vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim Kadumisoht Suurem osa soome-ugri keeltest on kadumisohus. UNESCO andmeil on kadumise äärel osa saami keeltest (pitesaami ja umesaami Rootsis ning terisaami Venemaal), liivi ja vadja keel, sölkupi ja eenetsi keel. Soome-ugri keelte elujõudu toetavad tegurid 1. tugev identiteet 2. noortekultuuri olemasolu 3. suurenenud eneseteadvus 4. hõimurahvaste abi 5. riiklik rahaline toetus vähemustele Takistavad tegurid 1. väike osakaal üldisest rahvastikust 2. linnarahvastiku väike osakaal 3
(sotsiaalne, kultuuriline, keskkonnamõjude globaliseerumine)? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Kultuuriline globaliseerumine on nn maailmakultuuri teke ja lokaalsete kultuurinähtuste ilmumine globaalsele tasandile (hiina köök, telenovelad jms). On olemas väikeste kultuuride kadumisoht Sotsiaalne globaliseerumine. Näiteks: Riikide iseseisvuse vähenemine kõikvõimalike üleriigiliste ja rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, valitsustel saavad üha olulisemaks üleilmsed teemad, nt võitlus vaesuse või üleilmsete keskkonnaprobleemidega siseriiklike teemade asemel, rahvusvahelistel organisatsioonidel nagu ÜRO, WTO, EL, NATO, IMF ja Maailmapangal on väga suur võim riikide valitsuste üle, suur
ökosüsteemi funktsioneerimine. Kõige olulisemateks neist võib pidada nelja loodusdirektiiv, linnudirektiiv, vee raamdirektiiv ning merestrateegia raamdirektiiv. EL loodusdirektiiv käsitleb ohustatud looma- ja taimeliike ning nende elupaikade kaitsepõhimõtteid. Iga liikmesriik määratleb oma piirides loodusdirektiivis käsitletavad liigid, mis on Euroopa Liidu tähtsusega, vastavatesse kategooriatesse (Anon. 1992): ohustatud liigid need, mida ähvardab antud riigis kadumisoht (välja arvatud sellised, mille looduslik levila riivab vaid äärega kõnealust riiki ning on naabermaades laiemalt levinud), ohualtid liigid, mis eeldatavasti praeguste tingimuste jätkudes võivad lähemas tulevikus sattuda ohustatud liikide sekka, haruldased liigid, mis on riski piiril, olles esindatud vaid väikeste asurkondadena, endeemsed või elupaiga eripära tõttu erilist tähelepanu vajavad liigid.
II kaitsekategooria liigid on samuti haruldased, koldade, turbasammalde ja hariliku valviku seisund ei I 9 61 71 25 29 86 7 kuid nende kadumisoht ei ole nii suur kui eelmise halveneks. II 27 72 77 21 23 93 23 kategooria liikidel. Leiukohti on II kategooria
annaabi.ee 
