seda kolm aastakümmet järjest. Kapellmeistri kohta oli kaua ihaldanud ka Mozart, et oma kalli naise väljaminekuid finantseerida. Aga koht anti Salierile, kes oli usaldusväärsem töömees ja produktiivsem ooperilooja. Lõpuks anti üks teisejärguline õukonnakoht ka Mozartile, kolmandiku võrra väiksema palgaga ja nagu kirjad ütlevad "selleks, et üks hiilgav saksa komponist ei peaks kusagil välismaal vaevlema". Nii võiks öelda, et Mozarti kadestamiseks ei olnud Salieril põhjust. Ta oli elurõõmus, seltskondlik, musitseeris koos Mozartiga, kandis tihti ette ka tema teoseid, oli Beethoveni, Schuberti ja Liszti õpetaja ning väga edukas ja isegi innovatiivne helilooja, kes käis ajaga kaasas, hilisbarokist vararomantismini. Ainult et ja seda tunnistasid ka tolleaegsed Viini kriitikud Mozartist ülemat ei ole. Nii vajus Salieri pärast surma tundmatusse. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna
Pärast vaidlust avastas naine oma mehe voodist surnuna. Wolfgang Amadeus Mozart suri 35-aastasena 5. detsembril aastal 1791 Viinis ning ta maeti vaeste ühishauda. Kuid kas Salieri tappis Mozarti? Tõepoolest tahtis Salieri teda mõrvata, kuid ta ei suutnud välja nuputada kuidas. Müüt, mis võib olla paljudele tuttav, ütles, et Salieri mürgitas Mozarti kadedusest, kuid see on siiski muusikaajalooteadlaste poolt ümberlükatud. Arvan, et tegelikult ei olnud Salieril kadestamiseks põhjust, sest Mozartil oli vaid teisejärguline õukonnakoht, palju väiksem palk ning Salieri oli paljude tuntud inimeste õpetaja ning edukas helilooja. Antonio Salierit minu meelest nimetada vaid kui Wolfgang Amadeus Mozarti vaimse poole mõrvariks, kuid mitte füüsilise. Ta seadis Mozarti teele ju palju takistusi, kasutas ära kõiki võimalusi, et talle kahju teha, tellis temalt reekviemi, mis oli Mozartile hukatus omaette. Lisaks
Parfüümipudeli - sellise, nagu me seda ka täna teame - disainis Coco Chanel ise. Tegemist oli esimese korraga, kui lõhnaõlipudelilt vaatas vastu moekunstniku nimi. Chanel nr. 5 oli kalleim kõigist seni müüdud lõhnadest, kuid sellest hoolimata saatis seda ülisuur müügiedu. Isegi Marylin Monroe teatas ühes intervjuus, et ainus asi, mida ta voodis kannab, on Chanel nr. 5. Luksuslik vaesus Just nii nimetas konkurent Paul Poiret Chaneli moeleiutisi. Kadestamiseks ja keelepeksuks oli põhjust, sest poisikese-stiil, mida Coco 1920ndatel tutvustas, pälvis moodsate naiste seas suurt poolehoidu. Taas kord hankis Chanel inspiratsiooni meeste garderoobist, eeskätt Westminsteri hertsogi ja tema kaaskondlaste rõivastest. Ta võttis üle meeste garderoobi kuulunud materjalid, nagu tviid, aga ka pintsakud, mansetinööpidega pluusid ja vestid. Palju kõneainet tekitas Chaneli populariseeritud uljas meremehestiil, eeskätt laiad valged meremehepüksid