temporalis soomusosa alumisi hambaid ülemiste vastu Külgmine ja keskmine Kiilluu Alalõuanurga Nihutavad alalõualuud tiiblihas tiibjätk/suure sisemine vastasuunas, alalõualuu tõstmine tiiva oimualane pind/alalõuakael Kaelanahalihas* pind Suunurk, Õlanuki, II, III roide Liigutab suunurka ja kaelanahka, platysma alalõualuu piirkond soodustab vere äravoolu alumine äär veenidest Peapööraja* Rinnak ja rangluu Oimuluu nibujätk Hoiab pead vertikaalasendis, sternocleidomastoideus kallutab pead tahha, pöörab vastassuunda
külgmine ja keskmine kiilluu alalõualuu alalõualuu liigutamine ettepoole ja küljele tiiblihas kaelanahalihas suunurk, alalõualuu õlanuki, II, III roide tõmbab suunurka külgmisele ja alla; tõstab platysma alumine äär piirkond kaelanahka KAEL peapööraja rinnakupide, rangluu oimuluu nibujätke hoiab pea vertikaalselt; kallutab, pöörab pead; m. sternocleidomastoideus (aka rinnaku-rangluu-nibujätkelihas) trapetslihas kuklamügar, turjaside, rangluu, õlanukk, antagonist suurele rinnalihasele; ülemine:
pterygoideus ossis sisepinnale alalõua liigutamine küljele ja ette, aitab sphenoidalis’elt ja alalõuga tõsta tuber maxilla’lt Kael Kaelanahalihas* Suunurk, alalõua Õlanuki II, III roide Tõmbab suunurka külgmisele ja alla; PLATYSMA alumine äär piirkond tõstab kaelanahka(füüs. Pingutuse korral nt) Peapööritaja* ehk Rinnak, rangluu Oimuluul nibujätkele Pöörab pead rinnaku-rangluu- Kahepoolsel tegevusel painutab nibujätke- ehk kaela ette, pead taha peapööritajalihas M. SERNOCLEIDOMASTOI DEUS
asuv lohk Keskmine tiiblihas Kiilluu tiibjätkeauk Alalõua nurga sisepind Aitab alalõuga tõsta Kaelanahalihas (platysma) Rindkere eesosa Kaelal põimub näo alaosa Tõmbab nuunurka külgmisele ja alla; miimilistesse lihastesse tõstab kaelanahka Peapööraja (m. Rinnakupide; rangluu Oimuluu nibujätke ja Pea painutamine, kallutamine ja pööramine sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa Peapikklihas III-VI kaelalüli eesmine Kuklaluu põhimikuosa Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba
pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõrist Liigutab ja pingutab ventraalse sphincter colli superficialis rinnakuni kaelapiirkonna nahka Bos, eq Süva kaelasfinkter - m. sphincter Karnivooridel kõrvast ventraalselt colli profundus mälurilihase ja kõrvasüljenäärme
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. rectus V, VI, VII häbemeluu Kere Platysma Rinna Kõrvasüljenä Tõmbab abdominis roide kõhr, painutamine, sidekirme ärme kaelanahka rinnaku ühepoolselt sidekirme pea poole mõõkjätke kere parandades külgpainutus sellega
Inkubatsioonifaasi kestus sõltub infektsioossest doosist ja infektsioonikoha kaugusest KNSile, ajule. Nädalaid kuni kuid pärast hammustust infitseerib viirus perifeerseid närve, liigub KNSi, ajju (prodromaalperiood). Aju infektsioon (hipokampus, ajutüvi, sillatuumad, cerebellumi Purkinje rakud) põhjustab klassikalisi sümptomeid, koomat, surma (neuroloogiline faas). Ajust dissemineerub viirus aferentseid neuroneid pidi tihedalt innerveeritud piirkondadesse – pea- ja kaelanahka, süljenäärmetesse, korneasse, reetinasse, nina limaskestale, neerupealise säsisse, neeruparenhüümi, pankrease atsinuserakkudesse. Areneb entsefaliit, neuronid degenereeruvad. Ja kuna ta juba süljenäärmetes on, siis sealt ta ka eritub. Infektsioon ei kutsu esile antikehade tootmist kuni hilise staadiumini (siis, kui viirus KNSist dissemineerub). Antikehad suudavad blokeerida viiruse ja haiguse edasiarenemist. Pikk inkubatsiooniperiood võimaldab ekspositsioonijärgse ravina aktiivset
annaabi.ee 
