Austraalias sajab umbes 633mm aastas, jaanuari keskmine temp. on 20,4 ja juulis 5,5kraadi. Austraalias on väga levinud lamba kasvatus. Tüüpilised loomad on känguru, koaalad,opossumid ja nokkloomad. Suur Veelahkmeahelik Suur Veelahkmeahelik on Austraalia üks väheseid mägismaid, mis on kuiv, madal ja hõredalt asustatud, väljaarvatud idarannikul. Ahelik koosneb tegelikkuses mitmetest katkevatest ahelikest ja platoodest ja kulgeb piki Austraalia ida- ja kagurannikut 3600 kilomeetrit. Keskmiseks kõrguseks on 1200 meetrit, kõrgeim mägi, Kosciusko (2228 m), asub Kagu- Austraalias. Läbi terve aheliku varieerub maastik tugevalt. Cape York'ist põhjas on madalad mäed kaetud vihmametsadega. Edasi lõuna poole, 90 km Sidneyst läänes tõusevad liivakivist Sinimäed tasaste, metsaste kanjonite kohale. Veel edasi lõuna pool asuvad Lõuna-Alpid ehk Lumised Mäed , kus asuvad Austraalia ainsad üle 2000 meetrised mäed ja mis on tuntud oma suurte
Nõnda sai tutavaks ta meremehe Carvalhhoga kes oli oma aluse, Songaga teel Mosambiiki, Quelimanesse. Nad tegid vahepeatuse Beiras, mis asus juba samuti Mosambiigis. Seal nägi autor esimest korda kuidas meremehed ööklubides pidutsemas käivad. Quelimanesse jõudnud jätkas ta oma teekonda kohaliku taksoga mida nimetati champaks. Need veokastiga autod sõitsid ühest linnast teise ja neisse mahutati alati nii palju inimesi ning loomi, kui vähegi sai. Nõnda edasi rännates mööda Aafrika kagurannikut kohtas Kevin, keda vahest kutsuti portugali päraselt Kevino, mitmeid teisi Eurooplasi kes olid siia tulnud rändama või uut elu alustama. Ta külastast mitmeid linnu, kus kodusõdade tagajärjel olid järele jäänud risud ja räämas majad. Ta kohtas inimesi kes olid leidnud enda jaoks oma paradiisi ning samuti kohtas ta inimesi kes olid jäänud elu hammasrataste vahele ning püüdsid ome elu korda seada.
Vilsandi sakiline rannajoon ning saarte, rahude ja rannikujärvede rohkus meelitab veelinde. Meresaartel pesitseb 3500-4500 paari Vilsandi vapilindu- hahka. Praktiliselt ai nult Vilsandi randadel kohatakse meil läbirändavaid ning vahel ka talvituvaid merisirlasid. Vilsandi vetes, eriti Innarahu ja Harilaiu ümbruses elab aastaringselt hallhülgeid (Kuresoo, 1998). Hiiumaa laiud ja Käina laht Ramsari ala suurus on 17 700 hektarit ning selle piiridesse kuulub ka osa Hiiumaa kagurannikut (Kuresoo, 1998). Ramsari alaks liideti 17. juunil 1997. aastal (Aasma jt., 2008). Käina laht on madal, roostikurikas ja eutrofeerunud merelaht, mille veevahetus merega on peaaegu katkenud. Käina lahes on 23 roostikuga ümbritsetud pisisaart, mis pakuvad lindudele häid pesitsemisvõimalusi. Läbirändel võib lahel korraga peatuda kuni 15 000 veelindu (Kuresoo, 1998). Hiiumaa kaguranniku haruldasem looduslik kooslus on Salinõmme soolak noor,
U-M asub Austraalia mandrist 1600 km kagus. Põhjasaart eraldab Lõunasaarest Cooki väin. Põhjasaare rannik on tugevalt liigestunud, Lõunasaarel on liigestunud põhjarannik ja fjordiderikas edelarannik. Geoloogiliselt on U-M noor ja ta asub Vaikse ookeani tulerõngas. Sagedasti on maavärinaid ja rohkesti on geisreid. Rotorua järve ümbruses on kuumaveeallikaid ja mudavulkaane. Lõunasaar on mägisem aga mööda Põhjasaare kagurannikut kulgeb kurdmäestik. Lõunasaare Lõuna-Alpides on 18 tippu üle 3000 meetri ja kõrgeim mägi on 3764 meetri kõrgune Mount Cook. Liustikke on u. 1000 km2. Põhjasaar ja Lõunasaare põhjaosa asuvad lähistroopikas, ¾ Lõunasaarest on parasvöötmes. Kliima on mereline ja ühtlane, keskmine temp. on 12oC. Lõuna-Alpides on kliima karmim ja sagedasti esineb pakast. Sajab kogu aasta ja sademeid toovad peamiselt läänetuuled. Keskmine sademete hulk on u. 1500 mm/a
annaabi.ee 
