Kuna paraku garaaz oli niivõrd madal, siis sinna ei mahtund makiautosid, nagu näiteks Ford Tarsiteid. Need ladustati hoone katusel asuvas parklas. Teisalt külastasime AS Aasta Auto Plussi. Volkswageneid esindav keskus oli disanilt pisut igav ja üksluine, justkui tüüpprojekt, mille arendamisele ja välimusele ei tahetud kulutada erilisi summasid. Välja oli toodud kümmekord automudelit, alates kaubikutest, lõpetades sportautode ja kabriolettidega. Oli võimalik autodes istuda ning proovida võimalikke nuppe ja kange autodes, loomulikult oli see huvitav. Kahjuks ei demostreeritud meile kuidas avaneb ja sulgub kabriolettautol katus, erinevalt Info-Autost, kus näidati meile Volvo C70 versiooni, kuidas sulgub katus. Meid viidi ka tööruumidesse. Pearuum oli suur ja avar, isegi liiga suur. Väga palju jooksmist ning puudus hubasustunne. Samuti mõjutas ehk ka
rahu, oli ookeanitaguseks äriks pinnas loodud. Woodruffi visioon Coca-Cola'st kui ülemaailmsest ärist hakkas tõeks saama 1940ndate keskpaigast kuni 1960.a. kahekordistus Coca-Cola't villivate maade arv. Sõjajärgne Ameerika oli optimistlik ja õitsenguline. Coca-Cola oli osa lõbusast, stressivabast Ameerika elustiilist ning selle reklaamikeel õnnelikud paarid drive-in restoranides, muretud emad sõitmas suurte kollaste kabriolettidega jne peegeldas ajastu vaimu. Globaalne äri 1960-1981 Pärast 70 edukat ühele brändile keskendumise aastat, otsustas The Coca-Cola Company laiendada tooteportfelli uute brändidega: Fanta loodi 1940ndatel ning seda tutvustati tarbijatele 1950ndatel, 1961.a. järgnes Sprite, 1963.a. TAB ja 1966.a. Fresca. 1960. a. omandas The Coca-Cola Company The Minute Maid Company, lisades niiviisi enda tootevalikusse täiesti uue kategooria mahlad. Diet coke ja New coke 1982-1989