peale jäi igal juhul tööandjate sõna. Kõigepealt oli töövõtjate, ametnike arvamus. Seda tehti tööpö'latsil, müra oli palju. Ametnik oli tööriietes, mis ei mõjunud ka usaldusväärselt. Seevastu tööandjatega viidi intekas läbi teisena ja tööandja teadis, mida ametiüh oli väitnud ja sai selle ümber lükata. Sai nn viimase sõna õiguse. St ta ütles küll nii, aga tegelikult on asi nii. Intekad toimusid kabinetivaikuses. Usaldusväärne ilme ülikond. Seda võib juba ette usaldada. Meedia võib sageli sots probl idealiseerida. Üle lihtsustada. St sots probleemist räägitakse, et lihtsalt on nii. Külvatakse üle faktidega, mille sisu ei seletata ametlik statistika nt. seda teevad tihti eesti uudistekanalid. Toimetaja on kätte saanud mingi statistikaameti pressika ja kuulutab selle siis ette. See on tegelikult üsna mõttetu. Kui paljud kuulajad ei tea
nimetuse. Paraku seisnevad kõik terminimoodustusviisid, nagu allpool terminivaliku peatükis juttu tuleb, kas uue sõna toomises keelde või olemasolevale sõnale uue tähenduse andmises. See aga tekitab fikseeritud koodi järgijale kohe järgmise, vastassuunalise probleemi – ükskõik, milline sõna valida, ei ole ta ju valimise hetkel senikehtinud koodi osa. Tehistüved ja tuletised „ei tähenda ju midagi” või „on kabinetivaikuses välja mõeldud”, laenud võõrkeeltest „ei ole ju eesti keel”, laenud üldkeelest või teiste alade oskuskeeltest „tähendavad ju hoopis muud”. Lisaks õiguse ja avaliku halduse valdkondadele on tekstide tõlgendamise teemalised vaidlused eriti levinud ka tõlkimisel: kui tõlkija ja toimetaja või hindaja on veendunud lähteteksti olulisuses tõlkimisel (mis ei ole ainumõeldav seisukoht, nagu allpool näeme), siis
Avalik sektor ei saagi tegelikult olla ratsionaalne. Osa töökohti on seal paratamatult sotsiaalsed või poliitilised. Riik ei ole siiski äriühing, vaid tulevikku kujundav ja kõikide elanikkonnagruppide huvide kaitseks tegutsev institutsioon. Avalik sektor (ja demokraatlik riik üldse) peab oma asju, erinevalt ettevõttest, ajama avalikult. Otsuste langetamine peab olema läbipaistev. Kuigi kabinetivaikuses on põhi- mõtteliselt võimalik langetada hulga efektiivsemaid otsuseid kui avalikus dispuudis, saab nii toimida vaid ettevõttes, mitte aga avalikus sektoris. Avalikus sektoris tuleb koos töötada erinevate koalitsioonipartnerite poolt ametisse pandud (tihti uskumatult ebakompetentsete) poliitikutega. Kommertspangas oleks mõeldamatu, et EBRD määrab ametisse laenuosakonna juhataja, Swedbank nimetab
Lisaks seeria ISO 9000 normidele peetakse seejuures silmas ka nt keskkonnakaitseaspekte, finantsolukorda ning töötajate ja klientide rahulolu. Kogu maailmas on saanud ISO 9000 sertifikaadi üle 400 000 ettevõtte, mille hulgas on ka mitu sotsiaal- ja tervishoiuasutust. Kvaliteedijuhtimise praktika Praktikale suunatud kvaliteedijuhtimise põhieelduseks on töötajatele, klientidele ja kvaliteedile suunatud ettevõttekultuur. Kvaliteedijuhtimine ei ole süsteem, mille mõned tarkpead kabinetivaikuses välja mõtlesid, vaid see on samm-sammult välja töötatud paljude asjasse puutuvate töörühmade osavõtul. Kvaliteedirühmades analüüsitakse ekspertide juhtimisel struktuuri, protsessi ja tulemuse kvaliteeti. Struktuuri kvaliteet tähendab keskkonda, kus toimub 902 haiglaeelne hooldus, nt organisatsioon, logistilised protsessid, personal ja materjalid. Protsessi kvaliteet on tüüpiliste tööprotsesside kvaliteet ja tulemuse kvaliteet on ravi, üksikpatsientidele
annaabi.ee 
