40 cm üle naaberkrundi omaniku piiri. Naaberkrundi omanik nõudis tellijalt, oma naabrilt, kas kahju hüvitamist või hoone teisaldamist. Tellija aga väitis, et mitte tema ei ole süüdi, vaid ehitusettevõtja. See aga teatas, et mitte tema, vaid projekteerija ja omanikujärelevalve on süüdi, et hoone märgiti valesti maha. Kes vastutavad varaliselt naaberkrundi omaniku ees? Tellija vastutab varaliselt naaberkrundi omaniku ees, sest tellija ehitis paikneb naaberkrundil. Kaasvastutaja selgitamiseks ning isikute tuvastamiseks, kellele tellijal oleks õigus esitada omapoolne nõue, tuleks välja selgitada, mis põhjusel ehitati ehitis naaberkrundile. Kuidas lahendada olukord? Üheks lahenduseks oleks naabrile kahju hüvitamine. Kui piirnev krunt ei ole mõõtmetelt väga suur ning naaber on nõus sellest loobuma, siis parim alternatiiv oleks kogu naaberkrundi omandamine. Kes kelle ees ja kuidas vastutavad?
Perekonnas peab olema üks kindel juhtpositsioon. Seal tulevad mängu jälle vanemate omavahelised suhted/pinged. Kui hierarhia on paigast ära, siis on perekonna toimimine raskendatud. L1 E I L2 Siin tulevad esile pinged vanemate omavahelistest suhetest triangulatsioonid (luuakse ühe lapsega koalitsioon, nt ema ühe lapsega asetseb kõrgemale = lapse vanemlikustamine (tõstetakse välja lapse allsüsteemist, antakse ebasobiv kaasvastutaja positsioon). Olenevalt vanusest võib last erineval määral kahjustada (mida noorem, seda rohkem: puudub vastav ressurss; samas raske loobuda privileegitud positsioonist) – Suuremates peredes on aeg-ajalt ja ajutiselt vanemlike rollide jagamine lastele OK (Vaata venna järele, kui me teatrisse lähme – tagasi tulles võtavad oma rollid taas üle) – Lapsest võib saada nii emotsionaalne partner (pseudoabikaasa) kui ka pseudovanem teise lapse suhtes.
ülesanne. Rühma tähtsaim isik on loomulikult patsient ise, kes otsustab kõige üle. Patsient ei ole ainult põetusobjekt, vaid iseennast põetav ehk põetussubjekt. Põetaja ülesanne on anda patsiendile informatsiooni, mille alusel teeb ta oma otsused. Ta otsustab ise oma elu ja surma üle, see on inimväärikuse küsimus. Lõplikku otsust mõjutab viis, kuidas informatsiooni antakse. Haige personal omalt poolt on otsuse suhtes kaasvastutaja. Meditsiinilist põetusotsust ei tohi veeretada omaste või patsiendi õlgadele. Kodus põetav lähedane saab oma kogenematutele õlgadele kodu põetuse, mis eeldab ööpäevast hoolitsust. Ta ei ole eelnevalt ei hingeliselt ega professionaalselt selleks valmistunud. Õige põetuse abil saab ta selle ülesandega kindlasti hakkama. Motivatsiooni tõttu õpib ta hõlpsasti põetuse põhiteadmisi ja talle võib usaldada ravimite manustamise ning patsiendi seisukorra jälgimise
annaabi.ee 
