· Austa ja usalda teisi inimesi · Selgita kannatlikult oma seisukohti · Kuula teiste seisukohad ära · Otsi vastastikku kasulikke kokkuleppevariante · Anna ja küsi konstruktiivset tagasisidet · Kontrolli oma emotsioone, mitte teiste omi · Juhi koostööprotsessi ja hinda aega Marve Koppel Ärikoolituse osakond Mis võib viia koostöös vastuoludeni? · avalik usaldamatus kellegi suhtes · kaasvestleja katkestamine, kui ta avaldab oma arvamust · isikliku antipaatia avalik näitamine · pidevad väikesed torked · inimese rolli tähtsuse vähendamine, talle negatiivse hinnangu andmine · erinevuste rõhutamine enda ja kaasvestleja vahel enda kasuks · oma teenete esiletõstmine · soovimatus tunnistada oma vigu · oma vaatenurga peale surumine · ebasiirus, silmakirjalikkus, taktitunde puudumine Marve Koppel Ärikoolituse osakond
kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15. Pidzinid tekkisid koloniaalolukorras (koloniseerijate ja pärismaalaste suhtlus) või kaubanduskeelena (kaubanduspartnerite suhtlus). Ei olnud ühist keelt ega ettekujutust teineteise keelest. Esialgu väga ebastabiilne, kõik tähendused, väljendusviisid jms on kokkulepitavad, minimaalne grammatika. Kitsas kasutussfäär. Sõnavara tuleb
kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15. Pidzinid tekkisid koloniaalolukorras (koloniseerijate ja pärismaalaste suhtlus) või kaubanduskeelena (kaubanduspartnerite suhtlus). Ei olnud ühist keelt ega ettekujutust teineteise keelest. Esialgu väga ebastabiilne, kõik tähendused, väljendusviisid jms on kokkulepitavad, minimaalne grammatika. Kitsas kasutussfäär. Sõnavara tuleb
Läbipõlemise protsess eelneb läbipõlemise seisundile. Inimestel on läbipõlemise protsessi pikkus erinev. See võib kesta mõnest nädalast mõne aastani. 8. Millal kasutatakse vestluses pause? Pausid ja häälitsused „hmm…” ja „ee…” on samuti osaks parakeelest ja edastavad hulga sõnumeid. Kui rääkija on närviline või püüab välja mõelda, mida öelda, suureneb täitesõnade või – häälitsuste kasutus oluliselt. Me kasutame pause ka näitamaks, millal on kaasvestleja kord rääkida, või rõhutamaks seda, mida me äsja ütlesime. 9. Kuidas püüavad inimesed tagada, et nende juttu ei katkestataks? Te võite täheldada, kuidas inimesed, kes ei taha oma juttu katkestada lasta, püüavad vältida pause lausete lõpus. Mõnikord teevad nad seda järgmise väite juurde kiirustades ja mõnikord „täitehäälitsusi” kasutades. 10. Kas distansi suurenedes silmside tugevneb või nõrgeneb?
Loogika vihik 2001 mõtlemisvõime arendamise eest. Loogika vormide ja reeglite tundmine ja rakendamine võimaldab analüüsida tekste (arutlusi), korrigeerides neid korrektsuse ja üheselt mõistetavuse suunas, samuti asjatundlikult oponeerida kaasvestleja seisukohti. Ja lõpuks pisut tarkust, et vältida targutusi. Kui vestlus, dialoog muutub häguseks, vestlusringis osalejate vahel on enam erimeelsust, kui tahet probleemi lahendada, siis tuleks arutlust korrigeerida järgmiste küsimustega: 1) Milline on arutluse all oleva(te) mõiste(te) tähendus? 2) Mille üle toimub mõttevahetus? Milline on probleem? 3) Mis on arutluse eesmärk? Milleni soovitakse jõuda?
Nimeta grupi arengu faasid ja iseloomusta neid lähtudes J, P, R. Sõltuvusfaas rahulolu - kõrge, produktiivsus - madal, juhitavus kõrge Konfliktifaas R - madal, P - madal, J - madal Eraldumisfaas R hakkab tõusma, P hakkab tõusma, J hakkab langema Koostööfaas R - kõrge, P - kõrge, J väga madal Konformsus allumine grupi survele, näiline loobumine oma tõekspidamistest. Mis võib viia koostöös vastuoludeni. , - avalik usaldamatus kellegi suhtes - kaasvestleja katkestamine kui ta avaldab oma arvamust - oma teenete esiletõstmine - soovimatu tunnistada oma vigu - oma vaatenurkade peale surumine - pidevad väikesed torked - isikliku antipaatia avalik näitamine - ebasiirus, silmakirjalikkus, taktitunde puudumine Grupiliikmete mõjutamine Grupiotsustamise tulemused - reaalset riski ei tunnetata - infot, mis tuleb väljaspoolt, kasutatakse valikuliselt - ei mõelda kõigile võimalikele lahenduse alternatiividele
Michael Reddy on väitnud, et rahvamudel suhtlemisest põhineb nn „torumetafooril“. „Torumetafoori“ kohaselt on tähendus teksti või sõna sees ning et kontekst pole oluline. Vääritimõistmist toimub selle mudeli kohaselt harva, kui inimesed kasutavad sama koodi (näiteks keelt), siis reeglina ei saa tekkida arusaamatusi ning kui need tekivad, siis peetakse probleemiks teise poole pahatahtlikkust või rumalust. Seega eeldatakse, et kaasvestleja saab jutu sõnumist õigesti aru. Suureks mudeli miinuseks ongi just see, et see ei arvesta konteksti olemasoluga. Tooksin siinkohal tüüpilise näite elukaaslaste vahelisest suhtlusest, mida on sarnases vormis esinenud minul endal, kui ka mitmetel teistel minu tutvusringkonnas: Naine räägib kuidas tal koolis läks. Mees: „Okei.“ Naine: „ Sind ei huvita mitte kunagi asjad mida ma räägin!“
Seejuures esindavad kõneluses osalevad isikud kellegi teise(partei, firma) huve. Kuna siinpuhul tähendab ,,teise tajumine teisena" teise tegelike huvide tajumist, mis on enese huvidega vastuolus, siis teiseneb see subjektiivseks kõnevõimetuseks, kuna inimene püüab veenda vastast oma seisukohtade paremuses ega süvene teise inimese seisukohtadesse. Seega peaks kõneluses osaleja loobuma egoistlikust seisukohast, et tema arvamus on ainuõige, ning oma kaasvestleja ära kuulama, et leida mõni kompromiss. 7) Ravikõneluse puhul seisneb inimese haigus tema võimetuses kõnelda: st võimetuses teist kuulama ning aru saama, leidma teistega ühist keelt. Inimene pöördub abi järele, sest ta mõistab oma haiguse olemust ega suuda taluda oma eraldatust teistest inimestest. Ravikõneluse puhul on oluline see, et üks pool on oma kõnevõimetusest teadlik ning on seepärast passiivne. Tal on olemas suhtlemistahe, kuid pole julgust. Arst
vana on siis ikkagi vana, kui võõrast võib võõraks nimetada ning kas tuttavat, keda pole aastaid näinud, tasub sinatada. Kirjatöö käigus selgitati välja mis olukordades kasutatakse teietamist ja millal sinatamist. Analüüsitava materjalidena käsitleti Leelo Keevalliku artikleid, kus autor tõi sisse kooliõpilaste arvamused seoses antud teemaga. 1. Ühiskond ja kõnetamine Kõnetamisel on ühiskonnas märkimisväärne tähtsus. Selle abil määrab inimene ise, mis rolli tema kaasvestleja kuulub ning sealhulgas teadvustab, mis laadi vahekord tal teise kõnelejaga on ning kuidas ta temasse suhtub. Samuti väljendatakse ootusi, mis vestlejatel teineteise suhtes on, ning luuakse ühiskondlikke suhteid. Vabalt võidakse sinatada lapsepõlvesõpru, koolikaaslasi, kaastudengeid, malevlasi, häid kolleege, teatud seltskondade või töökollektiivide liikmeid, üleüldse inimesi, kellega kõnetajat seovad ühised tegevused,
Ameeriklasega vesteldes võib inglane tunduda konspiratiivse ning tülitekitajana. Viisakas inglane pöörab vestluspartnerile suurt tähelepanu ning kuulab teda keskendunult. Ta pilgutab silmi, et anda vestluspartnerile märku hoolikast kuulamisest. Ameeriklast on aga õpetatud, et teist inimest ei sobi ainiti vahtida. Teisele inimesele vaatavad ameeriklased kõhklusteta otse silma ainult siis, kui tahetakse veenduda, et suhtluspartner on jutu sisu ikka mõistnud. Ameeriklase pilk eksleb kaasvestleja ühelt silmalt teisele ja ei jää näole kunagi liikumatult pikaks ajaks. Kesk-Ida kultuuridele on iseloomulik tõuklemine rahvarikastes kohtades, kuid see ei tulene jõhkrusest või ebaviisakusest. Araablased ei otsi avalikus kohas privaatsust. Pealegi ei tõlgenda nad privaatsust nii nagu põhja-ameeriklased või eurooplased, kes võivad puudutamist rünnakuks pidada. Araablastel ei ole privaatsust väljaspool keha (Hall 1990, 157)
teise inimese vastu. Soomes ja Jaapanis peetakse ebaviisakaks või sobimatuks enda arvamust teisele peale suruda, palju kohasem on nõusolevalt noogutada, naeratada ja vältida vaidlusi. Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevatest kultuuridest pärit ja erinevat keelt kõnelevate inimeste vahelises suhtluses omandab mitteverbaalne kommunikatsioon tavalisest suurema tähenduse. Mida vähem saab inimene aru sõnadest, seda rohkem pöörab ta tähelepanu kaasvestleja välimusele, kehahoiakule, zestidele, näoilmele ja muudele mitteverbaalsetele märkidele. Rohkem kui 60% kommunikatsioonist toimub mitteverbaalselt. Isiklik distants ehk nähtamatute piiridega ala on see, mida võõras ei tohi ületada. Edward Halli (1989) järgi ulatub isiklik ruumivöönd kultuurist sõltuvalt 1,5 kuni 4 jalani (45120 cm). Ruum, mida inimene enda ümber vajab, on selgete piiridega ja peegeldab tema kultuurilist identiteeti. Isiklik ruumivöönd avaldub väga selgelt liftis
Intellektuaalne Marion tunneb ilmselt aukartust külalise poeedi- ja maailmaparandaja- nimbuse ees. Ent see hajub varsti. Kolme tegelase suhete pöördepunktiks on stseen Liisa Savioja kirjaga. Liisa on Marioni kooliõde ja Ormussoni äsjane kaasrevolutsionäär. Teel postkontorist koju targutab Ormusson iseendaks jäämise tähtsuse üle. Liisat on korduvalt välja saadetud, ta on ära põgenenud ja nüüd jälle Siberis, temalt lõikab kaasvestleja ilukõne peene pilkega läbi. See tuleb Ormussonile ootamatult. Ta on seni Marioni ilmetuks pidanud ja vaikselt haletsenud. Nüüd armub ta neiusse ülepeakaela, saab Helena vihaaluseks ja Marionilt korvi. Liedes end naeruväärsest seisukorrast, lahkub Ormusson hädavalega, nagu ootaks teda keegi "prantsuse daam". Päevikromaan laseb autoril panna hinnangute eest vastutama minategelase, kelleks on antud juhul nn autorilähedane tegelane. Felix Ormusson on mõneski mõttes
Armani, Gianfranco Ferre, Roberto Cavalli, Benetton. Itaallased on teistele rahvastele teada kui moodsalt rõivastuvad inimesed. Itaalia elanikud kulutavad riietele ja jalanõudele rohkem kui ühegi muu Euroopa Liidu riigi rahvas. · Itaallased on impulsiivsed, romantilised ja temperamentsed. · Itaallaste intiimne distants (,,mugav kaugus" suhtlemisel inimestega) on üks väiksemaid Euroopas- alla 0,8 meetri. Itaallased haaravad kõneldes kaasvestleja käest, patsutavad õlale või turjale. Sõprussuhetes mehed kallistavad sageli. Tihtipeale võib märgata, et ärimees hoiab vestluse ajal oma kolleegi küünarnukist, millega rõhutatakse jutu saladuslikkust. 1 1 Kasutatud materjal · http://it.wikipedia.org/wiki/Italia · http://www.estemb.it/est/itaalia · http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia_keel · http://et
Vestluse üheks osapooleks on õpetaja või lapsed. Õpetaja on vestluse algatajaks, juhtijaks, suunajaks. Teema tuleks seostada lapse igapäeva eluga, kuna selles vallas omab ta vajalikkeigapäevaseid praktilisi kogemusi. Vestluse käigus laieneb silmaring. Vestluse liigid: arutlev vestlus, vestlus pildi järgi, situatsioonimäng, rääkimine oma kogemusest, täiskasvanute jutustatud juttude kuulamine. Vestluse käigus saab laps harujutada- kuulata kaasvestleja küsimusi ja õppida oma mõtteid sõnaliselt väljendama. Õpetaja mõtleb läbi küsimused, mida esitab. Pöörab tähelepanu nende struktuurile, nn. avatud küsimustele pole kindlat vastust. 21. Luuletuse õpetamine 22. Hääldamisharjutused erinevas vanuses lastega. 1. eluaasta- keele- ja huultemängud (koogamine, lalisemine) 2. eluaasta- Eelharjutused häälikute täpsustamiseks. Laps teeb ise keele- ja huulteharjutusi, silbimänge. Puhumismängud. 3
on ennast lihtsam ja kergem väljendada. Sõnadega kaasnevad alati miimika ja zhestid, samuti muutuv hääletoon ja intonatsioon (ilmekus) kõik see on väga oluline. Ja loomulikult mõjub suhtlemisel isiksuse välimus: meeldiva välimusega ja loomulikult käituv suhtleja mõjub julgustavalt tema vastas seisvale inimesele. Miimika, zhestid ja intonatsioon aitavad kõnet ilmekamaks muuta, kuid võivad sõnade tähendust ka moonutada. Omavahel tuttavad suhtlejad märkavad pisematki muutust kaasvestleja hääles või ilmes ning oskavad seda õigesti tõlgendada. Kuid tööalaselt suheldes tuleb alati arvestada, et klient ei tunne teid ja seetõttu tuleb sõnade puhul nendega kaasnevaid zheste alati kontrollida. Oskuslik zhestide lisamine võimaldab lisada rõhutust, soojust, avatust jne. Vahetu suhtlemine : Vahetu infoteenindus on noore ja infospetsialisti omavaheline suhtlemine. Infoajastul ei tarvitse vahetuks suhtlemiseks keskusesse kohale minna
lõuna pool aga ulatusid majad orgu maaliliseLoing'i jõeni. · Renoir armastas muinasjutte. · Kui Auguste maalis, oli ta oma tööst nii haaratud, et ei kuulanud ega näinud midagi. · Versailased Pariisis Kommuuni ajal 1817 Versailles'sse põgenenud kontrrevolutsioonilise valitsuse ja selle vägedesse kuulunute nimetud, mille neile andsid Pariisi Kommuunis osalejad. · Renoir oli lähedane Shakespeare'i tegelastele, kelle keel ja käitumine kohandusid kaasvestleja omaga. · Ta tunnistas etikettide olemasolu, isegi anumate erinevat kuju, kuid ta ei arvanud, et väline kuju võib palju mõjutada sisu kvaliteeti. · Religiooni suhtes oli Renoir täiesti tolerantne. · Paul Durand-Ruel, Papa Durand suur reisimees, kartmatu, silmakirjateener. · Suaan rojalistlik mässuline Prantsuse revolutsiooni ajal. · Blanche kuulus prantsuse psühhiaater. · Näitus, uus katastroof, ,,impressionism". · Hüljatute salong
..................................................................... 10 Kasutatud materjalid......................................................................................................................... 13 Sissejuhatus Suhtlemise kuldreegel ütleb, et tuleb osata kuulata silmade, südame ja kõrvadega, sest suhtlemine koosneb nii sõnalistest kui mittesõnalistest elementidest ehk kehakeelest. Kehakeele ülesandeks on täiendada sõnade kaudu suhtlemist. Kuidas saada aru, mida kaasvestleja tahab öelda oma kehahoiaku, zhestide, pooside, silmavaate, näoilme, personaalse ruumi ja hääletooniga? Kehakeelt võib võrrelda ükskõik missuguse keelega, mis koosneb nagu iga teine keelgi sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sõnaga, mil on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Liigutused moodustavad "lauseid", mis räägivad usaldusväärselt teise inimese meeleolust ja suhtumisest.
maksab või kui sageli vahetub. 2.6.4 Puhkus Puhkus on inglasliku elulaadi alus. Miski muu ei lähe korda nii palju ja millegi muu üle ei vahetata nii palju ja nii põhjalikult mõtteid. Puhkuse planeerimine algab eelmiselt puhkuselt naastes, või veelgi varem, kui ollakse asjast tõsiselt sisse võetud. Kui jututeemad otsa saavad, küsige vaid: ,,Kus mõtlete veeta puhkust sel aastal?" ja varuge: teie kaasvestleja võtab nüüd vähemalt 45 minutit sõna ja hüvasti jättes on veendunud, et te olete suurepärane vestluskaaslane, kellel on ainuomane inimhingede äratundmisoskus. 15 3. ÄRIPRAKTIKA 3.1 Ärikohtumised 3.1.1 Punktuaalsus Inglismaal tuleb alati olla täpne. Londoni liikluskeerises võib see osutuda raskeks, nii et tuleks varuda ärikohtumisele minnes rohkesti aega
Süüdi mõisteti tema isiku ümber tekkinud poleemika tõttu ja et ta käitus kohtus julmalt ega tundnud kahetsust. Enne surma saatmist ja peale ahelaist vabastamist räägib Sokrates veel hinge ja keha vastandlikkusest, hinge surematusest ja filosoofia olemusest. Filosoofia on tugevam kui surm –osa Sokratese müüdist. Ta hukati mürgi joomise läbi. Sokraatiline meetod – ta kuulab vestluspartnerit mingit teemat rääkimas, tehes nägu nagu ei tea sellest midagi. Seeläbi saab kaasvestleja selgeks omaenese mõtted. Sokratese filosoofia põhiküsimus on „Mis on teadmine?“. Ta pärib seletust ja analüüsimist asjadele, mida igapäevases elus peetakse iseenesestmõistetavaks. I püütakse teadmine ankurdada selle kogemuse külge, mille vahendab meile vaatlus. Sokratest see vastus ei rahulda. Teadmine sisaldab mõistelist elementi, mis puudub aistingus. Seega ei saa teadmine olla vaatlus. II teadmine on õige mõistmine
,teevad selle pidamise üpris väsitavaks. Monoloogilise kõne näitajad on sisukus, ilmekus, veenvus, mõjukus. 2) Dialoogiliseks kõneks - kus õpetamise käigus luuakse eeldused kirjeldamis- ja jutustamisoskuste valdamiseks. Sellele aitab kaasa dialoogi sidusus: vestluse teemaga määratletud repliikide järgnevus ja loogilis-mõtteline omavaheline seos eri väljenduste vahel. Sellepärast on oluline, et lapsed õpiksid kõigepealt vestlema: kuulama kaasvestleja küsimust, reageerima sellele asjakohase kommentaari, küsimuse või tegevusega. Laps peaks juba lasteaias omandama teadmise, millal kuulata, millal rääkida ja kuidas teemast kinni pidada. Dialoogilne kõne Suur osa argipäevast suhtlusest leiab aset dialoogi vormis - kaks või enam osapoolte osalejaid. Kõneaktid on nüüd situatiivsed- tihedalt seotud selle konkreetse olukorraga, kus suhtlus toimub. Dialoogilne kõne on kontekstiline
pole üldise sinatamisega nõus). Pöördumised eestlastel tihti puuduvad (nagu "tere"-gi), Ameerikas, eriti Läänekaldal eesnimed (kuigi see on interaktsiooniline!), vene kultuuris lugupidav vorm eesnimi + isanimi muundub Eestis eesnimeks paljudele eestlastele tundub tungimisena privaatruumi (st ebaviisakusena). "Sina/Teie" kasutamine igas kultuuris erinev, tihti mõttekas rakendada nn metakultuurilist interventsiooni, st arusaamatus sõnaselgelt jutuks võtta, et kaasvestleja reegleid taibata. Kroneemika Monokroonsed ja polükroonsed kultuurid (ja inimesed): Edward Hall ("The Silent Language", "The Hidden Dimension", "Beyond Culture") Monokroonsus "üksaegsus" aeg jäigalt lineaarne (paindumatu, käegakatsutav). Aeg koosneb diskreetsetest üksustest. (Generatiivne metafoor: aeg on raha!) Polükroonsus "paljuaegsus" Aeg punkt, jõgi, tsükliline nähtus, paindlik, voolav (Generatiivne metafoor: pidev olevik voolavas jões) Tegevus(t)e korraldmaine:
enesetunnetuse meetodina. (subjektiivne dialektika, kunst küsitleda iseennast iseenese kohta) maieutika ja iroonia kui teadmite kontrollimise vahendid. Dialektiline meetod. Antud juhul märgib see väljend Sokratese kõnelemisviisi, mida võiks tinglikult nimetada ka Sokratese meetodiks. Hiljem omab too termin olulist kohta Platoni õpetuses ja on sealtpeale käibel kuigi üsna erinevates tähendustes läbi kogu filosoofia ajaloo. Sokratese kõnelemine seisnes iseenda ja kaasvestleja teadmiste kriitilises kontrollimises, algas tavaliselt küsimusega tüübist "Mis on X? Sokrates ootab oma "Mis on X?-küsimusele vastuseks olemusdefinitsiooni. Kui mõni kaasvestlejaist suudab küsitava olemusdefinitsiooni leida, ei jää Sokrates sellega rahule, vaid hakkab väljapakutud definitsiooni kriitiliselt kontrollima. Edaspidine dialegesthai kujutas endast vestluskaaslase küsitlemist, mis oli suunatud väljapakutud olemusdefinitsiooni kummutamisele.
Esimesel juhul on meile näha kõik oma partnerist, eriti siis kui ta oma emotsioone ei varja. Kasutades telefoni suhtluse vahendina jäävad järgi hääletoon ja selle varjundid. Milliseid probleeme tekitab sünkroonne suhtlus arvuti vahendusel? Oma partnerist jääb meie jaoks järele vaid tekst, mida ta ütelda tahab, mitteverbaalne osa suhtlusest on kadunud (Heade sideliinide ja vastava tarkvara ning riistvara olemasolu korral on arvuti ekraanil võimalik ka oma kaasvestleja pilti näha). 13 Enamasti jääb suhtlejatele tekst, millest patner peab kõik vajaliku üles leidma. Seetõttu on väga oluline, milline on selle teksti kvaliteet 3.3 Verbaalne suhtlus Sõnalisele osale on peamisteks nõueteks lühidus ja selgus. Miks? Teksti trükkimine klaviatuuril võtab ka kõige kogenenumal arvutikasutajal veidi rohkem aega, kui selle suuline esitamine
kaaslase käitumist jutu ajal IV loeng Ülesanne miks sa siin loengus käid? Nõustamise puhul ei suhtle mitte sõnum sõnumiga, vaid inimene inimesega. Nõustamisoskused Sa toetud ikkagi oma kogemustele, isikupärale. Ei ole nii, et paned nupu sisse ja struktuur tuleb. Oskuste lihvimine osaks endast on keeruline. Sa pead nõustamises olema siiras. Toetav (vaikiv) kuulamine kuulatakse tähelepanelikult kaasvestleja poolt räägitavat ning ei katkestata tema juttu. Ei katkestata ka siis kui rääkija peab pause. Siin on oluline silmas pidada, mis on sinu eesmärgid. Kui eesmärk on kiiresti nö diagnoos panna, siis pausid häirivad. Sea endale alati alguses eesmärk, mida selle seansiga tahad saavutada. Kuulamine nõuab palju tähelepanu, fokusseerimist ka mitteverbaalsel tasandil. Pead iga situatsiooni pealt oskama tuua edasiviiva mõtte. On vaja 100% pühendumist. Toetava kuulamise situatsioonid:
Antud juhul märgib see 3 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. väljend Sokratese kõnelemisviisi, mida võiks tinglikult nimetada ka Sokratese meetodiks. Hiljem omas too termin olulist kohta Platoni õpetuses ja on sealtpeale käibel – kuigi üsna erinevates tähendustes – läbi kogu filosoofia ajaloo. Sokratese kõnelemine, tema “jumala teenimine”, mis, nagu öeldud, seisnes iseenda ja kaasvestleja teadmiste kriitilises kontrollimises, algas tavaliselt küsimusega tüübist “Mis on X?” Näiteks – mis on hüve või mis on voorus. Sarnaseid küsimusi küsivad lapsed oma vanematelt, täiskasvanud inimene jätab sedalaadi küsimusi esitades endast kaasvestlejatele mulje kui naiivsest, lihtsameelsest inimesest. Sokratese dialektilises vestluskunstis ei olnud need küsimused aga sugugi nii lihtsad, kui nad esimesel pilgul võivad paista.
Nähtust, mille puhul kirjaoskaja inimene ei saa tekstist aru, nimetatakse kirjaoskamatuseks. Pildid ja joonised aitavad selgitada sõnalist suhtlemist, selleks kasutatakse diagramme, jooniseid, skeeme, kaarte, visandeid, fotosid, mudeleid jne. Enamasti kasutatakse piltlikku suhtlemist täiendusena sõnalisele suhtlemisele. Mittesõnalise suhtlemise puhul kasutatakse sõnadeta või hääletuid märguandeid, mida ei räägita ega kirjutata. Sõnatuks märguandeks võib olla mingi tegevus, kaasvestleja rääkimisviis või kehakeel. Suhtlemises kasutatakse ka mitmesuguseid suhtlemise abivahendeid. Riietus, soeng, jumestus, ehted, piip, prillid, lõhnaained ja muud seesugused vahendid on märgid suhtumisest iseendasse ja teistesse. Mõni amet esitab nendele vahenditele erilisi nõudeid. Ametlik ülalt alla informeerimine Ülalt alla informeerimise puhul suundub info asutuse ülemistelt tasanditelt alumistele. Edukaks suhtlemiseks on vajalikud järgmised eeltingimused: 1
Kuna amneesikutel on episoodiline mälu oluliselt kahjustunud või -nagu K.C. puhul- täielikult puudu, siis nende praimingu olemasolu samas ulatuses nagu tavainimestel annab tunnistust iseseisvast ja sõltumatust mälu vormist. Kuna see mälu vorm ei nõua sõnalist ja teadvustatud meenutamist, siis võib temast kõnelda kui implitsiitsest või ka teadvustamata mälust. HERA Endel Tulving jutustas kunagi oma kohtumisest tuntud loodusteadlasega, kes, kuuldes, et tema kaasvestleja on psühholoog, küsis kõige leebemal ja meeldivamal viisil, kas psühholoogias on ikka veel kohustuslik panna uuritav lamama kusetile, nii et ta ei näeks seda, kes talle küsimusi esitab. Läinud sajandi viimast kümnendit kutsutakse aju dekaadiks, eelkõige sellepärast, et võimalused terve ja puutumatu aju töö jälgimiseks täienesid ennenägematu ulatuse ja kiirusega. Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega
Arutelu alguses, kui probleemide ring on enamikule ebamäärane, tuleks esitada kinniseid küsimusi. Teabe kogumiseks kasutatakse lahtisi küsimusi. Info kontrollimiseks ja kinnistamiseks esitatakse valdavalt retoorilisi ja järelemõtlemisele suunavaid küsimusi. Orienteerivad küsimused sobivad kõige paremini uutele probleemidele tähelepanu juhtimiseks (Vt. joonis 12). Kuidas peaks küsimustele vastama: 1. Vastake alati rahulikult; 2. Kui kaasvestleja püüab märkuste või vastuväidete abil oma tähtsust rõhutada ja prestiizi tõsta, võib talle tingimisi või mõningates punktides vastu tulla; 66 3. Olge hinnangutega tagasihoidlik; 4. Vastake lühidalt; 5. Jälgige ja kontrollige kaasvestleja reaktsioone; 6. Hoiduge üliagarusest ja domineerimisest. Millal on kõige õigem aeg märkustele ja vastuväidetele vastata: · Märkust ennetav vastus,
Siin fotodel on näha tee algust kus asfalttee lõppeb siin on laudistee, kas siit saab ratastooliga üle? (näitan fototabeleid) Siit ei saa nagu kindlasti üksi üle. Ehitusnorm on üle, maksimum 2- 3 senti maksimum kõrguste vahe. Noh, nii kui nii rannas jääd kinni. Siin on see rannahoone ja inva wc, et kuidas Te.. ((lõikab jutule vahele)). Ma ei tea mis seal sees on kuid väljast, see on nagu (1) noh ütleme nagu et, (2) meil on isegi mõõdetud. Sa võta korra lahti ((pöördub kaasvestleja poole)). Meil üks veebileht liikumisvabadus.invainfo.ee Näe esimene kohe ((otsivad internetist vastet)) .. kas Stroomi on ... Stroomi rannahoone (2) 21 % (3) keera siia poole (2) ja ja siin lehel on siis (3) igasugused kaardistatud ühiskondlikud hooned aga siin on rannahooned kunagi ammu 2007-2008 (2) liivarannale ei pääse (3) ei vasta kaldtee nõuetele (2) jah, 20 % -lised kalded, ehitusnorm lubab maksimaalselt kuni 10% kui teistmoodi ehitada ei saa (2)
võivad sellise reaktsiooni tekitada eri sõnad. Teatud inimestele on sellisteks sõnadeks “tu- leb”, “truudusetus”, “politsei”, “distsipliin”, “kool”, “juhtkond”, “ametiühing” ja “viisakas”. Need sõnad võivad olla signaaliks, millele me reageerime pimedalt ja automaatselt. Kui me sellist signaali kuuleme, siis me tegelikult enam edasi ei kuula. “Avatud kõrvade ja lukustatud mõistusega kuulamine” Vahel me otsustame üsna kiiresti, et kas teema või kaasvestleja on tüütu ning et meil ei tasu kuulata, mida see inimene ütleb. Sageli me usume, et suudame ennustada, mida teine ini- mene teab või kavatseb öelda, ning me mõtleme, et pole mingit mõtet seda inimest kuulata, sest me ei kuule kindlasti midagi uut. “Kuulamine klaasistunud silmadega” Vahel me vaatame intensiivselt teist inimest ning näime kuulavat, kuigi meie mõtted uita- vad tegelikult kusagil mujal, võib-olla hoopis kaugel. Me langeme oma meeldivate mõtete
alles õpivad nende keelt? Miks mõistetakse erilise jõupingutuseta ka ülekantud tähendusi ja irooniat? Miks saab kuulaja aru kõneleja eksimusest sõnavalikul ja oskab enamasti isegi paranduse pakkuda? Kui kood oleks fikseeritud, või õigemini, kui suhtlus põhineks sellel, et kood on fikseeritud ja suhtlejatele ühiselt teada, siis ei saaks ju koodivälised väljendid kuidagi mõistetavad olla. Vastupidi samuti: kuidas on võimalik kaasvestleja mittemõistmine, kui too väljendub igati tavapärasel viisil? Kui ühise infovahetuskoodi kokkuleppimisest piisaks suhtluse toimimiseks, siis niisugust mittemõistmist ei saaks ju juhtuda. Silmatorkavalt puudu on fikseeritud keele mudelis keele tekkimise ja muutumise seletus. Tekkimine pole lihtne teema, sest esiteks ei saa seda vahetult empiiriliselt uurida ja teiseks on võimalik pidada keelt umbes samasuguseks nähtuseks kui loogikareeglid. Nende kohta aga
Last ei tohi välja naerda ega talle Tehke algust kult laps ärritub. Ta hakkab kõhe nutma ja viskab irooniliselt vastata, (vt. Emotsionaalse läheduse puudumine, lk. usalduslike ennast põrandale pikali. 31). Käsutage lapsega vesteldes mina-sõnumit. Rääkige rahu-vestlustega. [iI<:LJit oma tunnetest. Ärge käsutage last alandavat kõnepruuki. Andke Kuidas reageerida jonnile? -Ainult mitte nii! vesteldes eeskuju, olles tähelepanelik kaasvestleja suhtes. Nähke oma Antud situatsioonis võib juhtuda, et mõned vanemad hakka- Vastujonnimi- lapses head, julgustage teda, püüdke luua last ümbritsev positiivne vad lapsega valjusti pahandama ning löövad last. Need vane- ne probleemi õhkkond. Kütke ja hellitage oma last iga päev, mängige temaga, eriti siis, mad püüavad lapselikku agressiivsust maha suruda veelgi tu- e' gevama
Stamps 1997). IKT vahendid, mida virtuaalseks koostööks kasutatakse erinevad kommunikatsiooni rikkuse poolest (Daft, Lengel 1986). Rikkus (richness) on kommunikatsioonikanali võime täita mitut ülesannet korraga, anda kiiresti kahepoolset tagasisidet ja olla suhtlemisel personaalne (vt. joonis 3). Rikkamad kommunikatsioonikanalid võimaldavad kiiremat tagasisidet ja saada emotsionaalseid märke (hääletoon, näoilmed jmt.) kaasvestleja suhtumisest ja hoiakutest info suhtes, seega sobivad keerulisemate ülesannete ja konsensusele jõudmist vajavate otsuste puhul. Vaesemad kommunikatsioonikanalid (näit. e-post, foorum) sobivad pigem lihtsamate ja enam individuaaltööd nõudvate ülesannete puhul (näit. loominguline tegevus). Kommunikatsioonikanali rikkus Vaene kanal Rikas kanal
küüsi sattuda selle eest, et julges tüli norida suursuguse isandaga -- sest peremehe arvates võis tundmatu olla ainult suursugune isand --, ja ta sundis d'Artagnani nõrkusele vaatamata üles tõusma ja oma teed minema. D'Artagnan, poolkurt, ilma vammuseta ja pea kinni seotud, ajas enese püsti ja hakkas peremehe käsul alla minema. Kuid kööki jõudes silmas ta otsemaid oma vaenlast, kes rahulikult vestles raske tõlla juures, mille ette oli rakendatud kaks suurt normandia tõugu hobust. Kaasvestleja, kelle pea paistis tõllaukse vahelt, oli kahekümne kuni kahekümne kahe aastane noor daam. Oleme juba märkinud, kui kiiresti haaras d'Artagnani silm inimese näojooni. Juba esimene pilk ütles talle, et naine on noor ja ilus. Taoline ilu rabas d'Artagnani eriti, kuna seda ei esinenud lõunapoolseis maakohtades, kus ta seni oli elanud. Naine oli kahvatu, blond, pikkade õlgadele langevate käharate juustega, suurte siniste igatsevate silmadega, roosade huulte ja alabastervalgete kätega
» .«Ja mäletad sa, Gisquette, kui legaat mööda läks, siis joosti linnusele tormi ja kõigil inglastel lõigati kõrid maha.» 23 «Ja Chätelet' värava juures olid ka toredad kometi-mehed.» «Ja Vahetajate sild oli ülalt tervenisti vaipadega kaetud!» «Ja kui legaat mööda läks, lasti sillalt üle paarisaja tosina igasuguseid linde lendu. See oli alles tore, Lienarde!» «Täna on veel toredam,» lausus lõpuks vahele nende kaasvestleja, kes neid kärsitult pealt kuulas. «Teie olete siis kindel, et müsteerium on ilus?» küsis Gisquette. «Kahtlemata,» vastas ta ja lisas teatud uhkusega: «Mina olen tüki autor.» «Kas tõesti?» hüüdsid noored tüdrukud väga imestu-nultA «Tõesti,» vastas poeet kergelt rinda ette ajades. «Meid on õieti kaks: Jehan Marchand, kes lauad lõikas ja teatrilava püstitas, ja mina, kes tüki kirjutas. Minu nimi on Pierre Gringoire.»
annaabi.ee 
