujulised Holliday struktuurid, mis ühendavad kahte DNA molekuli. Olenevalt sellest, kuidas ensüümid ühenduskohti lõikavad, võib toimuda kromosomaalne ristsiire. Selline protsess leiab aset meioosis. DNA parandamisel toimuva homoloogilise rekombinatsiooni puhul asendatakse tavaliselt kahjustunud DNA lõiguga, mis oli seal enne kaheahelalise katkestuse teket. Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Ristsiire toimub esimese meiootilise jagunemise profaasi staadiumis, kui homoloogilised kromosoomid omavahel paarduvad. Kuna selleks ajaks on geneetiline materjal kahekordistunud, osalevad protsessis neli homoloogilist kromatiidi, moodustades tetraadi. Samas toimub konkreetne ristsiire kahe homoloogilise kromatiidi vahel. Sellest kohast ülejäänud kaks kromatiidi ei rekombineeru
moodustuvad 2 vesiniksidet (T ja U-ga). C saab moodustada 3 vesiniksidet vaid G-ga. 2. Millest koosneb DNA? DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid. Nukleotiidid on polümeerid, mis koosnevad omakorda keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest. Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). 3. Kaksikahelalise DNA ehitus DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest (A, G, C, T). Nende nukleotiidide vahelisel interaktsioonil tekivad fosfodiestersidemed. Nukleotiidid on kahe ahela vahel seotud aluspaaridest tulevate vesiniksidemetega. DNA ahelatel on suund, ahela lõppe nimetatakse 3’(kolm prim) ning 5’(viis prim) otsteks. Need
valguga 2. Piwi sarnased valgud, mis sarnanevad D.melanogaster PIWI valguga 3. C.elegansi spetsiifilised grupp 3 argonaudid. • • miRNAd, siRNAd ja piRNAd pakitakse koos Argonaut perekonna valkudega RISC kompleksi. Argonaut on RISC kompleksi katalütiline komponent. Väikesed RNAd juhivad argonaudi märklauani tundes ära neil ekomplementaarse järjestuse. Argonaut sisaldab PIWI domeeni, mis viib läbi kaheahelalise RNA lõikamist. Argonaut sisaldab PAZ ja PIWI domeene – PAZ seondub küpse miRNA üheahelalise 3’otsaga, PIWI domeen interakteerub juhtahela 5’otsaga. Nad seovad küpse miRNA ja orienteerivad seda interaktsiooniks märklaud mRNAga. • • siRNAd (omadused, funktsioonid) • siRNAd võivad olla eksogeensed kui endogeenset päritolu. Võõras RNA tuntakse ära, sünteeritakse komplementaarne ahel, Dicer seondub dupleksiga ja lõikab selle
Z-vorm: vasakukäeline, pikim ja peenim 3,8 Å, 12 bp pöörde kohta. Sellise vormi annavad lühikesed ahelad ja alternatiivsed nukleotiidid. (Kolmeaheliline struktuur). Teatud nukleotiidide järjestused põhjustavad DNA ebaharilikke sekundaarstruktuure: Painded: tekivad enam kui nelja järjestikuse A esinemisel DNA ahelas. Ristikujulised ja juuksenõelstruktuurid tekivad palindroomsete järjestuste esinemise korral (palindroomseteks nim kaheahelalise DNA järjestuselõike, kus esineb kahekordnse sümmeetriaga pöördkordused). Superspiraalid. DNA kaksikheeliks on keerdunud ümber imaginaarse toroidi, ümber iseenda või asetsevad pikas lineaarses ahelas. Ensüümid (topoisomeraasid, güraasid) võivad luua või kõrvaldada superspiraale. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesiniksidemete kaudu. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel komplementaarsusprintsiibi alusel. A=T(DNA) või U(RNA), G=C 4
struktuuri motiivid – eraldiseisvad ruumilise struktuuri elemendid. Sisaldavad sageli sarnaseid AH järjestusi – primaarstruktuuri motiive. Sarnased ruumilise struktuuri motiivid = ühesugune bioloogiline funktsioonide läbiviimine. Osa domäänist. valgu struktuurne domään – iseseisva struktuuri ja funktsiooniga üksus, mis moodustub pidevast järjestusest. Kannavad kindlaid funktsioone. Struktuurne motiiv ja domään üldjuhul ei kattu. Motiiv on domään osa. Nt kaheahelalise nukleiinhappega seondumise motiivid: heeliks-ling-heeliks, heeliks-pööre-heeliks, positiivselt laetud α heeliks, Zn sõrm – ei moodusta iseseisvaid domääne. Biokeemilisi funktsioone viivad läbi mitmest polüpeptiidist koosnevad valgu kompleksid. Enamus ensüüme koosnevad: a) mitmest subühikust b) esinevad multiensüüm kompleksidena Funktsionaalsed kompleksid tekivad valkude omavahelise seondumise tulemusena – kvaternaarne struktuur
rakud ning mis sobivates tingimustes võivad areneda terviktaimeks. Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest in vitro. Monokloonneantikeha kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomkloon. Pöördtranskriptaas RNAst sõltuv DNA polümeraas, ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. Rakuteraapia ehk rakkravi on kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega, on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega. Rekombinantne DNA DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidel pärit geenidest ning muudest
sünteesil matriitsina Sisukord · 1 DNA struktuur · 2 DNA polümeraas · 3 Replikatsiooni protsess o 3.1 Originid o 3.2 Replikatsioonikahvel o 3.3 Juhtiv ahel o 3.4 Mahajääv ahel o 3.5 Regulatsioon 3.5.1 Eukarüoodid 3.5.2 Bakterid o 3.6 Terminatsioon · 4 Viited DNA struktuur DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest, mille lämmastikalusteks on adeniin, tsütosiin, guaniin ning tümiin. Nukleotiid on mono-, di-, või trifosfaat-desoksüribonukleosiid: see on desoksüriboos-suhkur, millele on kinnitunud üks, kaks või kolm fosfaatrühma. Nende nukleotiidide vahelisel interaktsioonil tekivad fosfodiestersidemed ning
fosfodiestersidemeid. Powerpoindist võetud tabel: Ahelate lõikamise loogika üldiselt: Alguses: Peale hüdrolüüsimist: a - fosfodiestersideme 3' pool; b - fosfodiestersideme 5'-pool b) Restriktaas EcoRI (,,kleepuvaid" otsi produtseeriv endonukleaas) restriktaas ehk restriktsiooniensüüm kaitseb bakterit võõra DNA sissetungi eest. II ja III tüüpi restriktaasid lõikavad DNA ahelaid kindlates kohtades Ei vaja ATP. Kaheahelalise DNA restriktaaside äratundmissaitidel on 2-kordne sümmeetriatelg. Sõna EcoRI tuleb E. coli (soolekepike) R liinis avastatud esimene restriktaas. c) DNA polümeraas ensüümid, mis viivad läbi DNA replikatsiooni. Polümeraas saab lisada vabu nukleotiide ainult sünteesitava ahela 3' otsa ja seepärast toimub pikendamine 5'-3' suunas. Uue ahela sünteesiks on vaja vaba 3'-OH rühmaga praimerit. 16
Seda retroviiruste ensüümi saab ära kasutada. Kui tahame kloonida rekombinantse valgu tootmiseks bakteris mingit sellist eukarüootset geeni, mida tavapäraselt splice'takse, siis ei alusta kloonimist sellest, et isoleerime geeni ja integreerime geeni mingisse plasmiidi vaid alustame sellest, et puhastame rakkudest vastava geeni pealt sünteesitud ja juba ära splicetud mRNA. Nüüd katseklaasis kasutades pöördtranskriptaasi sünteesime sellele mRNA'le ühe kaheahelalise DNA koopia. Seda koopiat kutsutakse sidiDNA'ks (?). Ja kõik jätkub endisel viisil. 05/11/09 Erinevad bakterid sünteesivad erinevaid restriktaase, erinevatel restriktaasidel on järjestusspetsiifika. Kui tahame kindlat lõiku DNA'st, siis valime sellise restriktaasi, mis lõikab katki sobivaid järjestusi. Kuidas me teame DNA nukleotiidset järjestust? Sequencing sekveneerimine. DNA nukleotiidse järjestuse väljaselgitamise meetodi mõtles välja F.Sanger
liitub teise suhkru fosfaargrupp, RNA- fosfaatrühm, nukleotiid A=U ja GC, suhkru (riboos) Komplementaarsus võimaldab geneetilist infot säilitada ja edasi kanda 3. DNA replikatsioon põhilised ensüümid, sünteesi suunad, põhimõte Eukormatiin replitseerub varases S-faasis ja heterokormatiin hilises S-faasis. Semikonservatiivne. Mõlemad ahelad matriitsiks, süntees vastavalt komplementaarsus printsiibile Kaheahelalise DNA vesiniksidemed üsna nõrgad, kuumusega denatureerivad, jahtumisel renatureeruvad. Replikatsioon algab ühe genoomi paljudest kohtades- replikatsiooni origin-punktid, kujuneb replikatsioonimull. Replikatsioon toimub mõlemas suunas seni kui eri replikonidest alanud süntees saab kokku Bakterite rõngaskromosoomis on kindel koht, kust replikatsioon algab (origin). Replikatsioon algab korraga mõlemas suunas ning kestab kuni valmib terve uus kromosoom
pärast lisada 0,5 µl DNA visualiseerimise reagenti – EtBr. Kuna aine on orgaaniline, siis kõrgema temperatuuri juures on oht, et ta hakkab lagunema. EtBr seostub kaheahelalise DNAga ning uv-lainete all fluorestseerub oranžide viirgudena. (Suur oht! Mutageen!) Kui geel on piisavalt jahtunud, valasime geeli alusele (konstrollisime, et alus
Sama regioon osaleb ka transkriptaasi seondamisel ja seob omavahel translatsiooni ja replikatsiooni regulatsiooni. Kattevalgu enda geenil negatiivne regulatsioon puudub. Replikaasi translatsioon Replikaasi geen asub kattevalgu geeni translatsioonilise kontrolli all. Seetõttu blokeerivad terminaatorkoodonid kattevalgu ORF 5’ poolses osas ka replikaasi translatsiooni. Selle põhjuseks on asjaolu , et replikaasi RBS regioon MJ moodustab kaheahelalise struktuuri kattevalgu geeni kodeeriva regiooniga. Ribosoomid mis transleerivad kattevalgu geeni “sulatavad” lahti R-geeni RBS järjestuse ja avavad R-geeni translatsiooniks. Kattevalk toimib ka R-geeni negatiivse regulaatorina. Kui kattevalgu konsentratsioon kasvab ja valk hakkab moodustama diameere siis seonduvad need R geeni alguses asuvale operator- juuksenõela struktuurile ja blokeerivad blokeerivad ribosoomide seondumise. Lüüsvalgu translatsioon
Primaarstruktuuris 10. . Kirjutage antud järjestusega komplementaarne järjestus. ACCTCGAAG TGGAGCTTC 11. . Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? Vesiniksidemel, sest N-aluse komplementaarsus põhineb vesiniksidemel 12. Millise lämmastikalusega moodustab DNA ahelas aluspaari tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? Guaniin ning kolme vesiniksidemega. 13. . Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe- või kaheahelalise molekulina? Kaheahelaline. RNA on tavaliselt üheahelaline. 14. . Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? Sest replikatsiooni läbiviiv ensüüm DNA/RNA polümeraas saab nukleotiide liita vaid 3' otsa, seega jääb vabaks 5' OH rühmaga. 15. Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas? Fosfodiestersidemega 16. Milline oligonukleotiid omab kõrgemat ,,sulamistemperatuuri" Tm. Miks? GC rikas, sest GC omab kolme vesiniksidet, AT vaid kahte. 17.
Peamiselt aitab immuundefitsiitseid lapsi. Vastuvõtlikule rasedale kontakti korral tuulerõugehaigega tuleb manustada VZ Ig-d, samuti imikutele, kelle emal tekkisid tuulerõuged viimase 7 raseduspäeva jooksul/14 päeva pärast sünnitust. Viirused mõmm :) 05/06 Inimese herpesviirus 1 ja 2 (herpes simplex 1 ja 2) Üldist. Herpesviirused on suured ümbrisega kaheahelalise DNA-ga viirused. Genoom on lineaarne, rekombinatsioon genoomisiseselt, orientatsioonimuutused on võimalikud. Kapsiid on ikosadeltaeedrilise sümmeetriaga, 162-st kapsomeerist. Ümbris sisaldab glükoproteiini. Ümbrise ja kapsiidi vahel on tegument (ruum), milles replikatsiooni alustamist hõlbustavad valgud ja ensüümid. Tundlikud happele, lahustitele, detergentidele, kuivamisele. Replikatsiooni
järjestused) ACCTCGAAG TGGAGCTTC 11. Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? a) van der Waalsi interaktsioon b) vesinikside c) elektrostaatiline interaktsioon 12. Millise lämmastikalusega moodustab DNA ahelas aluspaari tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? V: moodustab aluspaari guaniiniga. Kolme H-sideme vahendusel. A-T kahe vesinik sidemega. 13. Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe- või kaheahelalise molekulina? (sama küsimus ka RNA kohta). V: Enamasti on geneetiline informatsioon kodeeritud kaheahelalises DNA-s (kuid esineb ka viirusi, mille genoom koosneb üheahelalisest DNA-st või RNA-st.) 14. Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta). 15. Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas? (sama küsimus ka RNA kohta). a) fosfodiesterside b) fosfoanhüdriidside c) vesinikside 16
Mida suuremad on geeli poorid, seda suuremaid DNA fragmente saab lahutada. Seega, mida madalam on kasutatava agaroosi % (nt. 0,1-0,2% v/v agaroosi), seda suuremad on geelis olevad 71 poorid ja seda suuremaid fragmente saab lahutada. Kuid need geelid on väga haprad ja elektroforees toimub aeglaselt (mitu päeva). DNA liikumine agaroosgeelis DNA MOLEKULMASS. Kaheahelalise DNA molekulid liiguvad läbi geeli kiirusega, mis on pöördvõrdeline aluspaaride arvu logaritmväärtusega, s.t. suuremad molekulid liiguvad aeglasemalt kui väiksemad molekulid. AGAROOSI KONTSENTRATSIOON. Antud konstantse suurusega lineaarne DNA fragment liigub erineva agaroosi kontsentratsiooniga geelides erinevalt (vt. tabel) Agaroosi % DNA fragmentide pikkus bp 0,5 % 1000 – 30000
b) vesiniksidemel, sest lämmastikaluste komplementaarsus baseerub vesiniksidemetel 12.(108) Millise lämmastikalusega paardub tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? DNAs adeniin (A), guaniin (G) (puriinid) ning tsütosiin (C) ja tümiin (T) (Pürimidiinid) A=T ja G kolmvesiniksidet C RNA koostises esinevad samad lämmastikalused välja arvatud see, et üks pürimidiin T on asendatud teise pürimidiiniga, uratsiil (U). 13.(109) Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe või kaheahelalise molekulina? DNAkaheahelalise molekulina, RNAüheahelalisena 14.(110) Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta). Replikatsiooni läbi viiv ensüüm DNA (või RNA) polümeraas saab nukleotiide liita vaid 3'C külge. Seega jääb DNA/RNA "ülemisse" otsa nukleotiid vaba 5'OHrühmaga ja reaktsiooni saabki nimetada 5'3' suunaliseks. 15.(111) Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas? a) fosfodiesterside Nukleotiid
Populatsioonilained - populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. Positiivne tagasiside - homöostaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks. Postsünaptiline pidurdus - närviimpulsi seiskumine, kui närvirakku saabub ühepalju pidurdavaid ja erutavaid signaale. Pöördtranskriptaas (revertaas) - RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. On omane retroviirustele. Primaadid (esikloomalised) - imetajate selts; hõlmab poolahvilised ja ahvilised, viimaste hulgas inimlaadsete ülemsugukonna, kuhu kuulub ka inimlaste sugukond. Primaarne mälu - lühiajaline mälu, kuhu ajutiselt salvestatakse sõnaliselt kodeeritud informatsiooni. Primaarstruktuur (esimest järku struktuur) - monomeeride järjestus valgu või nukleiinhappe molekulis. Prion - kesknärvisüsteemis esinev valk, mille patogeene vorm põhjustab nakkuslikku
transkribeeritakse. Siia klassi kuuluvad: mikroRNA-d (miRNA-d), väiksed segavad RNA-d (siRNA-d) ja piwi-seoselised RNA-d (piRNA d). Kõik nad on lühikesed, algselt kaheahelalised, seostuvad RNA-le ja vähendavad geeniekspressiooni. 62. miRNA-d reguleerivad mRNA translatsiooni ja stabiilsust miRNA-sid sünteesitakse RNA polümeraas II poolt, lisatakse cap-struktuur ja polüadenüleeritakse. Prekursor miRNA moodustab endaga kaheahelalise struktuuri. miRNA moodustub nii, et tuumas kärbitakse teda ja saadetakse tsütosooli, kus see lõigatakse dicer ensüümiga. Argonaut konjugeerub RISC valkudega ning seejärel seostuvad mõlemale miRNA ahelale, selle üks ahel lõigatakse ja eemaldatakse. Teine ahel juhatab RISC’i spetsiifilise mRNA juurde, toimub paardumine. Kui RNA-RNA paardumine on ulatuslik, siis argonaut lõikab sihtmärk RNA, kutsudes nii esile selle ahela lagundamise.
vajadusel ka nurga-, transpositsiooni-, ristumis- ja harumastide) tüübid läh- tuvalt liini nimipingest, masti valitud materjalist, juhtmete ristlõikest, ahelate arvust, juhtmete kinnitusviisist, juhtmemargist jms. 15 või 20 mm jäitekihiga või juhtmete hüplemise ohtlikes piirkondades on soovitav kasutada juhtmete horisontaalpaigutust (töökindluse huvides). Eesti loetakse üldiselt harva esineva hüplemise alaks. Kaheahelalise liini puhul tuleb arvestada järgnevat: • Juhtmete nn “kuusekujulise” paigutuse korral on mastid kõige odavamad (mastile toimivad paindemomendid on vähimad). Raskendatud on aga juhtmete paigaldamine mastile ja juhtmete katkemisel on avarii laienemi- se oht suurem. • Juhtmete paigutusel “tagurpidi kuusena” on vastupidi juhtmete paigal- damine lihtsam ja töökindlus suurem, mastid aga tulevad kallimad.
12.(108) Millise lämmastikalusega paardub tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? (erinevad lämmastikalused) DNAs adeniin (A), guaniin (G) (puriinid) ning tsütosiin (C) ja tümiin (T) (Pürimidiinid) A=T ja G kolmvesiniksidet C RNA koostises esinevad samad lämmastikalused välja arvatud see, et üks pürimidiin T on asendatud teise pürimidiiniga, uratsiil (U). 13.(109) Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe või kaheahelalise molekulina? (sama küsimus ka RNA kohta). DNAkaheahelalise molekulina, RNAüheahelalisena 14.(110) Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta). Replikatsiooni läbi viiv ensüüm DNA (või RNA) polümeraas saab nukleotiide liita vaid 3'C külge. Seega jääb DNA/RNA "ülemisse" otsa nukleotiid vaba 5'OHrühmaga ja reaktsiooni saabki nimetada 5'3' suunaliseks. 15.(111) Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas
ka suureneda, siis on sitasti. Retroviirused on need viirused, mille pärilik materjal on RNAs aga paljunevad üle eukarüootse raku DNA alusel. Retroviirused kannavad pöörtranskriptaasi, see on ensüüm ja on kogu biotehnoloogia aluseks. Enne selle avastamist ei olnud võimalik midagi teha. HIVi tsükkel: Kõigepealt tuleb sisse viiruse RNA, selle järgi moodustatakse DNA molekul, mis omakorda duplitseerub ja saame kaheahelalise molekuli. See läheb raku tuuma ja integreerub kromosoomi sisse. Viiruse DNA jääb sinna kinni, selle alusel hakatakse sünteesima uut RNAd, see väljub ja selle alusel hakatakse tegema uut viiruse molekuli. Põhiline ravi toimub kolmeensüümse süsteemi peal. Hakatakse saama antiretroviiruse ravi, mis koosneb kolmest komponendist. See takistab viiruse paljunemist, lahti sellest küll ei saa. Viiruse koormus orgganismis on siis ka vähenenud. Kõigepealt mõjutatakse 1
Kaveoolide vahendusel sageli sisenevad rakku viirused (näit papillooomiviirused), mis kaveoolidest liiguvad ER-i ja läbi ER membraani tsütosooli, kus toimub nende paljunemistsükkel. Ei ole teada, kuidas on kaveoolide liikumine erinevatesse raku piirkondadesse määratud. (loe miskit) 4.)Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus. RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. On omane retroviirustele. 5.)Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid. ER-s: Disulfiidsidemete teke, Valkude kokkukeerdumine, Valkude oligomeeride teke. Golgis Glükosüleerimine , Osaline proteolüüs . 6.)Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus
Kui tahetakse teada uuritava DNA fragmendi pikkust, lisatakse geeli ühele „rajale“ ka segu kindla meile teadaoleva pikkusega DNA fragmentidest, nn DNA marker. Kõrvutades oma proovi meile teadaoleva pikkusega vöötidega, saame selle kaudu tuletada ligikaudse fragmendi pikkuse. 141. DNA visualiseerimine geelil Kuigi geelis olev DNA on palja silmaga nähtamatu, on võimalik seda teatud keemiliste ühenditega nähtavaks muuta. Kõige levinumaks ühendiks on etiidiumbromiid, mis seostub kaheahelalise DNA molekuliga ning kompleksis sellega helendab ultraviolettvalguse käes. PIIRSOO OSA Loeng 2. Rakkude proliferatsioon, rakutsükkel ja selle regulatsioon 1.Rakutsükkel ja rakutsükli faasid Rakutsükkel – raku eluring mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Faasid: G1 - postmitootiline e presünteetiline period interfaasis, rakk kasvab, toodab ekskretoorseid aineid. S – DNA - replikatsioon, kromosoomivalkude süntees ja tsentrosoomi duplikatsioon
Eukarüootne DNA jaotatakse vastavalt korduste olemasolule 3 klassi: 1. Unikaalsed või ühe koopiana esinevad DNA järjestused - 1 kuni 10 koopiat genoomi kohta. 2. Mõõdukalt korduvad DNA järjestused - 10 kuni 105 koopiat genoomi kohta. 3. Kõrgelt korduvad DNA järjestused - enam kui 105 koopiat genoomi kohta. REPLIKATSIOON Replikatsioon - päriliku materjali (mis võib olla nii DNA kui RNA) kahekordistumine. Elusorganismide geneetiline informatsioon on säilitatud kaheahelalise DNA kujul. Replikatsioon on DNA süntees. Teiselt poolt on replikatsioon laiem mõiste kui DNA süntees hõlmates ka RNA praimeri sünteesi, DNA ja kromosoomi struktuuri muutusi ja replikatsiooni regulatsiooni. DNA sünteesi viib läbi ensüüm - DNA-sõltuv DNA polümeraas kusjuures substraatideks on desoksü- nukleosiid 5'-trifosfaadid. Nukleiinhappe (DNA või RNA) ahel kasvab 5'3' suunas. Fosfodiesterside moodustub kasvava nukleiinhappe
endonukleaasset aktiivsust omav domään. Dicer RNaasIII perekonda kuuluv ensüüm, mis viib läbi dsRNA või pre-miRNA lõikamist lühikesteks siRNA-deks /miRNA-deks. Drosha tuumne RNaasIII perekonna ensüüm, mis viib läbi pri-miRNA lõikamise pre-miRNA-ks Pasha tuumne dsRNA-d siduv valk, mis interakteerub Droshaga, stabiliseerides kompleksi. Drosha ja Pasha moodustavad mikroprotsessori RLC RISC loading complex RISC-ile eelnev dsRNA valk kompleks üleminekul kaheahelalise siRNA lahtikeeramine 52. Nonsense-mRNA vahendatud lagundamine. Nonsense mediated decay ühe või enam eksoni vahele jätmine, mis põhjustab ekson-intron liidese vahetus 3' läheduses Stop koodoni sissetuleku. Kõigi korrektselt splaisitud mRNade puhul Stop koodon on viimases eksonis. Nonsense mediated decay vahendab kiiret mRNAde lgundamist, kus Stop koodonid esinevad mRNAs enne viimast splaisiliidest. Arvatakse, et osad ekson-intron liidese kompleksi valgud osalevad nonsense
nii DNA kui RNA alusel. Revertaas leiti esialgu imetajate RNA viirustest (retroviirustestest), aga hiljem selgus, et see ensüüm on looduses väga laialt levinud nii eu- kui prokarüootides. Geneetilise informatsiooni ülekande kolm põhilist protsessi on: 1. Replikatsioon - päriliku materjali (mis võib olla nii DNA kui RNA) kahekordistumine. Elusorganismide geneetiline informatsioon on säilitatud kaheahelalise DNA kujul. Erandi moodustavad mõned RNA viirused, mille geneetilise materjali kandjaks on RNA. RNA viiruste puhul on replikatsioon RNA kahekordistumine. Ülejäänud organismidel on replikatsioon DNA kahekordistumine. Replikatsioon on DNA süntees. DNA süntees toimub liskas replikatsioonile veel rekombinatsiooni ja reparatsiooni käigus. Teiselt poolt on replikatsioon laiem mõiste kui DNA süntees hõlmates ka RNA praimeri sünteesi, DNA ja kromosoomi struktuuri
annaabi.ee 
