Maine elu pidi olema meeldiv ja nautimisväärne. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Usuti, et surnutele tuleb järele tiibsaabastes Hermes, kes juhatab nad surnuteriiki läbi Acheroni, valude ja piinade jõe. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile. Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. Hadese riik Surnute hingete teekond viis allilma Hadese riiki. Hades, Zeusi vend, oli surnute ja allilma jumal, kes valitses surnuteriiki koos oma ustava kolmepäise koera Kerberosega. Hades (Pluto) valitses allmaailma ja surnuid. Sõna „Hades“ päritolu ja tähendus on üheselt määratlemata, enamasti antakse selle vasteks "nähtamatu"
muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Jahijumalanna Artemis oli osav vibukütt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kübaraga teekäijate kairsja. Ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna Aphroditel oli palju armuafääre. Viinamarjakasvatuse, veini ja sigivusjumal oli Dionysos. Tüüpiline pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Surma peeti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse lõppu. Kombeks oli panna kadunukesele münt kaasa. Kiri ja teater Kreeka tähestik alfabeet koosnes 24 märgist. Teatrietendus-draama oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilauludest. Etendused toimusid päeval vabas õhus, nätlejad ja koorimliikmed olid ainult mehed. Kasutati maske. Teadus Pythagoras pythagorase teoreem Hippokrates arsti ees on kõik inimesed võrdsed Herodotos hakkas lähema ajaloo sündmusi üles tähendama ,,Histooria"autor. Sokrates -filosoof , kes õpetas noori tasuta mõistma voorust
kus jumalatelt nõu küsiti . surmajärgsus • Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Maine elu pidi olema meeldiv ja nautimisväärne. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile. surmajärgsus • Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. Sport ja olümpiamängud • Paljude usupidustuste programmi kuulusid spordivõistlused ning sport oli kreeklaste, eriti aristokraatide hulgas üks meelisharrastusi. Sporti tehti alasti ja seetõttu nimetati spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate abihoonetega terminiga gymnasion. Sport ja olümpiamängud
võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt ilustatud liigitasid arheoloogid kammkeraamika kultuuri. Selleks ajaks olid ka jahi- ja tööriistade valmistamisoskused paranenud. Ka matmiskombed on paremini teada. Tähtsamad surnud maeti kas elamu alla või asula alale. Kadunukesele pandi kaasa ka meeneid. Sellised leiud viitavad kõrgele kunstitasemele. Umbes 3000. Aasta paiku eKr hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mille eripäraks oli ilustada savinõusid nöörijäljenditega. Tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusel oli suurem tähtsus. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem proksiaeg umbes 1800-1100 eKr ja Noorem pronksiaeg umbes 1100-500 eKr´. Tol ajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Kuid suurem osa
MATUSETOIDUD: · Kaunviljad, tangupuder, kapsad, lihatoidud · Kaunvilju (ube, herneid) keedeti soolvees · Mulgimaal välditi kaunvilju · Hernesuppja tangupuder olid traditsioonilised matusetoidud · Rukkileib, sai, küpsetised (karask) · Matusteks tapeti loom · Saaremaal- klimbisupp · Hiiumaal- tangusupp · Hingetoidud: tangupuder, lihatoidud · Praegu on tähtis toit puljong ja pirukas · Kadunukesele kaeti koht, klaas teistpidi · Enne matust üks õhtu, kaetakse surnule laud · Kirstu ei tohi panna fotosid NÄDALAPÄEVAD JA AASTAAJAD: · 19. Saj. kolmapäev ja laupäev pidupäev · Hiiumaal enamasti jahupudru ja jahuvorstid · Kohupiima hoiti ja jäeti tagavaraks ka talveks · 19. Saj. lõpul ka kartulipudru ja tangupudru · Lõuna-Eestis laupäeval toiduks kapsa-tangupuder · Laupäeval oli toiduks kartuli-või tangupuder või paksud kapsad
3.5. Surmajärgsus: Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Maine elu pidi olema meeldiv ja nautimisväärne. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile. Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. 3.6. Sport ja olümpiamängud: Paljude usupidustuste programmi kuulusid spordivõistlused ning sport oli kreeklaste, eriti aristokraatide hulgas üks meelisharrastusi. Sporti tehti alasti ja seetõttu nimetati spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate abihoonetega terminiga gymnasion (kr k alastioleku koht)
3.5. Surmajärgsus: Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Maine elu pidi olema meeldiv ja nautimisväärne. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile. Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. 3.6. Sport ja olümpiamängud: Paljude usupidustuste programmi kuulusid spordivõistlused ning sport oli kreeklaste, eriti aristokraatide hulgas üks meelisharrastusi. Sporti tehti alasti ja seetõttu nimetati spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate abihoonetega terminiga gymnasion (kr k alastioleku koht)
millest sõltuvad suuresti surnuaedade ebaõige rajamisega kaasnev keskkonnamõju ning avalikkuse tervis. Kõigepealt aga lahatakse matmistavasid ja kombeid Eesti territooriumil võib öelda, et kogu meie eellaste siinoleku aja jooksul. Matmiskombed Muinas-Eestis Inimasustuse tekkimise aega Eesti territooriumil saab määratleda enam kui kümne tuhande aastaga taguse ajaga. Matmistavade kujunemisel muinasaja oli usk tähtsal kohal. Kadunukesele asetati hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Toitu ja juua on haudadele viidud hiljemgi, kuid seda on seal korraldatud juba mälestussöömaaegade nime all. Eesti erinevate piirkondade vahel esines erinevusi muinasaja matmiskommetes ning need olid küllaltki mitmekesised. Enam-vähem on meile tuntud matmiskombed muinasaja noorema kiviaja kammkeraamika kultuuri ajast (u 4000a. e.Kr.). Venekirveste kultuuri esindajad (u 3000a. e.Kr
Kaherattalisi vankreid või vankriosi pandi kaasa vara- ja keskperioodil. Samal ajal levis Doonau keskjooksul ka surnupõletamise komme üha enam, sh Lä- Euroopas (Rooma mõju?). Samaaegselt muutus väiksemaks panuste hulk või ei antud kaasa ühtegi panust. 24. Gallia ja Britannia matmiskombed Rooma valitsuse ajal. Gallia matmiskombed: Caesar kirjutab, et gallide matmiskombed olid nende eluviisiga võrreldes kulukad ja rikkalikud. Tulle visati kõik, mis kadunukesele eluajal armas oli, sh kariloomad. Mõned puhul isegi lemmikud orjad ja sõltlased. Arheoloogilisi leida sellest ajast vähe. Britannia matmiskombed: 25. Keltide tähtsamad pühad iiri pärimuse järgi (samain, imbolc, beltane, lughnasa). Samain. 1. november. Eriti oluline karjakasvatajatele sellega lõppes loomakarjatuse hooaeg. Ainult ülatalve hoitavad loomad jäeti alles, teised läksid tapale (rohkem liha=parem aeg pidu pidada)
*Kammkeraamika kultuur- umbes 4000 a e. Kr. Elanikud arvatakse pärinevat läänemeresoomlaste otsestest eelkäijatest. Seda kultuuri iseloomustavad savinõud, mis on kaunisatud, kasutades arvatavasti kammi meenutavat riista. Töö- ja tarbeesemete valmistamine oli arenenud. Nüüd ei lihvitud terariistal mitte ainult tera, vaid kogu pinda. Matmiskombed: surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi asula elamu põranda alla. Kadunukesele pangi kirstu kaasa erinevaid esemeid-eluks teises ilmas. Kunstitase oli suhteliselt kõrge- tehti erinevaid kujukesi merevaigust- elanikud arvasid kujukestel olevat maagilisi omadusi, mis kaitsesid kujukese kandjat. *Venekirveste Kultuur-3000 aasta algus e. Kr. Eestisse tulid uued hõimud lõuna poolt- indoeurooplased.. Nende poolt kasutati venet ehk paati meenutavat kirvest. Uutele hõimudele oli iseloomulik veel nöörijäljenditega kaunisatud savinõud ja omapärased
Ta saab loa nr 1, peale seda saadab välja paketi SetS 1-->3, ehk ühele järgneb kolm. See pakett jõuab nii 1 ja 3, panevad selle tulemuse kirja, et teaksid kellele siis luba saata/vastu võtta. Nüüd saadab 1 uuesti loa välja, aga hoopis nr 3le. ● Ringist ebaviisakalt lahkumine: Load kaovad ära- korratakse saatmist, kui see ei õnnestu, siis saadetakse pakett WF (who follows me ehk kellele see, kes ringist ära kadus, loa oleks pidanud saatma). Kui saadakse teada, kes kadunukesele järgneb, siis see, kes järgneb saadab välja SetS. ● Ringiga liitumine: Aeg-ajalt küsitakse, kas keegi on minu ja minu saadetava võrgu vahel- kes soovib liituda SolS. Kui soovijaid on rohkem kui üks, siis tekib põrge- see aga lahendatakse nii, et RC saadetakse mõlemale soovijale tagasi ning tehakse ajaaken saatmiseks- kui nad aga uuesti kokku sõidavad, siis tehakse uuesti RC ja võetakse järgmised 2 bitti ning vaadatakse aja saatmise tabelit. Jne. 42
annaabi.ee 
