Tütarrakud peavad jagunemisel saama sama info, mis lähterakus- enne jagunemist DNA kahekordistatakse. DNA tähtus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. MOLEKULI STRUKTUURI TÄHTSUS: kogu pärilik info paikneb üksnes DNA molekulides. On oluline, et ta säilitaks oma nukleotiidse järjestuse. Päristuumsete organismide kromosoomid paiknevad rakutuumas. Kaheahalaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllalti vastupidav. Biheeliksi muudab äärmiselt stabiilseks see, et vesinikside on küll nõrk, kuid seal on neid miljoneid. DNA on kaheahelaline, tagamaks kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Komplementaarsusprintsiibist tuleb see, et DNA teine ahel on „pöördpilt“. DNA molekuli biheeliksikujuline struktuur on oluline ka pärilikkuse avaldumise sisukohast
polümeraas, millel on RT ja ribonukleaasi aktiivsus, aga puudub retroviiruste ensüümi integraasiaktiivsus. –DNA sünteesitakse, kasutades proteiinset praimerit, mis jääb kovalentselt 5’ otsaga seotuks. Siis RNA degradeeritakse, -DNA ahela kõrvale sünteesitakse +. Seda protsessi segab aga nukleokapsiidi envelopment HBsAg sisaldaval membraanil ERil. Sisse jääb genoom, milles RNA-DNA rõngastena, RNA erineva pikkusega. RNA degradatsioon jätkub, virioni jääb osaliselt kaheahalaline DNA-genoom. Virion vabaneb eksotsütoosil hepatotsüüti tapmata. Terve genoom võib ka integreeruda peremehe kromatiini, sel juhul võib olla HBsAg (aga mitte teised valgud) tsütoplasmas detekteeritav. Integreeritud genoom võib olla seotud hepatotsellulaarse kartsinoomi tekkega. Patogenees. HBV võib põhjustada ägedat/kroonilist sümptomaatilist/asümptomaatilist haigust. Milline neist, sõltub infitseeritu immuunvastusest.
Tütarrakud peavad jagunemisel saama sama info, mis lähterakus- enne jagunemist DNA kahekordistatakse. DNA tähtus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. MOLEKULI STRUKTUURI TÄHTSUS: kogu pärilik info paikneb üksnes DNA molekulides. On oluline, et ta säilitaks oma nukleotiidse järjestuse. Päristuumsete organismide kromosoomid paiknevad rakutuumas. Kaheahalaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllalti vastupidav. Biheeliksi muudab äärmiselt stabiilseks see, et vesinikside on küll nõrk, kuid seal on neid miljoneid. DNA on kaheahelaline, tagamaks kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Komplementaarsusprintsiibist tuleb see, et DNA teine ahel on „pöördpilt“. DNA molekuli biheeliksikujuline struktuur on oluline ka pärilikkuse avaldumise sisukohast. RNA
annaabi.ee 
