Neis paigas tuli seda ka koormisena sagedamini ette. (6) 6 Oluline koht eestlaste maaviljeluses kuulus karale. Kaer on mullastiku suhtes võrdlemisi vähenõudlik, kui vajab küpsetamiseks rohkem aega kui oder. Kaera külvati enamasti vaid võsamaale, sest ta esines kümnisena ka seal, kus rukist ja otra nõuti hinnusena. Kaera kasvati rohkem Lõuna- ja Ida- Eestis, mõnikord isegi rohkem kui otra. Kaerajahust küpsetati leiba, kaeratangudest tehti suppi, kaerast pruuliti õlut, kaer oli hobusesööt. (1) Peale juba nimetatud põhiliste toiduteraviljade kasvatati Eesti ala tatart, ent veel harvemini kui nisu. 16. sajandil on Põhja- Eestis tatrakümnist võetud ainult Padisel. Seevastu Lõuna- Eestis polnud tatrahinnus nii haruldane. On isegi alust arvata, et Saksamaale levis tatrakasvatus Liivimaalt. Varaseim teade tatrakasvatusest Saksamaal pärineb 1436. aastast Mecklenburgist.
3. Maisitärklis (maizena) valge ja krudisev 4. Maisitangud - saadakse maisituumade purustamisel ja lihvimisel 5. Maisihelbed - söögivalmis hommikueine Tatrast saadavad tooted: 1. Tatrakruup - terved tatratuumad, mille kest on eemaldatud 2. Tatratangud - purustatud terad koos teatud koguse kestadega. 3. Tatrahelbed - õhulised 4. Tatrajahu Kaerast saadavad tooted: 1. Kaerahelbed (herkulo) - saadakse kaeratangudest, eristatakse täistera- ja kiirkaerahelbeid 2. Kaerakliid 3. Kaerajahu Odrast saadavad tooted: 1. Odrakruubid - koosnevad tervetest lihvitud odratuumadest 2. Odratangud - saadakse kooritud odratuumade purustamisel, neid ei lihvita 3. Odrajahu 4. Linnasejahu - saadakse kasvama läinud ja seejärel kuivatatud ning jahvatatud teraviljast, nimetatakse ka valgeks linnasejahuks. Hirsist saadavad tooted: 1
annaabi.ee 
