[1] 3. Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamine tegevus: 1) uuringud põlevkivi kasutamissuundade määramiseks: I etapp kriteeriumite väljatöötamine põlevkivivaru hindamiseks kvaliteedi järgi; II etapp põlevkivivaru hindamine kvaliteedi järgi uute kriteeriumite alusel. [1] 3.2. Strateegiline eesmärk 2 Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine 1.Kaevandamismahu optimeerimine Vaatamata sellele, et energiatarbimine kasvab ja kaevandamislubasid on juba antud maksimaalse aastase kaevandamismahuga kuni 23,74 mln t, tuleb põlevkivi kaevandamisnahtu piirata, kethtestades kaevandamise ülempiiriks kuni 20 mln t/a. Ülempiiri kehtestamine on vajalik selleks, et vältida looduskeskkonna ülemäärast kahjustamist ja liigset sotsiaalset survet piirkonnale ning tagada põlevkivi kaevandamise jätkusuutlikkus. [7] Tegevus: 1) Rakendusuuringute tellimine järgmise põlevkivi kasutamise arengukava koostamiseks, sh:
vähendamiseks, et põlevkivi kaevandamisega ja kasutamisega kaasnevat negatiivset keskkonna- ja sotsiaalset mõju oluliselt vähendada. Põlevkivi arengukava elluviimisel seatakse sihiks saavutada 2015. aastaks põlevkivi kaevandamise ülempiiriks 15 mln t aastas, milleks on vajalik põhjalikult analüüsida energiamajanduse arengusuundi. Kui lubatud aastamahuks koheselt seada 15 mln t, tekib tõsine probleem Eesti varustamisel elektrienergiaga. Arvestades õli- ja tsemenditootjatele antud kaevandamislubasid, jääks sellisel juhul elektri- ja soojatootmiseks põlevkivi vaid ligi 9 mln t aastas, mis ei ole Põlevkivi arengukavas vaadeldavaks ajaperioodiks piisav. (Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015) Keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olev Eesti põlevkivimaardla põlevkivivaru oli koondbilansi 16 andmetel 4898,5 mln t seisuga 31.12.2006, mis vähenes 4774,1 mln tonniniseisuga. 31.12.2012 (Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030, eelnõu).
annaabi.ee 
