4 haav võib selline tulla, Kui tahad tunda, tule päris ligi. et ükski rohi ei mõika. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Terava keelega mees, seo oma keelepael, Ma ütlen. Armastus. Ja kõik on öeldud. muidu lüüakse keelde Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. viimane kabjanael. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Sa võid lakkuda talda haavu ei laku siis; D.Kareva vihavendade valda meeletu meelevalda kurjade kihelkonda valvama hakkad siis. J.Viiding 7.2 Stagnaaegne proosa ja draama
selleks valiti keegi laevas olijaist ja heideti merre. Nii juhtus ka Piiblist tuntud 'Joonaga. Erilised suhted on meremeestel olnud loomade ja müütiliste olenditega. Vanad kreeklased tegid oma laevaninadele delfiinipäid kujutava maalingu, uskudes nii delfiinide omadusi kanduvat üle laevadele. Viikingite laevade (drakkarite; 'viikingilaev) hirmu äratavad draakonipead pidid vaenlastes tekitama hirmu ja õudust. Veel 19. saj. löödi kurjade vaimude peletamiseks grootmasti mõni hobuse kabjanael või naelutati sinna hobuseraud. Hobune laeva kaitsevaimuna pärineb foiniiklastelt, kes oma laevade vööre kaunistasid puust nikerdatud hobusepeadega. Hiljemgi on laeva isikustatud hobusena (laev = laineratsu). Et laev oleks kiire ja kergelt juhitav, naelutati kliiverpoomile mõõkkala mõõk (ka hai uimed või albatrossi tiivad), masti hai uimed ja ahtrisse saba. Heaks endeks olid laeva saatvad delfiinid, keda arvati ligi meelitavat meremeeste laulud ja pillimäng; haide nägemine seevastu