..................................................................................6 Vaatamisväärsused..............................................................................7-8 Kasutatud kirjandus.............................................................................9 1 Austria Vabariik on üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Umbes kaks kolmandikku tänapäevasest Austriast on suurte mägede all. Austria paikneb Kesk-Euroopa kagunurgas. Riik piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Elanikke on 8 355 260, kellest 1,5 miljonit elab Austria pealinnas Viinis. Pindala on 83 858 km2. Riigikeel on saksa keel. Austria riigikaart Austria lipp 2 Austria ajalugu
Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea12271237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Ordu poolt alustatud kohas
valitsusajal. Eeslinnuse vanimateks osaks peetakse selle väravaehitisi. Hiljem ehitati ümber Uus-Pärnu ala ka kivimüür ja teine eelkindlus, et kindlustada linna ja linnust. Arvatavasti ehitati siis ka väikesed flankeerivad ümartornid eeslinnuse nurkadesse, mis küll hiljem ümber ehitati. Ainult linnuse edelanurgas asuv torn jäi ümber ehitamata. Linnus sai kahjustada Liivi sõjas ning järgnenud Poola-Rootsi sõjas. Linnusest on säilinud vaid 15. saj. rajatud vangitorn linnamüüri kagunurgas, mis on ainus säilinud keskaegse Uus - Pärnu kaitsetorn. Tuntud kui Punane torn. Nime sai ta raudkividest torni seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi. 1624. a. oli torn neljakorruseline , 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Tänaseks on säilinud kolm korrust, mis1780. Linnavangla laiendamiseks tehtud ümberehituse tulemus. Torn restaureeriti ilma telliskivivoodrit taastamata aastatel 1973 - 1980. Asub se torn Hommiku tänaval. Praeguseks on säilinud ka linna müüride vallid.
jätkamisel Soomega satub Stalin konflitki Inglismaa ja Prantsusmaaga ja seda tahtis Stalin vältida. 1940 aasta 13. Märtsi hommikul sõlmis Soome Moskvaga rahu. Punarmee kaotas ligi miljon meest surnute ja haavatutena soomlasi hukkus 21 000 ning 44 000 sai haavata. Stalinile avaldus Talvesõda muljelt kuna ta ali mees kes austas ainult toorest jõudu. Rahu mis oli saavutatud oli kahel põhjusel raske, esiteks tuli Soome kagunurgas nõukogude liidule loovutada kümnendik Soome territooriumim, teiseks lubati Nõukogude Liidul lubati Hankosse sõjaväebaas rajada. 1940 aasta kevadest otsiti sõjast laastatud rahvale toitu. Sõjaväga naasis rindelt ja Rootis evakueeritud lapsed tulid koju. Tehti kordi linnu mis olid saanud kannatada pommitase käes. Soomlased umbusaldasid kõik venelastega seoses olevat. Mannerheim keskendus uue vastupidavama kaitrseliini ehitamisel Soome piiril. Tema ja tema
ta, et on tõsiselt mures selle pärast, et riigi piiril on näha konvoisid, millel lehvivad USA lipud ja kurdide "kaltsud". USA väed on Türgi-Süüria piiril kurdi ja türgi vägede vahelist pinget üritanud maandada alates reedest. Türgi saatus varem 2016. aasta oli Türgi jaoks kohutav ja verine: toimusid kümned rünnakud alates Euroopasse ulatuvast Istanbulist kuni mööda Süüria vastu asetsevat lõunapiiri Þemdinlini riigi kagunurgas. Kohati tundus eelmisel aastal, et rünnakute vahel ei möödunud nädalatki relva- ja pommirünnakust Istanbuli peamises rahvusvahelises lennujaamas kuni verevalamiseni linna turiste täis tänavatel ja Venemaa suursaadiku Andrei Karlovitapmiseni pealinnas Ankaras 12 päeva tagasi.Aasta jooksul on Türgi muutunud populaarsest turismiriigist terroripiirkonnaks. Türgi on sihtmärgiks võtnud kaks terroriharu: kurdid ja islamiäärmuslased.
....................................................................................................................................6 Looduskaitse............................................................................................................................... 7 Inimtegevus.................................................................................................................................7 Asend Haanja kõrgustik on Eesti kõige "mägisem" ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m üle merepinna. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Viimane on
Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatud ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Kumbki Korea riik keeldust teist tunnustamast ja valmistus kogu maad relvajõul ühendama. PK jõudis sõjaettevalmistustes kaugemale. 25. juunil 1950. a. tungis NSVL relvadega varustatud Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Liikus kiiresti edasi. P-Korea kasutuses olid Nõukogude tankid, lennukid. Pealinn Söul vallutati 28. juunil 1950. Peagi oli Lõuna-Korea kontrolli all vaid väike osa kagunurgas. Septembris kuulutas ÜRO P-Korea agressoriks ja saatis L-Koreale appi ÜRO väed (valdavalt USA väed). Vägesid juhtis USA kindral MacArthur. Põhja-Koreale tuli appi ka NSVL relvadega varustatud Hiina. Kindral MacArthur tegi ettepaneku kanda sõjategevus üle ka Hiina territooriumile ning kasutada tuumarelva. Sellest USA president Truman keeldus. Kardeti, et puhkeb uus maailmasõda. 1951. aasta aprillis vabastati MacArthur vägede ülemjuhataja kohalt. Tema asemele määrati Ridgway. 1952
Koobastiku looduskaitsealal (45,64 ha) saab matkata 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal. Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri (tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir) ja isendite arv ulatub kuni 3000ni. Piusa koopaid saab külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga. Setomaa ja muuseumid Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode kirikupühad, kirmaskid, Seto Kuningriigi päev, Seto leelopäevad, folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised. Saatse muuseum Setomaal tutvustab Saatset kui vana kirikuküla, selle muust Eestist üsna erineva piirkonna lugu ja inimest. Muuseumis on esikohal meeste rahvapärase käsitöö ning seto mehe tööde tutvustamine,
käigus. Koobastiku looduskaitsealal (45,64 ha) saab matkata 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal. Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri (tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir) ja isendite arv ulatub kuni 3000ni. Piusa koopaid saab külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga. 1.4 Setomaa ja muuseumid Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode kirikupühad, kirmaskid, Seto Kuningriigi päev, Seto leelopäevad, folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised. Saatse muuseum Setomaal tutvustab Saatset kui vana kirikuküla, selle muust Eestist üsna erineva piirkonna lugu ja inimest. Muuseumis on esikohal meeste rahvapärase käsitöö ning
..........................13 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 14 Sissejuhatus See referaat tutvustab lähemalt Austria Vabariiki (saksa keeles Republik Österreich), mis on üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Umbes kaks 2 kolmandikku tänapäevasest Austriast on suurte mägede all. Ausrtia paikneb Kesk-Euroopa kagunurgas. Riik piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Elanikke on üle 8 miljoni, kellest 1,5 miljonit elab Austria pealinnas Viinis. [1. ] Mina valisin oma referaadi teemaks Austria, kuna see tundus üks põnev ja teistsugune, eriline just oma mägisuse tõttu maa. Austria riigikaart ja lipp. [2. ] Austria ajalugu
1154 Tallinna linna arvatav esmamainimine araabia geograafi Muammad al-Idrs maailmakaardil. Muistsete eestlaste ilmselt kogu Toompea mäge hõlmanud linnusepaiga edelanurka alustasid esimese kivilinnuse rajamist taanlased. Oletatavasti ehitasid nad juba 1220. aastatel ümmarguse paekivist vahitorni, mille vundament on osaliselt säilinud. Tõsiste rajatistega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea 12271237. Sel ajal valmis järsakupealsel kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Linnust nimatati castrum minus'eks (väikeseks linnuseks) erinevalt Toompea ülejäänud kaitserajatistest, mis kandsid nime castrum magnus (suur linnus). Taanlased jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hoovi asehalduri omakorda müüriga piiratud residentsi. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14. sajandi algul laiendati
1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti e Viru Lavamaa(30-70m); Põhja-Eesti e Harju Lavamaa(30-70m); Kagu-Eesti e Ugandi Lavamaa (40- 100m). 2)Kuidas jaotatakse Eesti kõrgustikud tekkelt?
kirik. Läänetiivast on rekonstrueerituna säilinud kõrge servjoonvõlvidega ristikäik, ülejäänud hoonestus lammutati 1920ndatel. Lõunaküljel on lõunaristikäik ja kirikuvaremed. Kirikust on alles ida ja lääneotsa välismüür. Läänes kahe portaaliga fassaadi alumine osa ja lõik põhjaseina 4 kinnimüüritud aknaga. Idaosas pikihoone seinad on kahe esimese võlviku osas algsed. Seintel on lõunas kaks ja põhjas kolm kinnimüüritud akende tsooni. Kagunurgas on näha torni algust ja kirdenurgas väikest lõiku apsiidiga kooriseinast. Kiriku keskosa seinad varisesid 19. s keskel ja nad ehitati taas üles umbselt. Hoonestuse dateerimine väga keeruline, pole kindlaid allkimaterjale, mis tõestaksid erinevate hoonete olemasolu. Kõik uurijad arvavad, et 13. sst on kirik oma praegusel kohal ja mahus ning samuti on sellest ajast klausuuri põhiosa. Ilmselt kirikut samas mahus ei olnud, kuid mingi kirik seal kindlasti oli. Pole võimalik
Eeslinnuse vanimateks osaks peetakse selle väravaehitisi. Hiljem ehitati ümber Uus-Pärnu ala ka kivimüür ja teine eelkindlus, et kindlustada linna ja linnust. Arvatavasti ehitati siis ka väikesed flankeerivad ümartornid eeslinnuse nurkadesse, mis küll hiljem ümber ehitati. Ainult linnuse edelanurgas asuv torn jäi ümber ehitamata. Linnus sai kahjustada Liivi sõjas ning järgnenud Poola-Rootsi sõjas. Linnusest on säilinud vaid 15. saj. rajatud vangitorn linnamüüri kagunurgas, mis on ainus säilinud keskaegse Uus - Pärnu kaitsetorn. Tuntud kui Punane torn.Nime sai ta raudkividest torni seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi.1624a. oli torn neljakorruseline , 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Tänaseks on säilinud kolm korrust, mis 1780. Linnavangla laiendamiseks tehtud ümberehituse tulemus. Torn restaureeriti ilma telliskivivoodrit taastamata aastatel 1973-1980. See torn asub Hommiku tänaval. Praeguseks on säilinud ka linna müüride vallid.
ja polaarööd. Ameerika maailmajaos on Kanada USA ja Mehhiko järel populaarsuselt kolmas turismimaa. UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Kanadast 7 kultuurilist ja 9 looduslikku objekti. Kultuurilisteks objektideks on muuhulgas Québec'i provintsi lõunaosas asuva Québec'i linna vanalinn; Nova Scotia provintsi keskosas asuv Grand Pré kultuuriline maastik; Nova Scotia lõunarannikul asuva Lunenburgi vanalinn; Ontario provintsi kagunurgas Ottawa linnas asuv Rideau kanal; Kanada läänerannikul Haida Gwaii (Kuninganna Charlotte) saarestikus asuv haida indiaanlaste küla SGang Gwaay (Ninstints). Looduslike objektide hulka nimistus kuuluvad muuhulgas Alberta provintsi lõunaosas asuv Dinosauruste park; Newfoundlandi saarel paiknev Gros Morne rahvuspark; Nova Scotia provintsi põhjaosas asuvad Jogginsi fossiilkaljud; Quebeci provintsi lõunaosas paiknev Miguasha rahvuspark; Loodeterritooriumi lõunaosas asuv
rahvalaul: hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud, täälaulud, kalendrilaulud, mängulaulud, pulmalaulud, jutustavad laulud ja lüürilised laulud. Uuem rahvalaul – olustiku, sõja, armastus, mängu ja tantsulaulud ning vaimulikud laulud. Vanem rahvalaul (regilaul ja selle maailmapilt) ja uuem rahvalaul (uus inimene, meelelahutuslikkus, päevakajalisus). 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Äärealadel, Kihnu saarel ning Eesti õigeusklikus kagunurgas, Setumaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). M. Sarv „Regilaul – loodud või saadud?“; Eesti rahvalaule viisidega I-V. 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus – laulikud ja salmikud. Autor on teada või isik tuvastatav, lõppriim, värsid stroofides, arenenum refrään.
Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kus muuhulgas asuvad Võhanu jõe liivakivipaljandid, milledest kõrgeim Viira veskimüür. · Haanja kõrgustik on Eesti kõige "mägisem" ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m ü.m.p. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Viimane on ühtlasi Eesti
· Kirjeldamise väikseim üksus on eraldis Ortofoto on töödeldud aerofoto, millelt on kõrvaldatud moonutused. 1:10 000 mõõtkavas ortofotol on piksli suurus 40 cm Valevärvi (CIR) pilte kasutatakse metsanduses, rrinevate pindade määramisel, mis eristuvad just eriti hästi valevärvi pildilt. 3D stereofoto-sama kohta pildistatud erineva nurga alt. Kvartal · Suuremad metsamassiivid jagatakse kvartaliteks, mille sees eraldiste nummerdamine algab loodenurgast ja lõppeb kagunurgas · Kvartali suuruseks on enamasti kuni 50 ha Eraldis · Majandusüksus · Ühesugune metsaosa: peapuuliik on erinev peapuuliigi keskmine vanus erineb vähemalt 20 aastat peapuuliigi päritolu on erinev mõne puuliigi koosseisukordaja esimese rinde koosseisus erineb vähemalt 20% võrra esimese rinde täius erineb vähemalt 20% võrra peapuuliigi keskmine kõrgus erineb rohkem kui 10% ja mitte vähem kui 2 m võrra
2011. aasta seisuga ei ela Karula rahvuspargi territooriumil ühtegi selle valla elanikku. (Mõniste valla koduleht) 1.4.2 Antsla vald Antsla vald on Võrumaa läänepoolseim ja pindalalt suurim vald. Vallast Karula rahvuspargi alale jääb lõuna-edelaosa - Ähijärve, Jõepera, Kaika ja osaliselt Haabsaare küla. Lisaks taimestikule ja järvedele pakub silmailu maalilise vaatepildiga Kaika kuplistik. (Antsla valla koduleht) 1.4.3 Karula vald Karula vald asub Lõuna-Eestis, Valga maakonna kagunurgas. Vald jaguneb 14 külaks, millest rahvuspargi alale jäävad Koobassaare, Lusti, Lüllemäe, Rebasemõisa ja Valtina. Karula rahvuspark hõlmab 50 km2 valla territooriumist. (Karula valla koduleht) 1.4.4 Varstu vald Varstu vald paikneb Võrumaa edelaosas Haanja kõrgustiku lääneserval. Vallas on 19 küla, millest Karula rahvuspargi alale jääb Vana-Roosa küla Varstu valla pindala on 172,6 km2. Karula rahvuspark hõlmab 0,6 km2 valla territooriumist. Varstu vallast rahvuspargi
Siluri ladestu lubjakivi ja dolomiiti kasutatakse ehitusmaterjalide tootmised, ehitus ja dekoratiivkivina, lubjapõletamiseks, killustiku tootmiseks ja mõningal määral klaasitööstuses. Devon Devoni ladestu settekivimid lasuvad põikselt Siluri ja paiguti Ordoviitsiumi kihtidel. Avamused kulgevad idakirja ja lääneedelasihiliste vöönditena lõuna pool PärnuMustvee joont. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Siluri ja Devoni ajastu vahetusel, ajal, mil Skandinaavias kerkisid mäed, oli Eesti maismaa. Devonist alatest muuts Eesti ala jälle rannikupiirkonnaks. Devoni ajastu mereline bassein kujutas endast ekvaatori lähedal olevalt IdaEuroopa platvormi loodseosa laialdasid piirkondi hõlmavat ja järkjärgult lõuna suunas vajuvad nõgu.
). Esmakordselt ilmusid ka vanimad selgroogsed – kalad, skorpionilaadsed. Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud erinevaid siluri ladestu laguuni-, madaliku-, avašelfi-, ülemineku- ja süvavee setteid. Devoni ladestu (405 – 350 milj. a. t.) settekivimid lasuvad põikselt Siluri ja paiguti Ordoviitsiumi kihtidel. Avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool Pärnu-Mustvee joont. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Siluri ja Devoni ajastu vahetusel, ajal, mil Skandinaavias kerkisid mäed, oli Eesti maismaa. Devonist alates muutus Eesti ala jälle rannikupiirkonnaks. Devoni ajastu mereline bassein kujutas endast ekvaatori lähedal olevat Ida- Euroopa platvormi loodeosa laialdasi piirkondi hõlmavat ja järk-järgult lõuna suunas vajuvat nõgu. Seal asuvasse merre suubusid suured jõed, mis said alguse kerkivatest Skandinaavia või Kaledoonia mägedest
Vanimaid pealiskorra kivimeid, mis Eestis paljandub, on Kambriumi ajastu sinisavi, mida võime näha paekalda järsakutel, näiteks Sakas Ida-Virus. Sinisavi kihtidel lasuvad Kambriumi ja Ordoviitsiumi liivakivid ja neil omakorda lubjakivid. Lõuna-Eestis moodustavad Devoni liivakivikihid mitmes jõeorus kauneid paljandeid: Taevaskojad Ahja jõe ürgorus, Kalmistu paljand Tartus Emajõe ürgorus, Võhandu ja Piusa liivakivipaljandid jt. Eesti äärmises kagunurgas on taas näha lubjakivipal-jandeid, ilmekaim neist Kalkahju paljand Peetri jõe ääres Võru maakonnas. Võrumaal esineb pealiskorras lisaks liivakivile ka savi. Devoni ajastu setete punakas värvus on tingitud kivimite rauasisaldusest. Samuti on punakad Lõuna-Eesti mullad, mis lasuvad otse pealiskorral. Huvitav Põhja Eesti paekallas ehk klint on osa ligi 1200 km pikkusest Balti klindist, mis algab Ölandi
Vahel on kvartali pikema külje pikkus 600 m ja lühema külje pikkus 300 m, ehk pindalaks on seega 18 ha (näiteks Järvseljal). Suuremad kvartalid on soo ja rabaaladel. Kvartalisihtide lõikumiskohtadesse püstitatakse puidust kvartalipostid, millistele tahutakse peale niimitu palet, kui mitu kvartalit selles punktis lõikub. Pale kvartali numbriga suunatakse diagonaalselt kvartali sisse. Kvartalite numeratsioon algab metsamassiivi loodenurgast ja lõpeb kagunurgas, kvartalid nummerdatakse vasakult paremale. Kolhoosi ja sovhoosimetsades löödi puittahvlid kvartali numbritega puudele kvartalisihi nurkades, neid on veel siin- seal säilinud. 12.2. Kasvava puu ja puistu takseerimine. Selleks kasutatavad instrumendid. Et saada teada puu mahtu, selleks peab puud mõõtma. Puul mõõdetakse 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast; b) puu kõrgus. a) Puu diameetri mõõtmine
annaabi.ee 
