K[Au(CN)2] kasutatakse enamjaolt kuldamisel ning näeb välja värvitud kristallidena. [5] 8 9 3. KULLA KAEVANDAMINE Kulla kaevandamisel on kasutusel mitmeid meetodeid. Näiteks on olemas keskkonda säästev ning keskkonda laastav meetod. Esimesel juhul on kuld kaevandatud ökoloogiliselt ehk ilma ohtlike kemikaalideta nagu tsüaniid ja elavhõbe. Ökoloogilise kulla puhul taastatakse ka kaevandamispiirkonna maastik, näiteks istutatakse metsasid. See tagab kaevandamiseks kasutatud maastiku jätkusuutlikkuse. Teisel juhul kasutatakse kulla kaevandamiseks ning selle kätte saamiseks kemikaale. Kulla keskkonnamõjule mõeldakse väga harva. Iga unts ehk 30 grammi kulda toob tavatingimustes enesega kaasa 30-80 tonni kaevandusjäätmeid. Need sisaldavad tsüaniide, elavhõbedat, arseeni ja teisi tapvaid aineid. Mõned kullakaevandused on muutunud sama ohtlikuks kui tuumajäätmete ladustamispaigad
Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks ei ole arenguprojektide keelustamine, vaid keskkonnakaitseliste kaalutluste arvestamine otsuste tegemisel. Direktiivis on palju lisasid. Esimeses lisas on loetletud projektid, mille puhul keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Sekkumisel looduskeskkonda ja maastikku, sealhulgas maavarade kaevandamisel on kohustuslik läbi viia keskkonnamõjude hindamine.6 Antud kaasuses viidi küll enne kaevandamispiirkonna laiendamise loa andmist läbi keskkonnamõjude hindamine, kuid sellesse ei kaasatud piisaval määral avalikkust ning ei arvestatud kohalike elanike muredega. Küsimused põlevkivi kasutamise mõjudest on piisavalt olulised, et viia läbi põhjalik avalik arutelu kõigil otsustustasandeil rahvusliku rikkuse kasutamisel tuleb lähtuda avalikest huvidest. See eeldab ka Eesti kodaniku 5 Keskkonnaõiguse keskuse kodulehekülg
annaabi.ee 
