· Häälepaelu kahjustavad heitegaasid ja suitsetamine. · Psüühilise pinge olukorras tõmbuvad ka häälepaelad pingesse , ning hääl kõngeb. · Lihaspinge kaela ja õla vöötme lihastes nt: vale tööasend , mõjub häälele halvasti. · Meie kliimas , kus õues on sageli jahe ja niiske , taas aga liiga kuiv õhk , kannatavad häälepaelad liigse kuivuse all. Et häälepaelu ravida... · Rääkige võimalikult vähe. · Ärge sosistage ega pressige häält kaelalihaste abil. · Jooge rohkesti vett , see niisutab häälepaelte limaskesti. · Vältige stressi , pingelist tööd ja magamata öid. · Ärge püüdke lärmakas seltskonnas teistest üle karjuda. Üle 3 nädala kestva häire puhul pöörduge arsti poole.
Niiskus, tuuletõmbus, madal temperatuur ja suur temperatuuride kõikumine (mittesobiv sisekliima tootmisruumides), samuti vibratsioon, süvendavad sundasendist ja sundliigutustest põhjustatud liigeste, lihaste ja luude kahjustusi. Ülekoormuse tekitatud haigused. Füsioloogilised ohutegurid võivad põhjustada ülekoormushaigusi, mis võivad väljenduda järgmiste tervisekahjustustena: pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest; kaela-, õla-, seljalihaste valud; käte ja jalgade tuimustunne ja suremistunne, “sipelgate jooksmine” jalataldadel ja sõrmedes; kaela-, rinna-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit; selgroolülide ja diskide põletik, mis hiljem võib muutuda krooniliseks; liigeste kahjustused ehk artroosid; kõõlustuppede ja lihastevaheliste limapaunade põletikud. Füsioloogiliste ohutegurite eripära:
· (keha automaatsed liigutused, nende reguleerimune) · Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused ning orienteerumisrefleksid 31. Millest koosneb ajutüvi? · Piklikaju · Sild · Keskaju 32. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? · Staatilised refleksid (võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis) o Asendi refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e poosi) o Paigaldus e püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavaad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid) · Staatilis-kineetilised refleksid (on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis) 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis?
seljale küllalt head tuge. Kestvaks istumiseks sobivad sellised toolid, mille istmeosa on kallutatud 4-6º võrra tahapoole, jättes põlved veidi kõrgemale puusaliigestest. Eesmärgiks on ka siin selja õige asendi hoidmine. Pöördtool on vajalik sellepärast, et keha keeramine koos tooliga aitab ära hoida lülisammast ohustavaid pööramisliigutusi. Kuigi keha on kergelt tahapoole nõjatunud, peab pea asend jääma püstiseks- siis on kaelalihaste koormus väikseim. Kui jägitav objekt on silmadest liiga kaugel, painutatakse keha paremaks nägemiseks ettepoole ja kaela samal ajal tahapoole. Toimub kaelalihaste venitus, suureneb surve lülisamba kaeladiskidele ning normaalne vereringe on takistatud; sama juhtub ka pea kallutamisel liiga ette. Normaalne töölaua kõrgus peaks olema umbes 5cm istuva inimese küünarnukist madalamal. Kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal.
lamamise, seismise ning istumise puhul ja ei ole seotud liikumisega ruumis Hoiakurefleksid Püstumisrefleksid Hoiakurefleksid Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele juhtudel, kui on oht selle häirumiseks Tekivad pea asendi muutmisel ruumis või kere suhtes Seisnevad jäsemete, kaela ja kere sirutajalihaste toonuse ümberjaotamises, mis kindlustab selle kehaosa ülalhoidmise, kuhu keha raskuskese üle kandub Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest, kaelapiirkonna naha- ja liigesretseptoritest, vestibaulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest Püstumisrefleksid Tekivad normaalse kehahoiaku häirumisel Saavad alguse vestibaulaaraparaadi otoliitaparaadi retesptoritest, kaelalihaste proprioretseptoritest, kere naharetsptoritest, silma võrkkesta retseptoritest Statokineetilised asendirefleksid Tekivad keha aktiivsel või passivsel ümberpaiknemisel ruumis
Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Niiskus, tuuletõmbus, madal temperatuur ja suur temperatuuride kõikumine (mittesobiv sisekliima tootmisruumides), samuti vibratsioon, süvendavad sundasendist ja sundliigutustest põhjustatud liigeste, lihaste ja luude kahjustusi. Füsioloogilised ohutegurid võivad põhjustada ülekoormushaigusi, mis võivad väljenduda järgmiste tervisekahjustustena: pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest; kaela-, õla-, seljalihaste valud; käte ja jalgade tuimustunne ja suremistunne, “sipelgate jooksmine” jalataldadel ja sõrmedes; kaela-, rinna-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit; selgroolülide ja diskide põletik, mis hiljem võib muutuda krooniliseks; liigeste kahjustused ehk artroosid; kõõlustuppede ja lihastevaheliste limapaunade põletikud Psühholoogilised ohutegurid
juurdevooluga halveneb Lihaskude on varustatud hapnikurikka Vere vajadus lihases on suurem kui verega juurdevool. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Kutsehaigust, mis on põhjustatud luu-, lihas- ja liigessüsteemi kahjustusest, nimetatakse ülekoormushaiguseks. Võib väljenduda järgmiste tervishäiretega: - pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest - kaela-, õla-, seljalihaste valud - käte ja jalgade tuimusetunne, suremine - kaela-, rinna-, nimme- ristluupiirkonna radikuliit - selgroolülide ja diskide põletik Psühholoogilised ohutegurid On monotoonne töö, pikaajaline töötamine üksinda, töönõuetele või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus. Psüühilist pinget põhjustavad organisatoorsed ja psühho-sotsiaalsed tegurid töökeskkonnas: - suurt täpsust nõudev töö
· hoida jalad põlvest veidi kõverdatud; · keerata keha jalgadest, mitte seljast; · vältida tõstmist istudes; · vältida tõstmist õlgadest kõrgemale; · vältida korduvat ühe käega tõstmist; · vältida tõstmist liiga madalalt; · hoiduda juhuslikest tõketest. 2.9.Soovitusi õigeteks tööasenditeks Pea ja kaela piirkond Tüüpilised vead: pea sage pööramine või hoidmine ette(taha) kallutatud asendis pikaajaliseks. Tagajärjed: kaelalihaste venitus, suur koormus lülisamba kaela diskile, takistatud on normaalne vereringe, surve närvidele. Soovitav tööasend: hoida pead võimalikult keskasendis, vältida sagedasi pöördeid ja äärmuslikke asendeid. Õlapiirkond Tüüpilised vead: töötamine asendis, kus on õlad kõrgendatud või õlavarred tõstetud (üle 30), kiired korduvad õlavarre liigutused, küünarvarre tugevad pöörded sisse- ja
ristluuosas. Need lülisamba füsioloogilised kõverdused tulenevad lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget ei vajata. Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ja suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. Vastsündinu lülisammas on dorsaalselt kumerdunud kaare taoline. Kõverdused kujunevad välja lihaste tegevuse ja keha raskuse toimel. Kaelalihaste arenemisel, kui laps tõstab pead, hakkab arenema kaelalordoos. Kui laps suudab istuda, rinnaküfoos. Püstiseismise ja kõndimisega kujuneb nimmelordoos koos vaagna kaldega ette, sellega viiakse ülakeha raskuskese puusaliigese frontaalteljest tahapoole. 15.Rinnakorvi moodustavad järgmised luud(luude nimetus, arv) Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak. Roided: 12 paari. Pikad kaarjalt kõverdunud lamedad luud. Iga roie koosneb pikemast
Korraga tohib uimastamissulgu ajada vaid üks loom. Nii on loom sulus rahulik ja kui sulgu aetaks mitu looma korraga, trambiksid nad üksteist ära. /5,6,8/ 3.1. Korralikult uimastatud looma tunnused Kuigi looma jalad võivad tõmmelda ja teha löömisliigutusi, peavad ta kael ja pea olema lõtvunud. Spasmid võivad kaelalihased võbelema panna, kuid kael ja pea peaksid lõtvuma 20 sekundi jooksul. Kui kaelalihaste võbelused endiselt jätkuvad, tuleks kontrollida silmade reflekse. /2,3,6/ Looma keel peaks suust sirgelt välja rippuma ja olema lõtvunud. Pinges ja kurruline keel viitab võimalikule looma teadvuse taastumisele. Suust välja ja suhu tagasi liikuv keel võib olla osalise teadvusel oleku tunnus. /2,3,5/ Kui loom on relsile riputatud, peab tema pea rippuma otse alla ning ta selg peab olema sirge. Üles riputatud loomal ei tohi esineda selja või keha painutamise refleksi
randmeküüniseks. See ei puuduta liikumisel maapinda ning aitab kaslasel tabatud saaki 9 kinni hoida. Nagu teisedki imetajad on ka kaslased püsisoojased. Kui õhk on külm, kaitseb looma tihe ja soe kasukas keha jahtumise eest. Aga kui õhk on liiga palav, jahutab kaslane end sel moel, et higistab nina ja tallamõhnade kaudu. Saagi tabamiseks on eluliselt vajalik tugevate õlavöötme- ja kaelalihaste olemasolu. Samuti pehmendavad need lihased maandumisel tekkivaid lööke. Lõvi sisemus Võimas süda ja mahukad kopsud tagavad jooksmise ajal organismi hea hapnikuga varustamise. Magu ning soolestik on kohastunud liha, mitte taimse toidu seedimiseks. Kuna kogu soolestik on suhteliselt lühike (võrreldes taimtoiduliste loomadega), läbib toit keha seedekulgla kiiresti. Teisisõnu kui kaslasel tekib tarvidus uue toiduportsjoni järele, on ta keha jooksmiseks piisavalt kerge
Kestvaks istumiseks sobivad sellised toolid, mille istmeosa on kallutatud 4-6o võrra tahapoole, jättes põlved veidi kõrgemale puusaliigestest. Eesmärgiks on ka siin selja õige asendi hoidmine. Pöördtool on vajalik sellepärast, et keha keeramine koos tooliga aitab ära hoida lülisammast ohustavaid pööramisliigutusi. Kuigi keha on kergelt tahapoole nõjatunud, peab pea asend jääma püstiseks- siis on kaelalihaste koormus väikseim. Kui jägitav objekt on silmadest liiga kaugel, painutatakse keha paremaks nägemiseks ettepoole ja kaela samal ajal tahapoole. Toimub kaelalihaste venitus, suureneb surve lülisamba kaeladiskidele ning normaalne vereringe on takistatud; sama juhtub ka pea kallutamisel liiga ette. Normaalne töölaua kõrgus peaks olema umbes 5cm istuva inimese küünarnukist madalamal. Kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal. Töökõrgus on õige, kui
jäätmed ja hoida neid spetsiaalsetes konteinerites, vaktsineerida, määrata kindlaks tegevuskaba bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks ja rakendada ühiskaitsmemeetmeid või isikukaitsevahendid. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid võivad põhjustada ülekoormushaigusi, mis võivad väljenduda järgmiste tervisekahjustustena: pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest; kaela-, õla-, seljalihaste valud; käte ja jalgade tuimustunne ja suremistunne, “sipelgate jooksmine” jalataldadel ja sõrmedes; kaela-, rinna-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit; selgroolülide ja diskide põletik, mis hiljem võib muutuda krooniliseks; liigeste kahjustused ehk artroosid; kõõlustuppede ja lihastevaheliste limapaunade põletikud.
harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale. (Arteriharude kõrval on südameveenid, mis kogunevad lõpuks kokku pärgurkeks, mis avaneb eraldi paremasse kotta.) 2. Õlavarre-pea tüvi (truncus brachiocephalicus): lühike jäme haru, hargneb varsti kaheks – parem rangluualune arter ja parem ühine unearter, mis edaspidi kulgevad ja harunevad umbes samamoodi, nagu samanimelised sooned vasakul kehapoolel! 3. Vasak ühine unearter (arteria carotis communis): tõuseb kaelalihaste vahel ülespoole, annab harusid kaela elunditele; alalõualuu lähedal jaguneb kaheks: 3. a. (Vasak) sisemine unearter (a. carotis interna), mis edasi siseneb koljuõõnde ja varustab suuremat osa peaaju, silma jne. 3.b. (Vasak) välimine unearter (a. carotis externa), mis hargneb koljust väljaspool – varustab nägu, kaela, pea külgi (harud: näoarter, keelearter jne.) 4. Vasak rangluualune arter (arteria subclavia): rangluualune arter (nii vasak kui parem!) väljub
hoida jalad põlvest veidi kõverdatud keerata keha jalgadest, mitte seljast vältida tõstmist istudes vältida tõstmist õlgadest kõrgemale vältida korduvat ühe käega tõstmist vältida tõstmist liiga madalalt hoiduda juhuslikest tõketest Soovitusi õigeteks tööasenditeks: · Pea ja kaela piirkond Tüüpilised vead: pea sage pööramine või hoidmine ette (taha) kallutatud asendis pikaajaliselt. Tagajärjed: kaelalihaste venitus, suur koormus lülisambale, takistatud on normaalne vereringe, surve närvidele. Soovitav tööasend: hoida pead võimalikult keskasendis, vältida sagedasi pöördeid ja äärmuslikke asendeid. · Õlapiirkond Tüüpilised vead: töötamine asendis, kus on õlad kõrgendatud või õlavarred tõstetud , kiired korduvad õlavarre liigutused, küünarvarre tugevad pöörded sisse- ja väljapoole,
Musculus abductor digiti minimi -> väikesõrme proksimaalse faalanksi põhimikule Musculus palmaris brevis -> algab palmaaraponeuroosi mediaalselt servalt ja kinnitub käe mediaalse serva nahas SUUPÕHJA LIHASED Musculus geniohyoideus o: spina mentalis mandibulae i: corpus ossis hyoidei f: kui mandibula on mälumislihaste poolt fikseeritud, siis tõstab os hyoideum’i koos kõriga ette-üles (neelamine) f: kui os hyoideum on kaelalihaste poolt fikseeritud, siis aitab suud avada Musculus mylohyoideus o: linea mylohoidea mandibulae i: tuberositas pterygoidea mandibulae f: sarnased eelmisega, aga efekt nõrgem Musculus digastricus kaks osa: venter anterior et posterior o: incisura mastoidea ossis temporalis i: fossa digastrica mandibulae Musculus stylohyoideus o: processus styloideus ossis temporalis i: cornu majus ossis hyoidei
haruks. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela, õla, nimme ja ristluu piirkonnas koonduvad põimikuteks. Seljaaju närve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu- ja 1 paar õndranärve. 164. Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad: Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 165. Õlavarrepõimik, selle moodustumine innervatsiooni piirkonnad: Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on:
Aluseks kehaasendi säilitamisel, lihaspinge areneb aeglaselt, paljudel juhtudel tegu isomeetrilise lihastööga. 40.HOIAKUREFLEKS Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele (juhul, kui on oht selle häirumiseks). Hoiakurefleksid tekivad pea asendi muutumisel ruumi suhtes ja pea asendi muutumisel keha suhtes. Hoiakurefleksid seisnevad jäsemete, kaela ja kere sirutajate lihaste toonuse ümberjaotumises. Kindlustatakse, et raskuskese jääks keha keskele/sisse. Hoiakurefleksid saavad alguse kaelalihaste lihaskäävidest, selle piirkonna naha ja liigese retseptoritest, vestibulaaraparaadist (tasakaaluaparaat), silma võrkkestast. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. 41.RÜTMILINE REFLEKS Ilmnevad eriti selgelt rütmilisel liigutustegevusel. Rütmiliste reflekside reguleerimisest võtavad osa KNSi paljud osad, alates seljaajust ja lõpetades suuraju poolkerade koorega
Sulgpalluritel esineb tavaliselt ka liigesemoka servade ja liigeseõõnte koekahjustusi Sulgpallis kasutatakse eest võrgulööke sooritades ka abaluu piirkonnas olevaid lihaseid, mitte ainult küünarvarrepööret, kogu õlavart viiakse edasi abaluu piirkonnas olevate lihaste abiga. ( Foto 1) Õlatraumade ärahoidmiseks on sobilikud tasakaalu nõudvad jõuharjutused õlaliigese piirkonnas, rõhk tuleb asetada ka õlavöötmele, kaelalihaste treenimisele. Abivahenditeks sobivad hästi kummist nöörid ja kerged hantlid. Õla piirkonna tugevdamiseks on hea kasutada näiteks aerutamisliigutusi ja sõudmisharjutusi küljelt. Õlavarre sise-ja välispöörajalihaste tugevdamiseks on hea kasutada raskuste tõstmist sirgete kätega ette ja külgedele. Õlavarre sirutajalihase tugevdamine võib toimuda näiteks toenglamangus kätekõverdusi tehes. Abaluu piirkonna
Ajutüvi = keskaju + piklikaju --- • Detserebreerimine - ajutüve läbilõige kõrgemal pool piklikku aju nii, et punatuum on kõrgemal lõiketasapinnast • Detserebreerimisrigiidsus – kõrgenenud sirutuslihaste toonus detserebreerimise tulemusena --- 32. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? 1) Staatilised refleksid – võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis • Asendi- e. asendi-toonilised refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e. poosi) • Paigaldus- e. püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid) 2) Staatilis-kineetilised refleksid – on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis. Pea ja silmade nüstagm. 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis?
Nii liigutuste kui ka keha asendi säilitamisel. Aktiivsed on nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. Lihase tooniline pinge- on aluseks kehaasendite säilitamisel. Lihaspinge arenenb aeglaselt, isomeetriline lihastöö reziim, aeglaste motoorsete ühikute aktiivsuse domineerimine. Hoiakurefleks- on suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele, juhtudel kui on oht selle häirumiseks. Nad tekivad pea asendi muutumisel ruumis, samuti pea asendi muutumisel kere suhtes. Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest -lihaskäävidest, kaelapiirkonna naha- ja liigeseretseptoritest, vestibulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. Rütmiline refleks- ilmnevad tsüklilisel liigutustegevusel. Nende teke on seotud antagonistlihaste innervatsiooniga. Juhtimine toimub mitme kesknärvisüsteemi osa
Piklikaju f-nid tulenevad anatoomilistest iseärasustest, temas paiknevatest närvistr-dest. Piklikaju kaudu juhitakse hingamist, veresoonte talitlust, kaitsereflekse, tundlikkust, tahtelisi liigutusi. Piklikust ajust juhitakse nende peaaju närvide talitlust, mille 9. on keele neelunärv, 10. on uitnärv (Rindkere ja kõhuõõne elundid saavad kõik infot uitnärvi kaudu ja tundlikkust nendel siseelunditel juhitakse ka uitnärvi kaudu.), 11. on lisanärv (funktsioneerib kaelalihaste tööd), 12. on keelenärv (kõik liigutused, mis kõneledes toimuvad, on keelenärvide tõttu). Sild: Piklikajust kõrgemale jääv osa, ülalt piirneb keskajuga ja tema taha jääb väikeaju (lad k cerebellum). Sild ja väikeaju moodustavad kokku tagaaju. Sillas asuvad 5.-8. peaaju närvi punktid. 5. on kolmiknärv, 6. on eemaldajanärv, 7. on näonärv ja 8. on kuulmis-tasakaalunärv. Silda läbivad samuti ülenevad ja alanevad juhteteed need, mis juhivad tundlikkust.Motoorsus
hingamislihas!, b) tekitab kõhupressi (prelum abdominale). NB! Diaphragma on algselt (näiteks veel kaladel) olnud kaela lihas, hiljem evolutsiooni käigus tekkisid aga hingamiselundid (kõri, trahhea ja kopsud), mis on järjest suurenedes "surunud" seda lihast aina allapoole tema praeguse asukohani inimkehas. Lisaks sellele pole ka ühtset seisukohta, millise kehapiirkonna juurde diaphragma kuulub - erinevates õpikutes on diaphragmat käsitletud nii kõhu-, rinna kui mõnikord ka kaelalihaste juures. Perineumi lihased. M. levator ani M. coccygeus M. transversus perinei profundus M. sphincter urethrae M. sphincter ani externus M. transverses perinea superficialis M. ischiocavernosus M. bulbospongiosus Ülajäseme lihased. Õlavöötme lihased. Eesmine rühm. M. coracobrachialis: vt. õlavarre lihased! M. pectoralis major: vt. rinna lihased! Vahelmine rühm. M. subscapularis: o. fossa subscapularis scapulae; i. tuberculum minus humeri; f
piklikku aju nii, et punatuum on kõrgemal lõiketasapinnast. Detserebreerimisrigiidsus kõrgenenud sirutuslihaste toonu detserebreerimisetulemusena. KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI Ajutüve toonilised refleksid 1. Staatilised refleksid võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis. Jagunevad: - Asendi- e. asendi-toonilised refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e. poosi). - Paigaldus- e. püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid). 2. Staatilis-kineetilised refleksid on seotud keha ümberpaiknemisega ruumist - pea ja silmade nüstagm (nüstagmile on iseloomulikud kahest komponendist koosnevad
istumise puhul ja ei ole seotud liikumisega ruumis o Hoiakurefleksid o Püstumisrefleksid Hoiakurefleksid * Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele juhtudel, kui on oht selle häirumiseks * Tekivad pea asendi muutmisel ruumis või kere suhtes * Seisnevad jäsemete, kaela ja kere sirutajalihaste toonuse ümberjaotamises, mis kindlustab selle kehaosa ülalhoidmise, kuhu keha raskuskese üle kandub * Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest, kaelapiirkonna naha- ja liigesretseptoritest, vestibaulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest Püstumisrefleksid * Tekivad normaalse kehahoiaku häirumisel * Saavad alguse vestibaulaaraparaadi otoliitaparaadi retesptoritest, kaelalihaste proprioretseptoritest, kere naharetsptoritest, silma võrkkesta retseptoritest Statokineetilised asendirefleksid * Tekivad keha aktiivsel või passivsel ümberpaiknemisel ruumis
Põhjused: · Suur laps · Enneaegsus · Lapse pea ja ema vaagna proportsioonide sobimatus · Pikaleveninud sünnitus · Äkksünnitus · Tuharseis Instrumentaalne sünnitusabi Klassifikatsioon: a) Pehmete kudede sünnivigastused b) Luude sünnivigastused c) Perifeerse NS sünnivigastused d) Kraniaalsed ehk kolju sünnivigastused Nimeta pehmete kudede sünnivigastusi. Genitaalide hematoom, ekhümoosid (koesisesed pindmised verevalumid), kaelalihaste hematoom, täppverevalumid. Nimeta luude sünnivigastusi, spt ja ravipõhimõtteid. Rangluu murd- õlg tundub lühem, laps liigutab haiget kätt vähem, vigastused piirkonnas võib esineda hematoom, suurema nihke korral turse ja valulikkus. Murd kasvab ise kiiresti kokku. Õlavarreluu murd – valulikkus. Fikseeriv side. Reieluu murd – luu osad on nihkunud ja esineb valulikkus haige jala piirkonnas. Ravi – korrelatsioon ja fikseerimine kahe nädala jooksul.
Seljaajunärvide üldarv on 31 paari. Neist eristatakse lülisamba osade järgi: - 8 kaelanärvi; - 12 rinnanärvi; - 5 nimmenärvi; - 5 ristluunärvi; - 1 õndranärv. Funktsionaalselt on nad kõik seganärvid ja koosnevad sensibiilidest (aferentsed) ja motoorsetest (eferentsetest) närvikiududest. Seljaajunärvide kaudu teostab seljaaju järgmist innervatsiooni: - kere, jäsemete ja osalt kaela sensiibel (tundlikkuse) innervatsioon; - kõikide kere lihaste ja osa kaelalihaste motoorne (liigutustega seonduv) innervatsioon; - kõikide elundite sümpaatiline innervatsioon (mis on nende kiududega varustatud); - väikevaagnaelundite parasümpaatiline innervatsioon. (vt. vegetatiivne närvisüsteem) 6.7. Peaajunärvid Peaaju ehk kraniaalnärve on 12 paari. Igal närvide paaril on järjenumber ja nimetus: - I paar haistmisnärv; - II paar nägemisnärv; - III paar silmaliigutajanärv; - IV paar plokinärv; 30
kulgevad südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos; vasak annab enam harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale · õlavarre-pea tüvi lühike jäme haru, hargneb kaheks: parem rangluualune arter ja parem ühine unearter, mis edaspidi kulgevad ja harunevad umbes samamoodi, nagu samanimelised sooned vasakul kehapoolel · vasak ühine unearter tõuseb kaelalihaste vahel ülespoole, annab harusid kaela elunditele; alalõualuu lähedal jaguneb kaheks vasak sisemine unearter mis edasi siseneb koljuõõnde ja varustab suuremat osa peaaju, silma jne vasak välimine unearter mis hargneb koljust väljaspool, varustab nägu, kaela, pea külgi · vasak rangluualune arter rangluualune arter (nii vasak kui parem) väljub rinnaõõnest roide
lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 147) Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv,
ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 78 146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 147) Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv,
ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). 77 Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 147) Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv,
Mõistagi on jahedal veel üldtoniseeriv toime. Mullivann on tõhus: Artriit. Parandab tsirkulatsiooni, aitab kõrvaldada toksilisi jäätmeid, leevendab valu. Ebasoovitav kasutada, kui liigesed on turses reumatoidartriidi puhul. Südame-veresoonkond. Soodne kõrgvererõhu puhul. Tselluliit. Lümfinäärmete drenaaz, puhastab ja lagundab rasvkudet. Unehäired. Soe ja tugev massaaz vannis on parim unerohi. Peavalu. Kaelalihaste lõdvestus vähendab pinge peavalu. Inhalatsioon. Kasutades taimseid õlisid on sisse hingates sügav efekt bronhiaalsüsteemile. Traumad. NB! Mitte kasutada värskete traumade puhul. Akuutse perioodi möödudes stimuleerib kudede taastumist. Seljavalud. Vähendab pingeid probleemses piirkonnas ja parandab liikuvust. Liigesevalu. Verevoolu ja ainevahetuse intensiivistumine parandab liikuvust. 5 Ürdi- ja pärlivann
juurdevooluga halveneb Lihaskude on varustatud hapnikurikka Vere vajadus lihases on suurem kui verega juurdevool. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Kutsehaigust, mis on põhjustatud luu-, lihas- ja liigessüsteemi kahjustusest, nimetatakse ülekoormushaiguseks. Võib väljenduda järgmiste tervishäiretega: - pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest - kaela-, õla-, seljalihaste valud - käte ja jalgade tuimusetunne, suremine - kaela-, rinna-, nimme- ristluupiirkonna radikuliit - selgroolülide ja diskide põletik Psühholoogilised ohutegurid On monotoonne töö, pikaajaline töötamine üksinda, töönõuetele või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus. Psüühilist pinget põhjustavad organisatoorsed ja psühho- sotsiaalsed tegurid töökeskkonnas: - suurt täpsust nõudev töö
Piklikaju läbib suurt kuklamulku (kont) ja ajuturse korra võib ta suht. Kergelt pitsuda. Funktsioonid tulenevad anatoomilistest iseärasustest, temas paiknevatest närvistruktuuridest. Piklikaju kaudu juhitakse hingamist ja veresoonte talitlust, kaitsereflekse, tundlikkust, tahtlikke liigutusi, mis pärinevad peaaju koorest ja lähenevad seljaaju alfa-motoneuronitele, lihaste toonust ja koordinatsiooni. (UURI PEAAJUNÄRVI KESKUSED 9-12) 11nes on lisanärv, see juhib kaelalihaste tööd, peapööramist 12nes on keelenärv, see on oluline kõnelemisel 11-12 on puhtalt ajukoore kontrolli all! 9sas on neelunärv, see juhib neelamist 10nes on uitnärv- innärveerib maonäärmeid, sapipõit jne Ajusild, ülaltpoolt piirneb ta keskajuga ja tema taha jääb väikeaju e. ajuke ja kokku sild ja väikeaju moodustavad tagaaju. Sillas asuvad 5-8nda peaajunärvi tuumad. Viies on kolmiknärv, kuues on eemaldajanärv, 7mes on näonärv ja 8sas on kuulmis ja tasakaalunärv.
Epikondüliidi akuutne faas NSAID (non-steroidal anti-inflammatory drugs- mittesteroidsed põletikuvastased ravimid) või steroidhormoon-preparaatide süstimine maksimaalse valu punkti. Epikondüliidi krooniline faas Enne venitusi- pindmine soojus (soojapaketid) või sügav soojus (UH), pärast venitusi- külmaravi (külmapaketid, massaaž jääkuubikutega). Elektrostimulatsioon kas külma- või soojaraviga, et vähendada valu, sügav friktsioonmassaaž. Üldised ülakeha- ja kaelalihaste venitusharjutused (trapetslihas, selja lailihas, suur ja väike rinnalihas, abaluu tõstur, peapööraja, astriklihased). Jõuharjutused eelkõige küünarvarrelihastele, kuid mitte unustada ka õlaliigese stabiliseerijaid lihaseid. Jälgida harjutuste intensiivsust ja kestust. NSAID või steroidhormoonpreparaatide süstimine kui vajalik. Nõuanded õige sporditehnika ja -varustuse osas Epikondüliidi ennetamine
), adrenaliini inhaleerimine. Hingamise seiskumise või raske hapnikupuuduse korral (vaatamata piisavale hapniku andmisele jääb saturatsioon alla 80%) kunstliku hingamise tegemine või intubatsioon + kunstlik hingamine. h) Epiglotiit (kõripealise põletik) Enamasti vanematel väikelastel, kellel on palavikuga infektsioon, neelamisraskused ning suurenenud süljeeritus, tavaliselt ilma köhata. Hingamishäired, millega kaasnevad inspiratoorne striidor, roietevaheliste ning kaelalihaste kokkutõmbed. Epiglotiidi korral võib spaatliga neelu vaatamine põhjustada reflektoorse südameseiskumise! Seetõttu tohib neelu läbi vaadata vaid haiglatingimustes, kus ollakse valmis kohe intubeerima ja reanimeerima. Ravi: hapniku andmine, pärast diagnoosi määramist (haiglas) vajadusel intubatsioon ja kunstlik hingamine. 267 Diferentsiaaldiagnoos Epiglotiit Stenoosi põhjustav larüngiit
annaabi.ee 
