tarpani kui ulukhobuse eksisteerimisest põhineb mõnelt üksikult leiult Ida- ja Kesk- Euroopast. Tarpani tunnusteks olid saledam pöialuu kui seda on laia- kabjalistel hobustel ja tunduvalt väiksemad purihambad. See hobuse vorm asustas hilispleistotseenis Moldaaviat, Vene lauskmaad ja Ukrainat. Baltimaalt leitud ulukhobuse luude põhjal saab väita, et praegune hobune oli suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune. Laiakabjalise tüüp (E. Latipes): neid loomi seloomustavad robustsed, suured kabjaluud ja pikk esimene varbalüli. Taprani tüüp (E. Gmelini), kitsad kabjaluud, lühikesed ja kitsad pöialuud ja esimene varbalüli. Enamus leide on just sellelt hobuselt, leiud mis on pärit Rumeeniast, Kirde-Bulgaariast, Lõuna-usbekist, Uuralist ja Ukrainast. Kitsamad kabjad viitavad päritolu tingimustele, ilmselt pärinevad need loomad kuivemast, tüüpilisest stepi tingimustest, kus on peamiselt kuivalembeline taimestik ja kuiv maapind
AHASKABI Milline näeb välja ? Kabi on ahenenud, eriti päka piirkonnast Ahenenud sarvkiil Miks tekkib ? Halb rautus Raudade pikajaline all hoidmine Süstikluu kahjustused Kuidas ravida ? Korrapärane, regulaarne ja oskuskil sepa külastus LAMINIIT Kirjeldus Laminiit on kompleksne ja paljuski veel arusaamatu haigus, mille käigus kabjaluu ja kabja sarvkesta vahelised lamellid haigestuvad ega suuda enam kabjaluud toetada. Haiguse tagajärjel vajub kabjaluu allapoole kuni selleni, et luu võib kabja põhjast läbi vajuda. Enamasti haigestuvad korraga mõlemad esikabjad. Harvemini (eriti toksilise laminiidi korral) võivad haigestuda ka tagumised kabjad. Sümptomid sõltuvad haigushoo tugevusest. Tugeva laminiidi puhul keeldub hobune paigalt liikumast ja üritab raskust esijalgadelt tagajalgadele suunata. Sel puhul räägitakse laminiidile tüüpilisest hoiakust. Kergemate haigushoogude
annaabi.ee 
