Asukohe järgi varrel eristatakse ka ladvapungi ja külgpungi. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Pungi kaitsevad tihedasti üksteise vastu liibunud pungasoomused, mis kaitsevad pungas olevaid varre- ja lehe- või ka õiealgmeid kuivamise ja külma eest. Pungast võib alguse saada ka oks, millele järgmistel aastatel kasvavad lehed ning uued oksaharud. Ka oksad kuuluvad võsu koosseisu. Lehed ja oksad arenevad sageli taime kaenlapungadest. Kui kevadel hakkavad pungad kiiresti kasvama, siis pungasoomused lükatakse lahti ja need langevad maha. Lehepungadest arenevad lehed, õiepungadest õied taimed lehtivad ja õitsevad. Kõik külgpungad siiski ei paisu ja ei avane. Osa külgpungadest jäävad püsima, ilma et nad edasi areneksid. Neid pungi nimetatakse uinupungadeks. Maa-alused muundunud võsud ehk võsu muudendid on iseloomulikud vaid mitmeaastastele rohttaimedele ehk püsikutele
mitmekaupa koos, moodustades õite kogumiku- õisiku. Õisikud võivad areneda taimevarre tipus tipmisest kasvukuhikust või madalamal lehtede kaenaldes paiknevatest kaenlapungadest Vastavalt õisikute hargnemisviisile jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks : *Kobarõisikud- nende hargnemine on ebasarikjas. Õisikutelg kasvab tipust edasi nagu tüüpiline
o nurgas, ille moodustavad vars ja selle külge kinnituv leht . seepärast nimetatakse neid pungi ka aenlapungaeks. *Lisapung- Nee on pungad mis võivad tekkida korrapäratult, väljaspool lehtede kaenlaid. Sageli ilmuvad need puude kändudele pärast puu maharaiumist *Paljaspungad- Üheaastastel rohttaimedel ja enamikel kõrrelistel pungasoomused puuduvad. Nende pungi nimetame paljaiks pungadeks *Uinuvad pungad- nähtus kui suurest hulgast kaenlapungadest ainult osa areneb külgharudeks.teine osa pungi jääb püsima, ulma et edasi areneks. Hiljen , isegi aastakümnete järel võivad uinuvad pungad tegevusse astuda ja oksteks areneda. Nt.põõsaste pügamine kutsub ka esile paljude uinuvate pungade kunstliku ärkamise. *Vesivõsud- vanemate puude tüvede või okste küljes uinuvaist pungadest tekkinud harusid nimetatakse vesivõsudeks. Nad kasvavad kiirest ja kannavad harilikest suuremaid lehti.
kasvuaja jooksul. Lehtede intensiivsemad kasvujärgud on mais- juunis ja pärast saagiaega, mil tekkinud lehed elavad 70 80 päeva ning surevad hilissügisel. Septembris ilmuvad uued lehed, mis võivad soodsates talveoludes elada kuni 8 kuud. Maasikataimed, mille lehestik talvitumisel säilib, arenevad kevadel jõudsamalt ja võivad anda 25- 30 % rohkem saaki kui hävinenud lehestikuga taimed. Joonis 2. Maasikaleht: 3.3 Võsundid Võsundid on roomavad varred, mis arenevad lehtede kaenlapungadest ja mille abil toimub maasika vegetatiivne paljundamine. Rõhtsad pikkade sõlmevahedega võsundite sõlmekohad juurduvad ja annavad alguse uuele isendile võsund ehk tütartaimele. Emataimest lähtuval pikal nööritaolisel 8 võsundil moodustuvad kaks paksenenud sõlmekohta koos väljaarenemata lehega. Pärast teise sõlmekoha tekkimist võsundi pikkuskasv seiskub ja võsundi tipus moodustub juurealgmetega lehekodarik
SIBUL jämenenud maa-alune lühivõsu. Selle varreosale sibulakannale kinnituvad lisajuured ja tihedalt paiknevad soomusekujulised lehed (sibulasoomused). Välimised lehed on enamasti kuivad ja kilejad need täidavad kaitseülesannet. Seesmised sibulasoomused on lihakad ja neisse kogunevad varuained. Sibulakanna tipus on pung, millest areneb maapealne võsu. Osade sibulasoomuste kaenlas paiknevatest kaenlapungadest võivad moodustuda uued tütarsibulad. Sibulad on kujult kerajad, munajad või lamedad. Kodumaistest taimedest on sibul näiteks kollasel kuldtähel ja rohulaugul. Mõnedel taimeliikidel võivad sibulad areneda ka maapealsetel võsudel siis nimetatakse neid sigisibulateks. Valmides varisevad nad emataimelt maha, kus neist soodsates tingimustes kasvavad uued taimed. Sigisibulad on näiteks rohulaugul ja küüslaugul. Neil liikidel paiknevad sigisibulad taime õisikus ja arenevad
annaabi.ee 
