..........................................................................8 LISAD..................................................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................11 2 SISSEJUAHTUS Selle töö eesmärk on saada teada rohkem kaelkirjakust ja kaelkirjakulistest. Tahaksin teada kus kaelkirjakud elavad ja kui suurtes karjades nad liiguvad.Tahaksin teada millest kaelkirjak toitub ja millised on tema eluviisid. Veel tahaksin teada milline on kaelkirjaku ja inimese suhe. Kas kaelkirjakuid on ka näiteks toiduks kasutatud jne... . Veel tahaksinteada kaelkirjaku lähisugulus konda kuuluvatest liikidedest. 3 KAELKIRJAKLASED
lisaks fantaseerib kogu aeg. Pärast seda, kui arst on diagnoosinud lapsel kõhuussid, tunnevad vanemad tütrele tema häda pärast kaasa ning rahustavad end samas, sest viimaks on tüdruku omaetteolek ja haiglus ratsionaalselt ära seletatud. Nad loodavad, et ussirohi teeb nende lapse normaalseks Kai fantaasiad muudavad neid järjest närvilisemaks ja ärritavad neid väga, eriti isa. Ema hoiatab Kaid, kes järjekindlalt kraanast kui kaelkirjakust räägib: "Aga ära sa isale kogu aeg vastu vaidle. Isa on väga aus mees ja ei salli valetamist." Sallimatus teistsugususe suhtes ilmneb ka ainukeses loos, mida täiskasvanute maailma esindaja "Kaelkirjakus" jutustab: Kai isa räägib, kuidas mustlaseit tema vanemate koduõuelt pesunöörilt valge voodilina varastas, sellest endale seeliku tegi ja selles seelikus almust paluma tuli ning kuidas tema isa seelikut vaadates nuttis. Kivirähk ei hoia irooniat kokku: kui ema ütleb, et oleks
Meil oli õige suur hirm ja me tegime otsuse, et me ei tahtnud mingit tegemist teha sihukeste toimetustega; otsustasime neile külma supluse valmistada, ära sõita ja nad maha jätta, kui vähimatki sihukest asja märkame. Noh, kord vara hommikul peitsime parve heasse julgesse kohta umbes paar miili ülalpool väikest närust küla nimega Pikesville; kuningas läks kaldale ja käskis meid peidus olla, kuni ta linna läheb ja ümber nuusib, kas seal on keegi iial midagi «kuninglikust kaelkirjakust» kuulnud. («Tahad öelda,» mõtlesin endamisi, «et vaatad, kus saaks mõne maja tühjaks röövida. Kui tagasi tuled, siis imesta, mis minust ja Jimist ja parvest on saanud. Küllap sul asja on imestada!») Ta ütles, kui ta lõunaks tagasi ei tule, siis teadku me hertsogiga, et asjad on korras, ja tulgu järele. Jäime siis paigale. Hertsog luusis tusaselt ringi ja oli hirmus pahas tujus. Ta tõreles