Suhtlemine muutub-hea või halb?
maailma ühine keel, aga on see hea? Tõenäoliselt ei oma see väga suurt tähtust suure
rääkijate arvuga keeltele, aga need miljon inimest, kes veel eesti keelt räägivad, peaksid
tegema kõik, et seda säilitada. Sorryde ja maybede lai levik suhtlemises ohustab meie keelt
ning me muutume iga päevaga justkui vähem eeatlasteks.
Ka meie tänavakultuur pole võrreldavgi sellega, mis ta oli 10 aastat tagasi. Ükspäev linnas
kõndide tuli mulle vastu 7 aastane laps, kes mängis oma kaelaripatsiga ning nii muuseas ütles
,,kurat".Paneb mõtlema- kuhu me nii jõuame? Kõik roppusi täis kirjutatud seinadnäitavad-
meie,eestlaste suhtlustasand ei ole kaugeltki enam see, mis ta oli kunagi. Lapsed on
ühiskonna tulevik- kes siis veel peaks hoidma suhtlemist sellisena, nagu see on sajandeid
olnud, kui mitte kasvav põlvkond? Me ei tohiks lasta roppustel muutuda normaalseks osaks
suhtlusest ega arvata, et keel peabki sisaldama ka selliseid sõnu. Meie suhtlusmaneer ja