mõjutab, ulatub ka see arv miljonitesse. On ju palju neid kes sellega aegade jooksul reisivad, palju neid, kes laeva sadamas näevad või temast tehtud fotosid imetlevad. See on lähenemise küsimus. Üks kunstnikuks olemise piire murdev ala on fotograafia. Tänapäeval saab pea iga inimene teha sama kvaliteetseid pilte, kui fotostuudio fotograaf. Küsimus on selles, mis toimub kaadri sees. Kas liikumise suunas on objekti ette jäetud tühi ruum või on see oskamatu kadreerimise tõttu jäänud liikuja seljat taha. Kui need pisikesed nüansid endale selgeks teha, võib iga inimene luua pilte, mille kohta saaks öelda ,,kunst". Internetiavarused on täis looduspilte, kauneid portreesid ja loomariigi sügavusi tutvustavaid fotosid. Ehk ongi just profesionaalsed fotograafid need, kes kannatavad kõige rohkem tavainimese loomingulisuse all. Nende töö ja leib väheneb. Nende sügav haridus läheb raisku.
Harrastati fotomontaazi (dadaistid lõikasid negatiive ja asetasid need kõrvuti vahel neid uuesti pildistades saadi fotod). Teemad olid mässumeelsed ja ühiskondlikpoliitilised. Estetiseeriv fotograafia 1960.aa lõpust püüdles USA ja Euroopa ajakirja ning moefoto plastilisuse ja esteetilisuse poole. Ülistatakse keha, eriti naisekeha. Tihti erootilise alatooniga. Töödeldud foto Uued töötlusvõtted võeti kasutusele 1970. aa lõpus USAs ja Euroopas. Töötlus võib toimuda kadreerimise ajal (fabritseeritud foto), lavastamise ajal või ilmutamise (negatiivide töötlemine, keemilised katsed) või retuseerimise ajal (fotole joonistamine). Luuakse kunstlikke atmosfääre, maalikunstile omaseid rõhuasetusi, emotsionaalset terroriseerimist. Maalfoto / narratiivne kunst Narratiivset kunsti esitati 19731974 aa New Yorkis ja Euroopas. Rahvusvahelise kunstivooluna levis 1979. aastani. Kujutataks argielu teemasid, vahel lähenetakse neile isiklikult
annaabi.ee 
