Folkloristika alused
huvi ennete vastu (ettemääratus), seega tulevikku suunatus (mis saab olema).
(Näit Mats Traadi romaani "Puud olid, puud olid hellad velled" algus viitab just
sündmuste ettemääratusele ja nende sündmuste äraaimamisele ennete kaudu:
"Et see võis nii minna, seda ei aimanud keegi. Kust nad võisidki teadust saada,
kui unes ega ilmsi polnud ühtegi märki antud, või kui, siis oli see neist mööda
libisenud, üle lennanud.")
aeg-ruum tehakse kaemuslikuks (olulised on sümbolid nagu lävi, värav, riietus...).
Tsükliline aeg: kui midagi saab otsa, siis hakkab see otsast peale
keskendub konkreetsetele, eelistavalt näiteks ainulaadsetele sündmustele
vajadus olukordade, sündmuste kirjapanemise järele (näiteks kroonikad)
mälu abivahendiks on kiri ja selle arengud (trükikunst jms)
mälu abivahendeid iseloomustab abstraktsus (vrd näit kirja; aja-, pikkus- ja
raskusmõõte, näit seitsme päeva teekond suulises kultuuris ja teatud arv km