ning seal on ainult üks linn,kus elab üle 2000 elaniku. Lõunapoolset tihedama asustusega riigi osa nimetatakse Gutlandiks. See piirkond on mitmekesisem ja seda jaotatakse omakorda viieks geograafiliseks piirkonnaks. Luksemburgi platoo, kus asub pealinn, on suur tasane liivakivi moodustis. Riigi idaosas paiknevat nn Väikest Sveitsi iseloomustab ebatasane maastik ning tihedad metsad. Madalaim piirkond Moseli jõe orus kulgeb piki riigi kagupiiri. Riigi madalaim punkt (132 m merepinnast) on kahe suure jõe (Mosel ja Sauer) ühinemiskohas. Riigi tööstuspiirkond (,,Punane Maa") asub riigi lõuna- ja edelaosas ning seal paiknevad mitmed Luksemburgi suuremad linnad. Loe lisa: Luxembourgi Eesti seltsi kodulehelt: http://www.les.lu/?id=10338 Wikipediast Ja kõige parem, mine ise kohale.
1931. aasta kevadel korraldati Tallinnas suur vene näitus, kus demonstreeriti erinevaid vene kultuuri avaldumisvorme Eestis. Näitusel eksponeeriti maalikunsti, graafikat ja arhitektuuri, koostatud olid ka kiriku-, arheoloogia-, olme-, kooli-, teatri-, raamatukogu-, spordi-, käsitöö-, kirjastuse-, perioodika- ja kirjandusteemalised väljapanekud. 1920.1930. aastatel oli tuntav vene kultuuri sügavam huvi oma rahvaluule vastu. Eriti hästi oli rahvaluule säilinud just Eesti kagupiiri lähedusse jäävas Petseri maakonnas, kust 1920. aastate lõpus kogus rahvapärimust Baseli Ülikooli tuntud folklorist Jelizaveta Mahler. Sel ajal olid populaarsed ka vene pulmade folkloorsed lavastused. Tollase vene kultuuri tähtsaks osaks olid ka raamatukogud ja muuseumid. Väärtuslikem neist oli Narva Linnamuuseum, mille paljud etnograafilised eksponaadid pärinesid just Narva regioonist ja Peipsi äärsetelt aladelt. Alates 1919. aastast hakati Eestis üllitama venekeelseid raamatuid
Jaani teelt ja kulgeb läbi Anso-Mardi kinnistu. Viimatinimetatud tee pöördumisel edelasse, pöördub ka veesäilitusala piir piki seda teed edela suunas kuni tee jõudmisel põllu (kõlviku) piirini. Sealt liigub veesäilitusala piir piki kõlviku piiri algul lõuna, seejärel ida ja edasi põhja suunas kuni Raude talu põhjapiirini. Edasi suundub veesäilitusala piir sirgjoones põhjasuunas kuni kohtumiseni Madise talu kagupiiriga. Seejärel kulgeb veesäilitusala piir piki Madise talu kagupiiri ja Sipelga talu kagu- ja kirdepiiri kuni Sipelga talu põhjapiirini. Edasi liigub veesäilitusala piir piki Sipelga talu põhjapiiri lääne suunas kuni kohtumiseni Jalgsema Järva-Jaani teega. Jalgsema Järva-Jaani tee on veesäilitusala piiriks sealt läände kuni teeni, mis kulgeb läbi Anso-Mardi kinnistu. Jalgsema järv on seotud paljude muistenditega, millest jutustab oma loomingus kirjanik Ansomardi (kodanikunimega Peäro August Pitka). Varem olnud järv palju
annaabi.ee 
