Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks. Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli 1980. aastal, kui kaevandati 31,3 miljonit tonni. Põlevkivi kaevandamise tänapäevatehnoloogia kujunes välja kuuekümnendatel aastatel, kui tööstust asusid juhtima Eestis õppinud mäeinsenerid ja -tehnikud. Avakaevandamisel (karjäärides) võeti kasutusele suurekopalised (10-35 m3) ekskavaatorid, põlevkivi hakati vedama kallurautodega, mis mahutasid kuni 40 t kaevist. Allmaakaevandamisel (kaevanduses) võeti kasutusele kamberkaevandamismeetod. Selle kaevandamisviisi puhul moodustatakse 8-10 m laiused kambrid, kus põlevkivikihind puuritakse ja
Kagupiirkond 2 686 000 128210 3,2 7,1 Prognoosv. Läänepiirkond 2 000 000 113169 3,1 7,9 Prognoosv. Tsitre 194 000 25 2,95,1 9 Prognoosv. Kehra 374 400 90 2,3 10,15 Prognoosv. Fosforiidi kaevandamise tehnoloogiad Kihtmaavarana on võimalik kaevandada kahte moodi: 1) avamaakaevandamise moodusega (vaalkaevandamine, aukkaevandamine) pinnase teisaldamine või ümberpaigutamine. 2) allmaakaevandamise moodus (kamberkaevandamine puurlõhketööd. Lankkaevandaminekombain Kaevandamise piirangud Tehnoloogilised piirangud Mäemasinaid on olemas igasuguste tingimuste jaoks. Peamine on tehnoloogiline piirang rikastamine., pole valmisskeeme.
FOSFORIIT JA DIKTÜONEEMAKILT ...on suure fosforisisaldusega (5-35% P?O?), enamasti merelise, harva mandrilise tekkega settekivim, mille fosfaatne aine koosneb peeneteralistest apatiidirühma mineraalidest (hrl. fluorkarbonaatapatiidist) ning sisaldab lisandeina kvartsi, kaltsiiti, dolomiiti, glaukoniiti, limoniiti, püriiti, savi- jt. mineraale ning orgaanilist ainet. ... Fosforiiti sisaldavad kivimid paljanduvad vaid Põhja-Eesti paekaldas. Paekaldast veidi lõuna pool on nad mõne või mõneteistkümne meetri sügavusel, kust fosforiidi veel lihtsalt kätte saab. Selles piirkonnas ongi mitmed maardlad: Maardu, Toolse, Aseri, Saka, Narva. Kahjuks takistab siin kaevandamist peallasuvas lademes leiduv diktüoneemakilt, mis kihi purustamisel kipub süttima ja põledes mürgiseid gaase eritama. Väga suured fosforiidimaardlad on Rakverest idas ja lõunas. Seal on fosforiidikihid juba 5-6 m paksused, kuid nad lasuvad peaaegu 100 m sügavuses ja kaevandus...
.........................................................................10 Kasutatud allikad.................................................................................11 Sissejuhatus Eestis leidub palju loodusvarasid, üks tähtsamaid neist on turvas. Eestlased on turvast kasutanud juba aastasadu ning selle aja jooksul on turba kasutusviisid laienenud. Oma referaadis tutvustan turba erinevaid kasutusvõimalusi, turba esinemisalasid ja turba kaevandamise ning töötlemise mõju keskkonnale. Minu töö peamiseks allikmaterjaliks on internetist leitud ajakirja Eesti Loodus artiklid. Turvas Turvas on taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete. Turvas tekib taimeosakeste - turbasambla (Sphagnum), aga samuti kõigi teiste rabataimede - jäänustest soodes, kus need täielikult ei lagune, kuna vees on hapniku vähe. Turvas on taastumata loodusvara. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1 mm aastas
merepinna. Aluskivimeid kattev Kvaternaarisetete kiht on põhjaosas õhuke (12 meetrit) ja paksem lõuna pool ning mattunud ürgorgudes. Geoloogiliste ja maastikuliste tingimuste tõttu on kujunenud nii, et enamus kunagi töötanud või praegu töötavaid kaevandusi asub Kirde-Eesti lavamaa piirides (osaliselt välja arvatud käesolevaks ajaks juba suletud Kiviõli ja Kohtla kaevandus). Kõige energiarikkam ja kvaliteetsem põlevkivi on maardla põhjaosas, mis on juba välja kaevandatud. Kaevandamise üldine tööesi liigub pidevalt lõuna suunas Alutaguse maastikurajooni. Seal asuvad ka kõik karjäärid: maardla lääneosas Aidu ja idaosas Narva karjäär (koos Sirgala ja Viivikonna jaoskonnaga). [http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf] (22.04.08) Kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud (probleemid ja tulemus) Oluline keskkonnamõju kaasneb põlevkivist ammendatud kaevanduste sulgemisega. Aastatel 19992001 suleti Tammiku, Sompa, Kohtla ja Ahtme kaevandus, mille
Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus: · Põhjavee saastumine: kaevandusest välja pumbataval põhjaveel, olenemata selle puhastamisest, ei ole enam joogikõlbulikke omadusi · Mürasaaste: põlevkivi maapealse kaevandamise protsessi juurde kuuluvad ka lõhkamistööd, millest tulenev müra kahjustab mitte ainult tööliste kõrvakuulmist vaid ka häirib ümberkaudsete elanike elu. Metsloomi ja koduloomi häirib samuti kaevandustes tekitatav müra. · Vibratsioon: maapealsetes kaevandustes tehtavad lõhkamistööd tekitavad vibratsiooni, mis kahjustab ümbruskaudseid hooneid, näiteks tekitades neisse pragusid. · Pinnase saastumine: pealmaa kaevandustes tehtavad pinnasetööd näevad ette mulla kui
hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030"` puudutab ka põlevkivi probleem, kuna põlevkivi kaevandamisega ja kasutamisega kaasneb paratamatult oluline keskkonnamõju. Siin räägitakse nii plussidest, nt majandusliku poolt ja miinusedest, et kaevandamine mõjub keskkonnale negatiivselt (CO2 jne). Põlevkivi kaevandamise ülempiiri sätestamise eesmärk on tagada põlevkivibvaru säästlik kasutamine ning pekemaajalises perspektiives võimaluste leidmine põlevkivi aastase kasutusmahu järk-järguliseks vähendamiseks, et põlevkivi kasutamisega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju oluliselt vähendada. Eesti suundumused: a. Põlevkivi kaevandamisest tingitud veekõrvaldus on püsivalt suur. b. Põllumajandustootmise intensiivistumine toob kaasa nitraatioonide ja võib kaasa tuua
Saksamaa Maavarad ja nende kasutus Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsas on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets
MAAVARAD On loodud keskkonnastrateegia, mille kohaselt tuleb maavarasid kasutada keskkonnasõbralikult, sealjuures säästes ümbritsevat keskkonda (vesi, pinnas, õhk jne). PÕLEVKIVI Põlevkivi on Eestis kõige hinnatum energeetiline maavara (80-90% kaevandatud põlevkivist kulub energiaks). Viimastel aastatel on põlevkivi osakaal energiaallikana kahanenud, sest kasutusele on võetud taastuvenergia. Alates 1999.-ndast aastast on põlevkivi kaevandamise maht aina tõusvas joones liikunud. Kuigi energeetilistel põhjustel ei kasutata enam üksnes põlevkivi, siis selle tõusu on tinginud endiselt põlevkivist toodetav pigi, kütteõli jms. Aastaks 2015 on põlevkivi kaevandamine saavutanud oma ülempiiri (15 milj/t aastas). TURVAS Turba praegune kaevandamismaht ületab oma juurdekasvu (400 000- 550 000 t/a). Keskmiselt kaevandatakse aastas ~ miljon tonni turvast. Turvas jaotub kaheks- pealmises kihis olev
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika TME0060 Kodutöö 4 1 . Maa-ameti Geoportaali veebilehelt (Maavaravarude koondbilansid ) leiate koondbilansidest maavarade kaevandamise koguseid (kas vähelagunenud turvas, hästilagunenud turvas või ehituslubjakivi). Valige üks maavara liik, aastad 2015-2018 ja kaks maakonda, kus need maavarad on kaevandatud. Kodutöös näidake arvude illustreerimiseks kaevandamise mahud ka graafiliselt ja kirjeldage trendi ning pakkuge välja võimalik selgitus viimaste aastate arengule. Ehituslubjakivi (kasutatakse näiteks killustiku tootmisel): Kaevandamise mahud (tuhat m3) 2015 2016 2017 2018 Kokku kõik MK 1627 1795 1992 1885 Harju maakond 796,1 818,3 784,1 679,3
Selle töö hulka kuulub: maapõue käsitlevate õigusaktide koostamine ning kehtivate täiustamine;maapõuega setud informatsiooni kogumine ja avalikkuse teavitamine; teiste maapõuega seotud valdkondade arengukavade koostamises osalemine; maapõuega tegelevate töötajate nõustamine ja täiendõppe ning selleks vajalike teabe- ja õppematerjalide koostamise, trükkimise ja levitamise korraldamine;üleriigilise tähtsusega maardlate geoloogiliste uuringute, maavara kaevandamise ning allmaa-ehitise rajamiseks tehtavate uuringute lubade läbivaatamine ning vormistamine; kui üldgeoloogilise uuringu ala asub kahe või enama maakonna piirides või uurimistöö on seotud maavara otsinguga, siis ka loa väljaandmise otstarbekuse hindamine ning loa vormistamine; kõigi riigis välja antud geoloogiliste uuringulubade, maavara kaevandamise lubade ning üldgeoloogilise uurimistöö lubade arvestuse pidamine;
3 Tabel 1 Maavara kaevandamisõiguse tasu arvutamine tehn. lk, maht tuh m3 Viim. kivi, maht tuh m3 5883.063 6062.282 Keskmine aastane kaevandamismaht, tuh m3 159.0 163.8 Kaevandamistasud vastavalt materjalile - lubjakivi: https://www.riigiteataja.ee/akt/109102012011 Keskmine aastane kaevandamise maht 400 Lubjakivi-> tehnoloogiline Keskmine aastane kaevandamise maht - tehnoloogiline kivi 159.0 Kaevandamisõiguse tasu suurenemine aastas, kuni 2035 1.1 Kaevandamisõiguse tasu suurenemine aastas, 2035 kuni 2052 1.05
Mäetööstus-On tööstusharu, mis tegeleb maavarade kaevandamise ja esmase töötlemise ehk rikastamisega. Metallurgia-on tööstusharu,mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metalltoodte valmistamisega. Masinatööstus-on masinaid valmistav tööstusharu,milles eristatakse allharudena aparaadi tööpingi,elektroonika ja arvutustehnika tööstust. Keemiatööstus-On majandusharu,mis tegeleb keemia toodete valmistamise ja töötlemisega. Koopereerimine-on ettevõtete koostöö,eesmärgiga toode ühiselt valmistada,jaotada tehnoloogia
• Põhjavee taseme alanemine, kaevude kuivenemine • Põhjavee reostumine • Tuuleerosioon • Pinnase reostumine • Õhusaaste • Pinnase sissevarisemine • Maapinna soostumine • Põllumajandusliku maa hävimine • Metsade hävimine • Hävib looduslik pinnamood ja taimkate, pinnamoodi muudavad ka aheraine mäed. • Uute veekogude teke • Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Lahendused • Karjääride metsastamine peale kaevandamise lõppu • Kaevandatud ala rekultiveerimine • Kaevandatud alade varinguid vältida sinna püstitatud täitemüüride abil • Leida karjääridele niisugused asukohad, mis Rekultiveeritud Kukruse aherainemägi on keskkonna suhtes kõige soodsamad. Rahvusvahelised kokkulepped • IUCN – Rahvuvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing ehk Maailma Looduskaitse Liit. • Eesti, Läti ja Leedu vaheline kokkulepe
Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20%. Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori, fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks. Fosforiiti leidub Põhja-Eestis. Probleemid Pandivere põhjavee alamvesikond on väga oluline veemoodustusala ja siin infiltreerub suur osa mandrieesti põhjaveest, tuleb olla kaevandamise planeerimisel, kaevandamisel ja keskkonnameetmete kavandamisel eriti hoolikas. Karjääride rajamisega kaasneb loodusliku maastiku hävitamine karjääride alal koos põhjaveekihtidega. Muutub väiksemate veekogude veebilanss. (Kaevandatavate alade keskkonnamõju peavad kompenseerima ümbruskonna looduslikud alad.) Aluspõhja rajatud karjäärid põhjustavad ümbruskonna veetaseme alanemist ja vee kvaliteedi muutusi (sulfaat, hägusus jms)
72. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis/ammutamis- ja töötlemispiirkondi; (teadmised, kaart pähe!) · Jaapani oma naftavarud on praktiliselt ammendunud, kuid naftatöötlemise mahult kuulub ta maailma riikide hulgas esiritta. Millega seda põhjendada? Mida on kaardil kujutatud? Õige vastus tähistage ruudukeses x-ga. Kaardil on kujutatud maailma olulisemad: kivisöe kaevandamise kohad terase tootmise keskused nafta ammutamise kohad rauamaagi kaevandamise kohad boksiidi kaevandamise kohad 3 73. teab maailma suurimaid hüdroenergia ja tuumaenergia tootjaid riike; · Esita kaks poolt ja kaks vastuargumenti väitele: "Eestil on otstarbekas jätkata põlevkivist elektrienergia tootmist." Poolt: ........... Vastu: ......
Kivimites on levinud ka karst, mis mõjutab põhjaveevoolu üldist suunda. Siluri veekompleksi põhjavett kasutatakse kogu ümbruskonna veevarustuses. Kõige suuremate veetarbijate puurkaevud on kuni 60 m sügavused, taludes on veehaareteks nii 20 m sügavused puurkaevud kui ka kuni 8,5 m sügavused salvkaevud. Vee juurdevool karjääri moodustub Siluri veekompleksi põhjaveevoolust ja karjääri veekogumisalale langenud sademetest. Tegelikku vee juurdevoolu saab määrata kaevandamise käigus, arvestades kaevdandamisloaga antud tingimusi. 3) Kasutus 1) Tootja firma põhiandmed ja kaevandatava materjali kasutusala OÜ Väo Paas tegeleb maavara kaevandamise, ehitusmaterjalide tootmise ja teede ehitusega. Praegu kaevandab ettevõte lubjakivi üleriigilise tähtsusega Väo lubjakivimaardlas ja Harju maakonnas. Kaevandatud lubjakivist valmistatakse ehituskillustikku ja ehituskivi. Arendaja taotles maavara kaevandamise luba Kareda
Põlevkivid on maailmas küllaltki laialt levinud. Teada on enam kui 600 leiukohta . Enamik leiukohti on koondunud suurematesse levilatesse nagu Balti, Volga, Karpaatia jne. Tööstuslik tähtsus on peamiselt platvormsetel leiukohtadel, kus suurel levialal on tootsate kihtide lasuvad rõhtsalt ja väikesel sügavusel ning nende paksus ja kvaliteet on püsiv. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas, Austraalias ja Saksamaal. Eesti maardlas on põlevkivi kaevandamise tingimused võrreldes teiste leiukohtadega lihtsad - väike sügavus, rõhtne lasuvus, kihindi püsiv paksus. Põlevkivide tekkimine Põlevkivi on settekivim, mis on tekkinud veekogu põhjas, kus olid olemas soodsad tingimused orgaanilise aine kogunemiseks. Põlevkivi on moodustunud kõigis geoloogilistes ajastutes kambriumist kvaternaarini. Põlevkivi lähteaine kogunes peamiselt iidsete merede kaldalähedastes vetes.
Põlevkivi tööstuslik kaevandamine ja kütusena kaevandamine algas 1916 a. tingituna esimese maailmasõja aegsest kütusekriisist. Esimesed katsed põlevkivist õli toota tehti 1916. aastal, mil Järve küla lähedale rajati esimene katsekarjäär ja 22 vagunit põlevkivi saadeti Petrogradi tööstuslikuks katsetamiseks. Esimesena 1919. aastal, alustas tegevust Riigi Põlevkivitööstus Kohtla-Järvel, 1922. aastal aktsiaselts "Kiviõli". Teise maailmasõjani tegelesid Eestis põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega nii riiklikul kui ka erakapitalil põhinevad ettevõtted. 1940. aastaks oli neid kokku 6 ja kaevandamise maht ulatus 1,8 miljoni tonnini aastas. Pärast teise maailmasõja lõppu asus NSVL forsseerima põlevkivitööstust Eestis. 1945. a. asutati ainult põlevkivi kaevandamisega tegelev suurettevõte Eesti Põlevkivi, mis ehitas järgnevatel aastakümnetel rea uusi, eelnevaist märksa suuremaid kaevandusi ja karjääre ning 1965.aastaks ühendas ka kõik vanemad kaevandused
TÖÖSTUS Mäetööstus tegeleb maavarade kaevandamise ja esmase töötlemise ehk rikastamisega (eesmärk kvaliteedi tõstmine). Metallurgia on tootmisharu, mis tegeleb metallide ja metalli sulamite tootmise ning toodete valmistamisega. Maak on maavara, mis sisaldab metalli. Sekundaarset toorainet e. vana metalli kasutatakse, kuna maakide varud hakkavad otsa saama ja ümbertöötlemine on odavam. Kullavaru - Keskpanga riigikassa või krediidiasutuste käsutusel olev kuld, kas kangide või müntidena
1966 aastal käivitati viimane 12 generaatorist ning jaama koguvõimsuseks sai 1600 MW. Kogu süsteem oli põlevkivi madala kütteväärtuse tõttu sama mahukas kui 5000 MW võimsusega söeelektrijaam. Kuna Venemaa loodeosa energiavajadused kasvasid, siis ehitati aastatel 1969- 1973 Kirde Eestisse teinegi suur põlevkivijõujaam Balti Elektrijaam koguvõimsusega 1610 MW. 1970 aastal kaevandati 17,5 miljonit tonni põlevkivi. 1980. aastal, põlevkivi kaevandamise maksimumaastal kaevandati paaegu 30 miljonit tonni põlvekivi, millest 26 miljonit tonni kulutati elektritootmiseks. Jõujaamade paiknemine Eesti idapiiril, nagu ka nende potentsiaalne tootmismaht ning kasutatav kütus pole lähtunud pärast II maailmasõda mitte Eesti, vaid ennekõike Nõukogude Liidu vajadustest. Seda ilmestab kasvõi asjaolu, et pärast Sosnovõi Bori tuumaelektrijaama rajamist vähenes põlevkivikasutus ja sellest elektri tootmine 1980ndatel aastatel järsult. 1990.a
kütusena. Üsna tagasihoidlikes hinnangutes ületavad metaanhüdraadi varud ülejäänud fossiilseid kütuse (kivisüsi, nafta, maagaas) varusid kokku ligi kaks korda. Seniajani pole aga see määratu ressurss inimestele kättesaadav, kuna metaanhüdraat laguneb kergesti, kui see oma keskkonnast välja viia, see tõttu pole leitud ka ühtegi sobivat tehnoloogiat metaanhüdraadi kaevandamiseks. Kõige rohkem on uurinud metaanhüdraadi kaevandamise võimalusi jaapanlased, sest neil endal puuduvad looduslikud kütused. Jaapani teadlased alustasid katsepuurimisi 60 kilomeetri kaugusel rannikust 950 meetri sügavuses ookeanis. Nii suured sügavused on tehniliselt tõsine väljakutse olemasolevale tehnoloogiale, sest senised puurimised nafta- ja gaasiväljadel pole kunagi nii kaugele ulatunud. Energiarikas metaanhüdraat võib osutada inimkonnale ka ohtlikuks.
aastal ning kaevandamine kasvas kiiresti, sest suurenes nõudlus aiandusliku- ja alusturba järgi. Kodumaise freesturba kasutamine on tänapäeval vähenenud, kuid kaevandamine ekspordiks on suurenenud 116 000 tonnilt kuni miljoni tonnini 2008. aastaks. Tõenäoliselt jätkub freesturba eksport ka edaspidi, kuna kõrgekvaliteetse rabaturba varud on Lääne-Euroopas piiratud. Eesti on maailmas aiandusturba ekspordimahu poolest 3.4. kohal. 1980. aastatel oli kaevandamise maht maksimaalne (kuni 2,8 miljonit tonni), kuna hakati kaevandama väetusturvast. 1976. aastal oli kõige suurem briketitoodang (340 000 tonni). Kaevandamise aastane maht pole 1990. aastate algusest ületanud 1,5 miljoni tonni piiri. Kaevandatavate turbaväljade kogupindala on praegu 20 281 ha. Kaevandamine on lõpetatatud umbes 15 000 hektaril. Sellest tulenevalt võib järeldada, et otseselt on turba kaevandamisega hävitatud umbes 30 000 hektarit rabasid ning umbes sama palju on
1. Miks on oluline kaitsta põhjavett ? Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi ja olmeveeallikas. Puhas magevesi on hindamatu väärtusega loodusvara. 2. Miks on jõelammid head põllumajanduspiirkonnad ? Kaevandamise jaoks on hea piirkond. 3. Miks Niilusel ei toimu enam üleujutusi, mis muutsid tuhandeid aastaid jõeäärse maa viljakaks ? On rajatud kõrgpaisude ja veehoidlaid. 4. Millist kasu ja kahju inimesele põhjustavad jõed ? Kasu- kasutatakse kaevanduses ja tööstuses ning elektri tootmiseks. Kahju- paljudesse jõgedesse suubuvad reoveed, mis lähtuvad nii kodustest majapidamistest, tööstusest ning põllumajandusest. Inimesed võivad tänu sellele tarbida reostunud vett. 5
kuna need kataksid maavara või need ei ole piisavalt, et auku katta. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) Väljakkaevandamise puhul maavara väljatatakse õhukeste kihtidena suurel alal. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) 5.2 Allmaakaevandamine Allmaakaevandamine on moodus mille korral maavara katvaid kivimeid ei eemaldata, vaid hoitakse üleval kaevandamise aja või ka hiljem. Peamiselt on kasutusel kamberkaevandamine, laavakaevandamine ja nende kombinatsioonid. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) Kamberkaevandamine on viis, mille puhul jäetakse väljatavasse kihidisse tervikud, mis hoiavad maapinda üleval. Nende vahele moodustuvad kambrid, kus liiguvad masinad. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015)
rakendamiseks. Energeetika keskkonnamõjude leevendamine toimub vastavalt keskkonnastrateegia tegevuskavale energeetikasektoris. Riigikogu poolt 1998. a. veebruaris kinnitatud kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava on dokument, milles prognoositakse energeetika arengut peamiselt aastani 2005 ja käsitletakse põhimõttelisi arengusuundi kuni aastani 2018. Võtmeküsimus on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise areng. Kuna põlevkivi kaevandamise kulud suurenevad põlevkivilasundite sügavuse kasvu, kütteväärtuse languse, transpordi ja tehnilise taseme hoidmiseks vajalike investeeringute, lõhketööde ja tööjõu kallinemise ning keskkonna- ja ressursimaksude kasvu tõttu, siis prognoositakse arengukavas põlevkivi kasutamise aeglast vähenemist. Kuigi põlevkivi osatähtsus energiabilansis hakkab langema ka seoses uute efektiivsete põletustehnoloogiate kasutamise ja energiajaamade rajamisega, võimaldab see
Tuha-ja aherainemäed Referaat Sissejuhatus Ida-Virumaa muidu laugetel maastikel kõrgub terve hulk inimkätega rajatud kuhjatisi, mis Eesti looduslikku kõrgeimat mäge Vällämäge varjutama kipuvad. Need on põlevkivitööstuse jäätmekünkad ehk tuha-ja aherainemäed.Tuhk on põlevkivi energeetilise kasutamise jääk, aheraine aga põlevkivi kaevandamise ja rikastamise jääk. Kasutamine Aheraine ei kõlba ehitusmaterjaliks, kuid tema kvaliteeti saab tõsta rikastamisega, millega alandatakse orgaanilise aine sisaldust, mida puhtas aheraines on kuni 10%. Katsed põlevkivi kaevandamise jääkidest lupja põletada pole andnud kindlaid tulemusi. Kuid kui ka põletatakse, siis ei oleks see eriti kasulik selle saadava lubja madala kvaliteedi ja asjaolu pärast, et Eestis on hea lubjakivi varusid piisavalt
Fosforiidikampaania-protest fosforiidi kaevandamise vastu. MRP-AEG-Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagarjed. IME-ise majandav Eesti, majandusprogramm, et oleks Nõukogude liidust sõltumatus. EMS-Eesti Muinsuskaitse selts, massiorganistatsioon, mis loodi demokraatlikel põhimõtetel 1987a. ERSP- Eesti Rahvusliku sõltumatuse partei, 1988.a loodud esimene poliitiline erakond. RR- rahvarinne, lühikese ajaga kujunes kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Eestimaa laul-lauluväljakul aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV töötajate internatsionaalse liikumise. Seuveräänsusdeklaratsioon -16.nov 1988.a võeti Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu see, millega sätestati seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-enneolematu protestiakt...
Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliittargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949-1952)vandatud selle uraanisisalduse pärast. Põlevkivi Eestis Märkimisväärsed põlevkivivarud asetsevad Eestis, mistõttu on riik maailmas juhtival kohal kaevandamise ja sellest elektri tootmise osas. Ulatuslik kaevandamine algas 1918 aastal.Põlevkivi toodang lahtises kaevanduses oli sel aastal 17 000 tonni ja aastaks 1940 oli aastane toodang kasvanud 1,7 miljoni tonnini.Kuid alles pärast Teist Maailmasõda, nõukogude ajal, kasvas toodang hüppeliselt, tipnedes 1980.aastal 31,4 miljoni tonniga, mida kaevandati üheteistkümnest avatud- ja allmaakaevandusest.Käesoleval ajal on toodang umbes 15 miljonit tonni aastas.
kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Estonia kaevandus
läbiviidud uuringu järgi sureb õhusaaste tõttu aastas 310 000 eurooplast Pinnase rikkumine · Karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik. · Väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse pinnaveekogudesse. · Karjääri kaevandamisel emaldatakse pinnas nt paas, liiv, savi. · End ammendanud kaevandustest jäävad alles suured tühimikud pinnasesse Põhjavee reostus Karjäärides aset leidva kaevandamise ja lõhkamise tulemusena reostub kaevanduse ümbruses pinnavesi. Selle tagajärjel kannatab eelkõige reostunud vett tarbivate inimeste tervis veenappus (või puudumine) kaevudes kaevuvee halb kvaliteet (pruun rauaühenditest tingitud sade) vee hägustumine pärast karjääris tehtavaid lõhkamisi. Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid
3 1.1.Põlevkivi Eesti pikaaegseks ja vaieldamatult peamiseks energiaallikaks on olnud põlevkivist toodetud elektrienergia. Kui aastakümneid tagasi oli maardlaid ja kaevandusi täis suuremosa ida Eestist siis tänaseks on mitmed kaevandused suletud. Põlevkivikaevanduste sulgemise peamiseks põhjuseks on eelkõige majanduslik otstarbekus. Maapinnakihid kaevanduste piirkonnas ei jookse horisontaalselt, kaevandamise algfaasis asusid tootmiseks kasutatavad põlevkivikihid maapinna lähedal ning kaevandamise kulud olid suhteliselt soodsad. Kuna põlevkivi ei „kasva“ siis tuli kaevandamise jätkudes liikuda aina sügavamale maa alla, see aga muutis kaevandamise järjest kulukamaks. Tänasel päeval on Eesti peamine elektri tootja AS Eesti Energia otsimas lahendusi ja võimalusi väljaspool riigipiire, toormaterjali kaevandamiseks ja importimiseks.
Energiamajandus Saksamaal Kuigi Saksamaal on energiavarad pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud, leidub rikkalikult kivisütt, seda Ruhri tööstuspiirkonnas ja pruunsütt Saksimaal ja Harzi mäestikus. Maagaasi, mida on suhteliselt vähe, leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhja-Saksamaal ja Põhjameres on riigil ka väikesed naftavarud. Saksamaa impordib naftat enam kui tosinast riigist. Seejärel töötleb riik nafta ümber erinevateks kütusteks ja ekspordib teistesse riikidesse.
Pealinnas ja suuremates linnades on üks või rohkem turgu, kus müüakse põhiliselt kodumaist, aga ka imporditud kaupa nagu riided, tubakas, toit, ehted, hügieenitarbed ja elektroonikakaubad. Tööstus keskendub enamjaolt kaupade kohalikuks tarbimiseks, kuigi on ka paar tehas, mis toodavad kaupu ekspordiks.Kohalik tööstus hõlmab jalatsite- tekstiili-,väetiste-, ravimite ja ehitusmaterjalide tootmist.Kuigi riigil on olemas ka olulised nafta ja maagaasi varud, on kaevandamise ja töötlemise võimalused piiratud. Väga väike osa on turismil.Kuigi alates majandusreformist on on ehitatud juurde väga palju hotelle.Reisipiirangud ja kehv infrastruktuur on koondanud turisminduse väga vähestesse piirkondadesse.
keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa, kusjuures maardlana võetakse arvele kogu lasund või lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega; geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Üldgeoloogiline uurimistöö - maapõue geoloogilise ehituse või maavarade leviku seaduspärasuste selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline rakendustöö; Geoloogiline uuring - on maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö Kaevandamine- on maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine, kaevise tehnoloogiline vedu kaevandamise kohas ja kaevise esmane töötlemine Mäeeraldis - on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa Kaevis - on looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis
komponendina väävli ja arseeni ühendites. Peamised ühendid on CoAsS, CoAs 2, (Co,Fe)AsS, CoAs3 mida kaevandatakse koobalti ning kõrvalproduktina arseeni saamiseks. Koobalti- arseeni mineraale katab mõnikord sekundaarne punane-roosa kristallne kiht nimega punane koobalt, Co3(AsO4)2 * 8H20. Tegu pole hinnalise mineraaliga, kuid ajalooliselt on kaevandajad kasutanud seda kui näitajat, et lähedal asub koobalt ja hõbe[2]. Kõige enam koobaltit saadakse siiski vase ja nikli kaevandamise kõrvalproduktina. Maailma suurimad koobalti tootjad on vasekaevandused Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Kongo DV koobalti toodang moodustab umbes 53% maailma toodangust ning ennustuste kohaselt see tulevikus ka välisriikide investeeringute abil kasvab[3]. 4 3. Omadused Füüsikalised omadused Koobalt on tahke, ferromagnetiline, hõbevalge metall. Ta püsib magnetilisena kõrgeima
Usunditeks on protestantism ja katoliku usk. Rahvaarv on 82 071 000 inimest. LOODUSVARAD Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, vesi, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsad on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein. Suurimad jõed on omavahel ühendatud laevatavate kanalitega. Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suuremas osas ammendatud. MAJANDUSHARUD Saksamaa majandus moodustab EL majandusest 20% ning on maailmas suuruselt 4. kohal. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, biotehnoloogiad ning lennu- ja kosmosetööstus. EKSPORT Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on: • masinad ja varuosad • sõidukid • kemikaalid • toidukaubad
PRUUNSÖE KASUTAMINE Pruunsütt kasutatakse keemiatööstuse toorainena ning kasutatakse elektrijaamades. Kuna see kütus sisaldab hulganisti orgaanilisi aineid ning süsinikuprotsent on väiksem kui kivisöel, on selle tuhaprotsent kõrgem ja selle põlemisel eraldub õhku rohkem saasteaineid. Nagu iga fossiilse kütuse kaevandamisel, rikub ka pruunsöe kaevandamine maastikku ning tekitab veerežiimis olulisi muutusi. Kaevandamise tagajärjel hävinevad ka taimede kasvualad ning loomade elukeskkonnad. Pruunsöe põletamisel eraldub õhku saasteaineid, sealhulgas lämmastikku ja väävli ühendeid. SUURIMAD IMPORTIJAD JA EKSPORTIJAD Suurimad importijad: Hiina, Jaapan ja India Suurimad eksportijad: Indoneesia, Austraalia ja Venemaa KASUTATUD MATERJALID http://et.wikipedia.org/wiki/Pruuns%C3%BCsi http://maeopik.blogspot.com/2009/02/pruunsusi.h tml
nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks. Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli 1980. aastal, kui kaevandati 31,3 miljonit tonni. Põlevkivi mõju Eestile Põlevkivi kaevandamise poolt mõjutatud ala moodustab üle 1% Eesti maismaapindalast, mis võrreldes teiste maailma riikidega on ebatavaliselt suur. Ammendatud karjääriväljade maa taastamisega, peamiselt metsastamisega tehti algust juba kolmekümnendatel aastatel. Aidu karjääris on osa kaevandatud alast taastatud põllumaaks, kuid otstarbekamaks osutus siiski metsakasvatus. Praegu kuuluvad kõik pealmaakaevandamisega alad ja vanad aherainepuistangud metsastamisele. Põlevkivi kasutamine
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (ma...
lakilahustit, plastifikaatoreid, väävlit, liime ja parkaineid. Kui põlevkivi enam pole, tuleb neid sisse osta või leida uued viisid nende ainete tootmiseks. Põlevkivituhka kasutatakse lubja aseainena silikaattelliste tootmiseks. Kuna tuhast on meil suured varud, siis see tootmisharu veel mõnda aega säiliks. Põlevkivituhka kasutatakse ka teede ehituses ja happeliste muldade lupjamiseks, et muuta neid viljakamaks. Põlevkivi kaevandamise lõppemine mõjuks aga hästi Eesti loodusele. Ida- Virumaal on kõigil näha rüüstatud maad, kaevamiste käigus tekkinud mäed ja sügavad orud, mida võib tulevikus hakata täitma happeline jõevesi. Happevihmad ja elutud metsad ilma roheluse ja loomade- lindudeta. Koos põlevkivi kadumisega lõppeks ka looduse saastamine, säiliks puhas põhjavesi ja loomulik elukeskkond.
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (ma...
Keskkonnaprobleemid Eestis, mis on seotud orgaaniliste ainetega Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilistest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle
tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Põlevkivi esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus. Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Probleemid Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee reostamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ja suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Tänan kuulamast!!!
maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik maaeraldus, allmaakaevandamisel on maaeraldusi vaja ainult kaevandamisega seotud infrastruktuuriobjektide paigutamiseks. Kaevandamise kord ja tingimused on määratud kaevandamisloas ning samuti paljudes õigusaktides, mis suures osas on suunatud keskkonnakaitsele, samuti tööohutusele ja tervisekaitsele. Põlevkivi kasutamine õli utmiseks on kujunenud episoodiliseks, sest see sõltub hinnast õliturul. Ühe tonni õli tootmiseks kulub 6 tonni põlevkivi ja selle maksumus on võrdne 10 tonni põlevkivi hinnaga. Praegu valitsev suund on põlevkivielektrit vähendada. Arendada muid energiaallikaid
Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Loodusvarad (sh. energiavarad) Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Inimeste tegevus : Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit,suhkrupeeti . Peetakse loomi .
kivimi ja inimeste transpordiks maa all. Ka raudteel liikuva jalgrattaga on maa all hea liigelda. Pikemad inimesed pidid olema ettevaatlikumad, sest kontaktliinid on väga madalal ja kõrge pinge all. Teisel pildil on kolm rannast leitud ilusa välimusega seent, mis kardetavasti süüa ei kõlba. Esimesel pildil on näha rannas leiduvaid kivisid. Kivide all oli sinisavi, mis oli sinine ja pehme nagu muda. Teisel pildil on klindil asuv juga. Kaevandamise ühe halva tagajärjena on mitmed Kirde - Eesti jõed reostunud ohtlike ainetega Tänu nendele ainetele on halvendatud kalade elu, mistõttu kannatavad ka kalurid. Luuletus Põlevkivi Kivine, kasulik Kaevandamine, töötlemine, põletamine Põlevkivi on oluline maavara. Energia. Elagu põlevkivi!
oma elu ida-virumaal ja mulle meeldib siin. Räägitakse küll et meid tuleks okastraadiga ülejäänud eestist eraldada aga asi ei ole nii hull, me areneme ja kasvame. Ida-Virumaal on tulevikku . Robert Kuusemets Ida-Virumaa on kui kaht kultuuri ühendav koridor Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Oled Eestimaal, kuid mida lähemale Narvale, seda vähem kuuled oma emakeelt. Oleme põlevkivi kaevandamise keskmes ja tööstuste mis seda puudutavad , varsti loodetakse et Eestis hakatakse diislikütust tootma arvatavasti tuleb see tehas siia sest meil juba on Viru Keemia Grupp ning Eesti energia tehased siin ja need kaks tahavadki seda
happevihmad võivad need ehitised ära rikkuda.Lisaks kasutatakse kaltsiumkarbonaati ka värvides, plastikus, kummides, keraamikas, klaasis, paberis, õli rafineerimisel, raua maagi ning vee puhastamisel. Omadusi - tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismides elutegevuse tulemusel Tähtsus Ta on happesuse neutraliseerija Leidumist looduses ja organismides - Peamine osa tööstuses kasutatavast kaltsiumkarbonaadist toodetakse kaevandamise teel. Ca(HCO3)2 - kaltsiumvesinikkarbonaat. Igapäevaelus on see ühend tuntud kui katlakivi moodustaja. Kasutamine - Kaltsiumvesinikkarbonaat on tuntud kui toidulisand E170, mida kasutatakse leibades, tortides, jäätistes, maiustustes, vitamiinides. Omadusi - Kaltsiumvesinikkarbonaat teeb vee karedaks. Tekib kaltsiumkarbonaadi reageerimisel veega, mis on küllastunud süsinikdioksiidiga. Tähtsus info puudub.
multispektraalseid satelliidipilte (ESRI, 2006). GIS andmebaasi loomine aitab valitsusel reguleerida kaevandamist ja annab hea ülevaate kaevanduste võimalikest mõjudest keskkonnale. Integreerida saab erinevad uurimisandmed, nagu näiteks geofüüsikalised pildid, geokeemilised andmed, geoloogilised kaartid, radiomeetrilised uuringud, puuraugud ja mineraalide ladestud (Phifer, 2012). GIS-i saab kasutada kogu kaevandusperioodi jooksul, alustades esmastest uuringutest kuni kaevandamise lõpuni. Näiteks saab kasutada GIS-i visualiseerimaks geoloogilist struktuuri, selle vaheldumist ja mineralisatsiooni 2D ja 3D kaartidena (vt. joonis 2). Kaevanduste planeerijad saavad hõlpsalt välja valida parima asukoha (kaugus vajaminevatest tehnosüsteemidest, tehnovõrgustikust), arvestada põhjavee taseme, ohtlike gaaside, ebastabiilsete kivimikihtidega jms. Seega on kogu planeerimisprotsess GIS-i kasutades täpsem, kiirem ja majanduslikult efektiivsem. Joonis 2
annaabi.ee 
