väikese poolsaarega. Ta pindala on 2,4 ha, suurim sügavus (põhjaosas olevate allikaaukude kohal) 8 m, sügava piirkonna valdavas osas 6 m. Seega on järve põhjas olevate allikaaukude sügavus 2 m. Järvest ida pool on vallseljak, mujalt piirab järve segamets. Kaldad on kõikjal õõtsikulised ja vee äärde pääsemine raske. Põhja katab järvelubi. Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikatest, järve kagunurgast lähtuv ojake voolab 50 m lõuna pool olevasse Rohelisse järve. Äntu Sinijärv on kahtlemata kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis. Ka kõige sügavamas kohas on vesi põhjani läbipaistev (8 m). Vesi on rohekas-helesinine või sinakasrohelise värvusega ja suvel õige märgatavalt kihistunud. Suvel on vesi hapnikurikas, talvel aga hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku. Aastail 1972 ja 1973 kattis taimestik peaaegu kogu järvepõhja, liike oli aga ainult 11.
reisi õhkutõusmist, ja käskil kõigil kohale jääda. See jäi nende viimaseks sõnumiks. Kell 8.43 katkes lennukiga side jäädavalt. Smiller oli lõuna tornis arvutiparandaja, kes pääses imekombel eluga. Hommik oli rahulik. Äkitselt tundis Smiller, kuidas laud värisema hakkas ja tuuleiil aknast mööda vuhises. Ta arvas algul, et see on äikesetorm või pandi aknapesumasin käima. Ta läks akna juurde ning nägi, et väljas lendab paberitükke. Kell 9.03 lendas United Boeing 767 kagunurgast sisse ja plahvatas vastasküljest välja. Kokkupõrke tagajärgel hävines neli või isegi kuus korrust. Amatöörfotodel on näha, et kaubanduskeskust ramminud lennuk oli tugevasti kaldus ning arvatakse, et kaaperdajad oleksid peaaegu mööda sõitnud. Lennuk sööstis põhjatorni nurgast sisse, kuid lõikas läbi paljud sarrusvardad ning selle käigus hävis täielikult isoleerkiht, mis tugiposte tule eest kaitses. Torni üks
puisniiduks. Niidukooslus on 1905. a. kaardil samades piirides, kui "Vene 1-verstasel" kaardil. 1947.a. kaardil on kogu luhaala tähistatud samuti puisniiduna. Sellest ajaperioodist ilmnevad juba olulised erinevused niidu pindala vähenemises (joonis 3) ning leiab aset koosluste vahetumine e. suktsessioon. Niidukoosluste asendumisest metsaga annavad tunnistust jõe paremkalda luhal mõnehektarilise pindalaga metsatukad, samuti on märgata metsa pealetungi jõe vasakkalda kagunurgast. Paremkaldal on niidukoosluste olukord märksa parem. 1947. aastaks on 20. sajandi algusega võrreldes paremkaldal metsa osatähtsus suurenenud ca 6% võrra, vasakkalda metsasus on kasvanud aga üle 20% võrra. Katastri aluskaardil on puisniidud Halliste jõe mõlemal kaldal asendunud valdavalt alla ühe hektariliste metsalaikudega. Niidukooslused on vähenenud ca 36% võrra. 25
annaabi.ee 
