Ühist ja erinevat Põhjamaade arengus 18. sajandil Põhjamaad hakkasid 18. sajandil läbima suuri muutuseid, mis avaldusid väga mitmes eluvaldkonnas. Siit ka küsimus: "Mida ühist ja erinevat on Põhjamaade arengus 18. sajandil?" Üks tähtis valdkond Põhjamaade arengus oli kindlasti uute toiduainete kasutuselevõtt. Odra asemel sai rukkis peamiseks leivaviljaks ja tunduvalt laienes kaerakasvatus. Võeti kasutusele ka kartul kui toiduaine. Algselt kasvatati seda ainult ühes Lääne-Rootsi mõisas. Kartulit kasvatama ei innustanud ka riigiametnike selgitustöö taime kasulikkusest. Otsustavaks sai alles 1771/72. aasta ikaldus ja nälg, mille ajal selgus kartuli tähtsus leivavilja asendajana. Riik püüdis edendada ka lambakasvatust, et kindlustada tekstiilitööstust kodumaise toorainega. Rootsis arenes kaugkaubandus üle ookeanide. Rootsis pandi 18
Neljas tase Viies tase Rootsi 18.sajandil Peamine tööharu oli rauatööstus, tekstiilitööstus. Odra asemel rukis, mis oli põhiline leivavili. Laienes kaerakasvatus mulla ja vee suhtes vähenõudlik. 1771.-1772.aastal ikaldus ja nälg. Selgus kartuli tähtsus teravilja asendajana. Hakati pidama lambakarja, et varustada tekstiilitööstust villaga. Rootsi 18.sajandil Troonile sai 1718.aastal Ulrika Eleonora, sest tema vend Karl XII sai Norra sõjakäigul surma. Ulrika loobus troonist oma mehe, Hesseni printsi Fredrichi kasuks (Fredrik I). Rootsi tegelik valitseja, Arvid Horn, sunniti 1738.aastal erru minema. Riiki hakkas valitsema 1751
sõjaväeteenistusest. Manufaktuure toetati mitmesuguste rahaliste toetustega. Peamine tööharu oli rauatööstus, sest raud oli esimene väljaveoartikkel. Peale rauatööstuse pöörati ka tähelepanu tekstiilitööstusele ning tekstiilitööstuse töötajatele loodi hulk ketruskoole, et saaks uusi töötajaid välja õpetada. Põllumajandus Toimusid mõningad nihked teraviljakasvatuses. Odra asemel hakati kasvatama rukist, mis oli põhiline leivavili. Tunduvalt laienes ka kaerakasvatus, sest kaer oli mulla ja väetise suhtes vähenõudlik kui nisu, mida kasvatati tunduvalt vähem kui kaera. 18.sajandi suurim uudis oli kartul, mida pärast Põhjasõda hakati kasvatama ühes Lääne-Euroopa mõisas. 1771.- 1772.aastal oli ikaldus ja nälg, mille ajal selgus kartuli tähtsus leivavilja asendajana. Hakati pidama lambakarja, et varustada tekstiilitööstust villaga, selleks määrati ametisse vastavad ametnikud, kes talupidajatele lambakasvatust õpetasid. ,,Vabaduse aeg"
Külvikorravälju on talus kokku neli ja iga välja suurus on 5 ha. Tabelis 1 on esitatud külvikordade süsteem aastani 2020. Peamiseks elatusallikaks on aedmaasikad, eelnevalt on väljal kasvatatud haljasväetisena põldheina, mis on sisse küntud. Seejärel viljeletakse samal kasvukohal kolm aastat järjest maasikaid ning huumusbilansi tasakaalus hoidmiseks pannakse sinna uuesti kasvama põldhein. Tähtsuselt teisel kohal on kaerakasvatus, mis vaheldub esimesel ja teisel väljal lutserniga, mille eesmärgiks on samuti muuta huumusbilanss optimaalseks. Lutserni kasvatatakse naabertalu hobustele söödaks. Tabel 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus Välja pindala (ha) 5 Mulla liik LPg Lõimis sl, ls2 Lõimisevalem k°_1sl60-90/k°_1ls_2 Huumushorisondi 23-25 (24) tüsedus (cm) Huumusesisaldus 2,2-2,6 (2,4) Hu (%)
annaabi.ee 
