Puistu ehk puisniit
Kohata võib veel metskiuru, rohevinte metsvinte, leevikesi, puukoristajat, kodukakku ja
imetajatest siili, metssiga ning oravat.
Taimestik
Lääne-Eesti puisniitude uhkuseks on kaunis kuldking, meie looduse suurima ja huvitavama
õiega käpaline. Enne kui seemnest saab õitsev taim, kulub 15 aastat.
Juuni algusest kuni juulini õitseb kärbesõis väike silmatorkamatuks jääv käpaline, mille
tumepruunid õied meenutavad varrel istuvaid kärbseid, õigemini teatavat liiki kaevurherilasi.
Südasuvel võib tammede läheduses kasvamas näha tamme-kivipuravikke.
Puudest domineerib tamm, põõsastest sarapuu.
Juulis võib lagendikel kohata soo-neiuvaipa, väikestel kuivadel platsidel võib siin-seal leida
laialehist neiuvaipa. Teerajad ja lagedamad paigad on tumepunase neiuvaiba kasvukoht.
Laelatul võib leida ka valget tolmpead. Üksikutena võib kasvada ka punane tolmpea.
Mõlemad tunnevad ennast märksa paremini läänesaartel. Valge tolmpea ainukesed mandri
annaabi.ee 
