lõuna poolkera. Polaarpäev on lõunapoolusest polaarjooneni. Eestis siis talv. 12) d)0° 13) b)B joonis; d)D joonis 15)---------- 16)Iseloom ilma tsüklonis(madalrõhuala)- Tsüklonis on alati vilets, kuid soe ilm 18)Millisel joonisel kujutatud MAABRIISI, millisel kujutatud ÖÖD- maabriis on joonis 2, sest maabriis on öine rannikutuul suunaga rannalt merele ning meri jahtub aeglasemalt, kui maa. ÖÖD on kujutatud joonisel 2. 20) 2.laskuvad õhuvoolud; 4.kagupassaadid; 5.läänetuuled 22)---------- 24)Sest NORRA läänerannikul on mäestikud ja kagupassaadid. 26)Kuna PERUU rannikul on külmad hoovused, mis ei tekita sademeid ehk seal ei saja ÜLDSE! 28)3 näidet igast inimtegevuse mõjust kasvuhoone gaaside tekkele: *NO2-põldude väetamine, eraldumine lennukite düüsidest, autode heitegaasid *freoonid-eraldumine külmutusseadmetest, konditsioneeridest eraldumine, tulekustustusseadmete kasutamine
liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. Ekvatoriaalsel ala on õhurõhk naaberaladest madalam. Passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Kliimat mõjutavad tegurid: · Geograafiline asend · Asend ookeani, mandrite suhtes · Pinnamood · Huuvused Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadede maismaa ja veepinna erinevast soojenimisest ja jahtumisest. Ekvaroriaaalne :kuum, niiske kliima, aastaaegu opole. sademeid 2000mm aastas kesk temp +25 Lähisekvatoriaalne: kaks aastaaega( kuiv niiske, ) aastaringi palav , niiske+soe, kuiv+jahedam.sademeid palju, passaadid.
- Suvemussoon: Tuul merelt maale *BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel. Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega. *merebriis - Päeval puhub tuul merelt maismaale *maabriis - Öösel puhub tuul maalt merele * passaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. *LÄÄNETUULED parasvöötme 40°- 60° laiustel puhuvad tuuled. Kohtuvad poolustelt tulev külm ja 30°tulev soe õhk *POLAARSED IDATUULED poolustelt eemale *Tsüklon: - Tõusvad õhuvoolud - Õhurõhk madal - Õhk liigub servadelt keskele - Talvel pehme, lörts - Suvi jahe, vihm * Kõrgrõhkkond (antitsüklon): - Laskuvad õhuvoolud - Õhurõhk kõrge - Õhk liigub keskelt servaaladele - Talv külm, selge - Suvi soe, kuiv *SOE FRONT peale tungib soe õhumass
· Vaata joonist ja otsusta, millised väited on tõesed. Paranda valed väited õigeks ilma eitust kasutamata. A. Suurem osa päikesekiirgusest peegeldub atmosfääri tagasi. B. Pilvedes neeldub 18% päikesekiirgusest. C. Maapinnale jõuab päikesekiirgus otse- ja hajuskiirgusena D. Tervikuna lahkub Maalt rohkem kiirgust, kui sinna saabub. E. Pilvedelt peegeldub rohkem kiirgust tagasi kui maapinnalt 4. Märgi üldise õhuringluse joonisele: kirdepassaadid, kagupassaadid, läänetuulte vöönd Lisa tähega skeemile, kus toimuvad järgmised protsessid: A. Õhk kerkib, tekivad sademed. B. Laskuv kuiv õhk. C. Niiske soe õhk kerkib ülespoole, jahtub/kondenseerub ja tekivad sademed. D. Jahtunud õhk liigub suuremate laiuste poole ja hakkab laskuma. E. Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei teki. Märgi joonisele kõrg- ja madalrõhualad (ning näita peamised õhu liikumise suunad). Millised järgmistest teguritest avaldavad mõju üldisele õhuringlusele?
Miks Austraalia idarannikutel sajab rohkem kui läänerannikutel? 2tk -kagupassaadid toovad ookeanilt niisket õhku -mäestik takistab niiskete õhumasside liikumist sisemaale, õhk kerkib ja jahtub ning kondenseerunud veeaur sajab rannikul alla Miks on põllumajandus koondunud Austraalia rannikualadele/äärealadele? -äärealadel on rohkem sademeid, keskel on kõrb Põhjenda lamba ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias. -lambakasvatus levib kuivematel sisealadel, kus on väiksema taimekasvuga rohumaad -veisekasvatus levib lopsaka rohuga niisketes piirkondade,
Fifth level Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv · Aastane sademete hulk on 500-2000 mm · Suvel (detsembrist veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C · Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C, Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C). · Puhuvad Põhja-Austraalias ekvatoriaalmussoonid, kagupassaadid aga Ida-Austraalias · Majandus Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%) Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest Austraalia tähtsaimad ekspordiartiklid on kivisüsi, rauamaak, kuld, liha, vill,
· Osoonikiht- maapinnast umbes 15-35 km kõrgusel paiknev atmosfääri kiht, kus osooni suhteline sisaldus on suurem. Osoonikiht kaitseb maapinda Päikese ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Õhutemperatuuri amplituud- kõrgeima ja madalaima õhutemperatuuri vahe. · Kuidas paiknevad maakeral kõrg- ja madalrõhualad? Ekvaatorilähedastel aladel kujuneb püsiv madalrõhuala. 30. laiustel troposfääri ülapiiril liikuv õhk laskub, tekitades selles piirkonnas kõrgrõhuala. Maapinnalähedases õhukihis liigub osa laskunud kuivast õhust ekvaatori suunas, teine osa 60. laiuskraadide poole, sest need on madala õhurõhuga alad.
Tõusvad õhuvoolud – õhurõhk madal, niiske õhk Laskuvad õhuvoolud – õhurõhk kõrge, kuivad ja suure survega aluspinnale Briis – kohalikud tuuled Idatuuled Läänetuuled Kirdepassaadid Kagupassaadid Ilmastikust põhjustatud looduskatastroofid 1. Troopiline tsüklon Esineb mõlemal pool ekvaatorit 5-25o põhjalaiuse vahel ookeani kohal Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 1000 km Paksud rünksajupilved, keskel sajuvaba ala Liikumissuund idast läände Tuule kiirus üle 100 m/s Nimetatakse orkaanideks või Ida-Aasias taifuunideks 2. Tornaado, Tromb Esineb Põhja-Ameerikas, Euroopas
määral kogu aeg. 5. Kliimat kujundavad tegurid, sh astronoomilised tegurid. 1. Koha geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist- määrab päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab maad. (päikese kõrgus/päikesekiirte langemisnurk, päeva pikkus, aluspinna värvus) 2. Üldine õhuringlus ehk valitsevate tuulte suund Madal- ja kõrgrõhualade paiknemisest kujundavad välja: a) Külmvöös- idatuuled b) Parasvöös- läänetuuled c) Palavvöös- kirdepassaadid, kagupassaadid Ookeani ja maismaa erinevast soojenemisest kujunevad välja: Mussoonid- tuuled, mille suund kujuneb välja sõltuvalt aastaajast(talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale) Erinevad rõhkkonnad parasvöötmes: Tsüklon ehk madalrõhkkond-sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond-kuiv, suvel palav, talvel väga külm 3. Mere mõju kliimale: Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa. Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui
pinnamood (pinna tõustes langeb to 6o km kohta). Eesti kliimat mõjutavad tegurid: parasvöötme õhumassid, päikesekiirguse hulk, Atlandi ookeani mõju(pehmed talved, palju sademeid), kohalikud iseärasused(Läänemeri), reljeef. Eestis on paraskontinentaalne kliima (üleminek mereliselt mandrilisele). Madagaskari kliimat mõjutavad: hoovused toovad sademeid; geograafiline laius suurem päikesekiirguse hulk, kagupassaadid toovad niiskust; pinnamood idapool on mägisem, vähem sademeid. Lõunanaba ümbrus on karmim kui põhjanaba, sest hoovused teevad põhjanaba kliima pehmemaks ja sest põhjas on meri, lõunas maismaa. Mida kõrgem on õhurõhk, seda hõredam on õhk. Meteoroloogia on teadus Maa atmosfääri ehitusest, omadustest ja protsessidest. Klimatoloogia tegeleb eri paikade kliima uurimisega. Atmosfäär jaotatakse sfäärideks t o vertikaalsuunalise muutumise alusele
Kerkiv niiske õhk, sademed. M läänetuulte vöönd Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei teki. K K Jahtunud õhk liigub suuremate laiuste poole ja hakkab laskuma. kirdepassaadid Niiske soe õhk kerkib ülespoole, jahtub/kondenseerub ja tekivad sademed kagupassaadid K K Laskuv kuiv õhk. läänetuulte vöönd M Kerkiv niiske õhk, sademed. Kliima mõju looduskompnentidele ja inimtegevusele- kalandus, taimekasvatus, põllumajandus, turism, lennundus, laevandus HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal- 97% soolane (mered, ookeanid), 3% magevesi (liustikud,
2.Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3.Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4.Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5.Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6
õhurõhk, õhuniiskus, pilvisus,udu, äike). 18. Vahe- ja põhikliimavöötmed. Lähisekvatoriaalne, lähistroopiline, lähisarktiline ja lähisantarktiline. Ekvatoriaalne, troopiline, parasvööde, arktiline ja antraktiline. 19. Passaadid. 30. laiuskraadiidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera pöörlemise tõttu ümber oma telje ( coridise jõu mõjul ) kalduvad põhjapoolkeral meridiaani suunast paremale(kirdepassaadid) ja lõunapoolkeralt vasakule (kagupassaadid). 20. Rahvastik, rahvas ja rahvus. Rahvastik on teatud piirkonnas( nt. riik, linn, maakond ) elavad inimesed. Rahvas on mingi maa-ala elanikkond, mis on ühetaoline koostise või tekke poolest ja mida saab piiritleda etniliste, keeleliste, usuliste, kultuuriliste tunnuste alusel. Rahvus on etniliste tunnuste alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa. 21.Geograafia jagunemine ja mida uurib. Geograafia jaguneb loodus- ja inimgeograafia.
madalama rõhuga õhu poole Coriolsi jõud: maa pöörlemisest tingitud inertsjõud, mille tõttu kanduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral oma esialgses liikumissuunast 90kraadi paremale ja lõunapoolkeral vasakule Hõõrdejõud: 1km paksuses maapinna lähedases õhukihis tekib 30kraadine tuulenihe Põhjapoolkeralesialgsest liikumissuunast vasakule ja Lõunapoolkeral paremale. 9. JOONIS: ... tuuled Lääne ja edelatuuled Kirdepassaadid Kagupassaadid Põhja ja loode tuuled (?) ... tuuled 10.Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinus võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam. Tekib mere kohal ja tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma
liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma 30 laiuskraadidel, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ning muutub kuivemaks, põhjustades neil laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 30 laiustelt puhuvad püsivalt tuuled ekvaatori suunas- passaadid. Need kalduvad oma liikumissuunast Coriolsi ja hõõrdejõu tõttu kõrvae, tekitates põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30 laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ning kohtub umbes 60 laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolsi jõu mõjul kaldub tuul ja kõrgemates õhukihtides on ülekaalus läänetuuled ning maapinna lähedal hõõrdumise tõttu edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Seal tekivad ka tõusvad õhuvoolud.
laskunud õhust voolama tagasi ekvaatori suunas (30-ndatel laiuskraadidel kõrgem õhurõhk, ekvaatoril madalam; õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole). · Passaadid- on 30-ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad tuuled. · Coriolisi jõu tõttu kalduvad passaadid põhjapoolkeral paremale kirdepassaadid, lõunapoolkeral vasakule kagupassaadid. · Kuigi passaadid on suunalt võrdlemisi kindlakujulised, ei puhu nad siiski kõikjal ümber maakera. Kõige kindlamad on need tuuled ookeanide kohal. · Eriti tugevalt on passaadid häiritud India ookeanis, kus suvel puhub ookeanilt passaadile vastassuunaline mussoon. · Mussoonid- on püsiva sesoonse iseloomuga tuuled (vastassuunalised). · Eriti iseloomulikud on mussoonid Aasia lõunaosale (India ookeani põhjaosale) ja Euraasia idaosale.
Evatoriaalsel alal on õhurohk naaberaladest madalam, umbes 30 laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, seega on seal kuivad ilmad ning õhk ei tõuse, vaid langeb. Kuna laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivaks, siis ongi ekvaatori juures pidevad kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Passaadid, püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled, kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõuapoolkeral kagupassaadid. Passaadid tekivad aga maapinnalähedases õhukihis liikuvate laskunud õhuvoogude tagajärjel. 10. Mussoonide teke Mussoonid on tuuled, mis puhuvad maa ja mehe vahel. 11. Õhuringluse mõju Eesti kliimale Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Sooja õhku saabub ainult läänest. 12. Peamised õhumassid Arktiline õhk külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal
Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3.Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4.Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5.Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6
liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6
kõrgrõhuala. · Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. · Maapinnalähedases õhukihis liigub osa lasknud kuivast õhust ekvaatori, teine osa suremate laiuste kui madalama õhurõhuga alade suunas. · Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma suunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid . · Seega üldiselt domineerivad troopikas idakaartetuuled. · Sellise lihtsa tsirkulatsiooniskeemi muudavad keerulisemaks mussoonid - ulatuslikud õhuvoolude süsteemid, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. · Nad tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad mussoonid Lõuna-Aasias. Suvel, kui päike paistab seniidi lähedalt, puhub
Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C), Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C. Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500-2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad (1000-2000 mm, Queenslandis Cairinsi ümbruses üle 2200 mm aastas); seal puhuvad kagupassaadid ja sajab ühtlaselt kogu aasta. Siseoas kõrbeis on sademeid alla 250 mm aastas, mõnel aastal ei saja üldse. Loodeneeme ja Sydneyt ühendavast joonest lõuna pool on vihmaperiood talvel, kui puhuvad läänetuuled; suvi on kuiv (Perthis sajab suvel ainult 32 mm ehk 4% aastasest sademete hulgast). Kagurannikul, Sydneyst lõuna pool, sajab ühtlaselt kogu aasta (1200 mm), veidi rohkm ainult talvekuudel, kui tugevneb tsüklonite tegevus.
pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront
Suvel (detsembrist- veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30°, jahedam on ainult Tasmaanias, kus on sooja 15- 20°. Talvel on kõikjal pluss 20-25°, Tasmaanias 10°. Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500- 2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Austraalia sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad. Seal puhuvad kagupassaadid ja sajab ühtlaselt kogu aasta. Siseosa kõrbetes on sademeid alla 250 mm aastas, mõnel aastal ei saja üldse. Loodeneeme ja Sydney´t ühendavast joonest lõunapool on vihmaperiood talvel, kui puhuvad lääne tuuled. Suvi on kuiv. Kagurannikul Sydney`st lõuna pool, sajab ühtlaselt kogu aasta, veidi rohkem ainult talvekuudel, kui tugevneb tsüklonite tegevus. Loomad Austraalia loomastik on väga omapärane, kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi
hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 4. Jahtunud Õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 5. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 6. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 7
imbuda. 2) Palju on metsa maha võetud, puud hoiavad vett endas ja pinnases. 8. Milline antud jõgedest on aasta läbi ühtlaselt veerohke? Põhjenda. (2p) a) O b) U - ÕIGE, sest jõgi asub ekvaatoril, kus sajab aastaringselt palju c) J d) Ö 9. Joonisel on kujutatud Aafrika lõunatipp. Kummal rannikul on sademete hulk suurem, kas Atlandi või India ookeani rannikul. Põhjenda. (2p) Rohkem sajab India ookeani rannikul/ idarannikul. Põhjendus: 1) Sooja hoovuse mõju. 2) Kagupassaadid toovad merelt niiske õhu. 3) Õhumassid kerkivad Draakonimäestiku tuulepealsetel nõlvadel, kerkides õhk jahtub veeaur kondenseerub. 10. Millise numbriga tähistatud kohas toimub infiltratsioon kõige kiiremini. Põhjenda. (2p) 5, sest seal puudub taimkate ning liiv/kruus lasevad väga hästi vett läbi. Samuti pole seal suurt nõlvakallet, mis vee pinnasesse imbumist takistaks. A poole hüpoteetilised küsimused :D 1. Miks on kohas A vesi soolasem kui kohas B. Põhjendage
need saavad palju päikesepaistet õhk soojeneb ja hakkab tõusma tekib püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 30ndates laiuskraadides laskuvad õhuvoolud (kuiv piirkond) passaadid, 60ndal laiuskraadil tõusvad õhuvoolud (niiske piirkond) lääne ja edelatuul. Passaadid muudavad oma liikumissuunas Coriolise jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 38. Mis on MUSSOONID? need on püsivad tuuled. tuul liigub kõrgemalt õhutõhult madalamale. maismaa ja ookeani vahel. suund muutub sessoonselt. talvel maismaa mussoon, suvel vihmaperiood. mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. 39. Mis põhjustab mussoone? ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. 40. Kuidas tekivad TÕUSVAD ÕHUVOOLUD? osa 30
o Väga väike osa Kliima Troopiline ja lähistroopiline o Austraalia põhiosa asub just nendes kliimavöötmetes Parasvööde o Ainult Tasmaanias Lähisekvatoriaalne o Põhjaosas Aastane sademete hulk on 500-2000mm o Väheneb lõuna suunas Jahedad vihmased talved ja kuumad kuivad suved o Lõunaosas Põhjaosas sajab kõige rohkem suvel o Puhuvad ekvatoriaalmussoonid Kagupassaadid Lumi on väga haruldane o Leidub vaid Tasmaanias ja Austraalia Alpides Maavarad Kivisüsi Kuld Vask Rauamaak Austraalia on üks tähtsamaid mäetööstus maid Põllumajandus Sisemaal kasvatatakse o Nisu o Lambaid o Lihaveiseid Rannikualadel o Köögiviljad o Puuviljad o Piimakari 80% riigi sissetulekust moodustab põllumajandus koos kaevandusharudega
Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiuskraadidel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Maapinnalähedases õhukihis liigub osa laskunud kuivast õhust ekvaatori, teine osa suuremate laiuste kui madalama õhurõhuga alade suunas. 18) Pasaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 19) Mussoonid - Mussoon kujutab enesest ulatuslikku õhuvoolude süsteemi, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealade maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Esinevad peamiselt Lõuna-Aasias. Mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine.
Kliimat kujundavad tegurid: 1)Geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist- Määrab Päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab Maad. See sõltub: Päikese kõrgusest taevavõlvil (päikesekiirte langemisnurgast), päeva pikkusest, aluspinna värvusest 2)Kaugus ookeanidest ja meredest - Madal- ja kõrgrõhualade paiknemisest kujunevad maakeral välja: külmvöös idatuuled, parasvöös läänetuuled, palavvöös kirdepassaadid, kagupassaadid Ookeani ja maismaa erinevast soojenemisest kujunevad: MUSSOONID püsivad ja suureulatusega tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3) Püsivad kõrgrõhu- ja madalrõhualad - TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ,ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm 4)Soojade, külmade hoovuste mõju
m kohta, mida nimetatakse õhurõhu vertikaalseks gradiendiks Kõrgrõhuala piirkond, kus õhurõhk on kõrgem kui ümbritsevatel aladel. Madalrõhuala piirkond, kus õhurõhk on madalam kui ümbritsevatel aladel Passaadid 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera pöörlemise tõttu ümber oma telje (Coriolisi jõu mõju) kalduvad põhjapoolkeral meridiaanisuunast paremale (kirdepassaadid) ja lõunapoolkeral vasakule (kagupassaadid) Läänetuuled 60. Laiuskraadidel põja- ja lõunapoolkeral kujunevad läänest itta puhuvad valdavad tuuled Mandriline kliima kliimatüüp, mille millele on iseloomulik õhutemperatuuri suhteliselt suur kõikumine (ööpäevane ja aastane), väike sademete hulk ja õhuniiskus võrreldes merelise kliimaga, nimetatakse ka kontinentaalseks kliimaks Mereline kliima kliimatüüp (nt parasvöötmes), millele on iseloomulik sademeterohkus ja
Jahtunud õhk liigub suuremate laiuste poole ja hakkab kirdepassaadid laskuma. Niiske soe õhk kerkib ülespoole, jahtub/kondenseerub ja tekivad sademed. kagupassaadid K K Laskuv kuiv läänetuulte M õhk. vöönd Kerkiv niiske õhk, sademed.
mussoonid, läänetuuled, briisid. Üldine õhuringlus ehk globaalne õhuringlus tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest maakera piirkonnast teise. Õhuringluse käivitajaks on maakera ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Passaadid (kirde- ja kagupassaadid) Ekvaatorilt M rõhualalt tõusevad ja lähevad 30. laiuskraadidel püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled, mis kalduvad Coriolise jõu mõjul kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Mussoonid esinevad Aasia lõuna- ja idarannikul ja ka Lääne-Aafrikas, ulatuslikud õhuvoolude süsteemid, kus tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja ookeani erineva soojenemise ja jahtumise tõttu
Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6
pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled – passaadid – kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6
pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma 30. laiuskraadidel, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled 30. laiuskraadidel passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6
Jahtunud õhk liigub suuremate laiuste poole ja hakkab kirdepassaadid laskuma. Niiske soe õhk kerkib ülespoole, jahtub/kondenseerub ja tekivad sademed. kagupassaadid K K Laskuv kuiv läänetuulte M õhk. vöönd Kerkiv niiske õhk, sademed. 21.
Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest tekitab passaattuuled, mis on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid); lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid). 4. Kuidas tekib Aasia mussoon? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Aasia mussoon on eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast, kus lisanduvad passaatkliima ja ekvatoriaalse konvergentsivööndi mõjutused ja tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral . Talvel kuiv, suvel äärmiselt sademeterohke (üle 650 mm kuus). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge, pisut madalam suvel mussoonvihmade esinemise perioodil. 5
Suvel toob tsüklon kaas pilvise,sajuse ja jaheda ilma. Talvel kaitsevad tsüklonid maapinda jahtumise eest, jatuleb soe , lumesajuga ilm. Enamasti liigub tsüklon põhjapoolkeral läänestitta. 2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas.' 13 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõnapoolkeral kagupassaadid. Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30. ja poolustel. Põhjapoolkeral puhub tuul päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva. Laskudes õhk soojeneb, relatiivne õhuniiskus langeb, pilved hajuvad ning tekib selge, stabiilse temperatuuriga, nõrga tuulega, suvel soe ja talvel kärepakane. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja
käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. KLIIMA KLIIMA iseloomustab piirkonna paljude aastate keskmisi ilmastikuolusid Kliimat kujundavad tegurid: 1. Koha geograafiline laius e. kaugus ekvaatorist sõltub Päikese kõrgus päikesekiirte langemisnurk 2. Üldine õhuringlus e. valitsevate tuulte suund tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb külmvöötmes ida-kirdetuuled ida-kagutuuled parasvöötmes läänetuuled palavvöötmes kirdepassaadid kagupassaadid PASSAADID püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled MUSSOONID tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3. Kaugus ookeanist mereline kliima pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem sademeid rohkem mandriline kliima külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur sademeid vähe 4. HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas soe hoovus temperatuur kõrgem sademeid rohkem ( !
Mussoonkliima tekke selgitamine c. Kaardi tundmine 16. a. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse jaotumine. 1. Kaugus ekvaatorist - määrab päikeslt saadava kiirguse hulga, mis soojendab maad. See sõltub päikese kõrgusest taevavõlvil (päikesekiirte langemisnurgast) -aluspinna värvusest 2. Valitsevate tuulte suund Madal-ja kõrgrõhualade paiknemist kujunevad maakeral välja: a) Külmvöös-idatuuled b) Parasvöös- läänetuuled c) Palavvöös- kirdepassaadis, kagupassaadid Ookeani ja maismaa soojenemist kujundavad: a) Mussoonid- tuuled, mille suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvesl merelt maale. Rõhkkonnad parasvöötmes: Tsüklon e. madalrõhkkond- sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm. Antitsüklon e. kõrgrõhkkond- kuiv, suvel palav, talvel väga külm. 3. Mere mõju kliimale Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaal Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal 4
Polaarsed korgrohualad, eriti mandrijaa kohal · Selgitada moisteid passaadid,mere-ja maabriis ,foon(chinook)- passaadid-pusiv tuul, mis puhub kolmekumnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kolmekumnendatel laiuskraadidel tekib korgrohuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrohuala ja ohk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jou tottu ohu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad pohjapoolkeral kirdest edela suunas (kirdepassaadid), lounapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid) merebriis- rannikutel esinev tuul, troopilistel aladel. Maapind soojeneb kiiremini kui meri. Kui maa kohal on madalam rohk(madalrohkkond) kui mere kohal, siis toimub ohuliikumine merelt maale maabriis-öösel, maapind jahtub kiiresti ja meri sailitab paevase soojuse. Mere kohal madalam rohk kui maa kohal ja toimub ohuliikumine maalt merele. föön- kuiv ja kuum magedest laskuv tuul///chinook(föön Kaljumaestiku idajalamil.Et Kaljumaestik on Alpidest korgem, on chinook veel kuivem ja
tsirkulatsioon Ekvaatori tsoonis soojenenud õhk tõuseb, tekib madalrõhkkond. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Kesklaiusteni jõudes on ta nii jahtunud, et laskub alla ja tekitab subtroopilise kõrgrõhkkonna tsooni. Ookeanil on selles tsoonis nõrkade tuulte vöönd, nn. "hobuste laius". Sealt suundub osa õhku ekvaatori suunas ning Coriolis'i jõu toimel tekivad põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunapoolkeral kagupassaadid. Seda õhuringlust nimetatakse Hadley rakuks. Teine osa subtroopikasse jõudnud õhust pöördub pooluse suunas ja seda kallutab Coriolis'i jõud itta. See on parasvöötme läänetuulte tsoon. Jugavoolud Ferreli raku tugevad läänetuuled tropopausi all. Tuule kiirus mõne km kõrguses ja mõnesaja km laiuses "tuuletorus" suurem kui 20 m/s; äärmisel puhul üle 125 m/s. Ekvaatori suunast tulnud soe õhk kohtub 60. laiuskraadi lähistel pooluse suunast tuleva külma õhuga
See jõud pidurdab õhu liikumist (vähendab tuule kiirust) ning kallutab tegeliku tuule veidi madalama rõhuga ala suunas. Maa- ja merebriis. Briis päeval-puhub merelt maale, sest merel kõrgrõhuala (õhk jahe, laskub) ja masimaal madalrõhuala (õhk soe, kerkib). Öösel vastupidi-briis puhub maalt mrele. Passaadid. Püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskrasdidelt ekvaatori suunas. Põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunapoolkeral kagupassaadid El Nino. Iga 5-7 aasta tagant korduv ilmastikunähtus troopilisel Vaiksel ookeanil. Tavaline olukord- • Vaikse ookeani idaosas ja kõrgrõhuala ja Austraalias madalrõhuala. • Idaosas on kuiv ja lääneosas sajab. • Tuuled puhuvad idast läände. • Lõuna-Am lääneranniku lähedal toimub intensiivne külma vee üleskerge süvakihtidest- upwelling. El Nino olukord- • Vaikse ookeani idaosas õhurõhk tavalisest madalam, Austraalias kõrgem.
sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaa suunas). Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas (kirdepassaadid), lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid). Kasvuhoonegaas- atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust. Peamisteks on veeaur, CO2, CH4, N2O. Kasvuhooneefekt- temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimub kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja.
Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6
Suvel tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C, jahedam on ainult Tasmaanias (15-20° C). Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C, Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C). Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500-2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad (1000-2000 mm); seal puhuvad kagupassaadid ja sajab ühtlaselt kogu aasta. Siseoas kõrbeis on sademeid alla 250 mm aastas, mõnel aastal ei saja üldse. Loodeneeme ja Sydneyt ühendavast joonest lõuna pool on vihmaperiood talvel, kui puhuvad läänetuuled; suvi on kuiv. Kagurannikul, Sydneyst lõuna pool, sajab ühtlaselt kogu aasta (1200 mm), veidi rohkm ainult talvekuudel, kui tugevneb tsüklonite tegevus. Kliima, eriti sademete hulk, on mänginud suurt rolli austraallaste elukoha valikul
See on õhumasside liikumise püsiv süsteem, mille alusel toimub maakeral soojuse ja niiskuse ümberjaotumine. Atmosfääri tsirkulatsioon koos merehoovustega mõjutab tunduvalt maakera kliimat, sellele lisanduvad Päikese aktiivsuse muutused. Sõltuvalt valitsevate tuulte suunast võib mõnedes piirkondades samal laiuskraadil olla tunduvalt soojem või külmem, niiskem või kuivem kliima kui teisal. Troopikas domineerivad idakaartetuuled, s.o.põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Need kannavad mandrite idarannikule palju niiskust ja sademeid. Parasvöötmes on näiteks mandrite läänerannikud nagu Lääne-Euroopa, Kanada läänerannik, Alaska lõunaosa, Lõuna-Tsiili, merelt tuleva õhu mõju all. Seal on aasta keskmine õhutemperatuur oluliselt kõrgem kui samadel laiustel idarannikul Kaug-Idas, Labradori poolsaarel jne. Näiteks samadel geograafilistel laiustel asuva Eesti jaanuari keskmine õhutemperatuur -5°C, Põhja-Ameerika siseosas on see -22°C
Üldine õhuringlus ehk globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon ehk üldtsirkulatsioon on suuremõõtmelisteõhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. KAGU JA KIRDE PASSAADID - Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Maa pöörlemise tõttu kalduvad passaadid põhjapoolkeral paremale ja puhuvad kirdest edelasse (kirdepassaadid), lõunapoolkeral aga kalduvad vasakule ja puhuvad kagust loodesse (kagupassaadid). Eriti hästi on passaadid märgatavad ookeanide kohal. PARASVÖÖTME LÄÄNETUULED - Parasvöötmes on valdavad aga läänetuuled. Pooluste lähedal puhuvad tuuled parasvöötme suunas. Maa ööpäevase pöörlemise mõjul kalduvad nad läände. Samas ei puhu tuuled 30. laiuskraadidelt ainult ekvaatori suunas, vaid ka pooluste suunas, kus on õhurõhk madalam. Maakera pöörlemise tõttu pöörduvad tuuled aga ida poole (põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral
kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab seal liikuma pooluste suunas. 30. laiuskraadides laskuvad õhuvoolud(kuiv piirkond) passaadid, 60. laiuskraadil tõusvad õhuvoolud( niiske piirkond) lääne- ja edela tuuled. Passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Mussoonid on püsivad tuuled. Tuul liigub kõrgemalt õhurõhult madalamale, maismaa ja ookeani vahel, mille suund muutub sesoonselt. Talvel maismaa mussoon, suvel vihmaperiood. Mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. · Osa 30. laiustel laskunud soojast õhust liigub pooluste poole ja kohtub 60. laiuskraadil külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale läänetuuled. Maapinna
pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud.
annaabi.ee 
