Laiose mägikarjaselt läbitorgatud jalgadega imiku ja andis selle edasi Korintose kuningale Polybosele -- see oligi Oidipus... Iokastele selgub nüüd kogu tõde ja ta lahkub lavalt ahastava hüüatusega. Oidipus jätkab uurimist. Laiose tapmise tunnistaja osutub samaks karjuseks, kes kunagi andis korintoslastele lapsukese, halastades vastsündinule. Selgub ka, et teade Laiose kallale tunginud röövlisalgast oli vale. Oidipus saab teada, et tema on Laiose poeg, isa tapja ja ema mees. Sügava kaastunnega suhtub koor Oidipuse saatusesse, mõtiskledes inimõnne ebakindlusest ja kõike nägeva aja kohtumõistmisest. Pärast teadustaja jutustust, kes räägib Iokaste enesetapust ja Oidipuse enesepimestamisest, ilmub Oidipus veel kord, neab oma õnnetut elu, nõuab enda pagendamist ning lahkub oma tütardest.
Svonder maja komitee esimees, mis on organiseeritud Preobrazenski majas. Õpetab Sarikovi, et too on ühiskonna täisväärilineliige. Inspireerib Sarikovi kirjutaba pealekaebamise. Tegelased jaotuvad positiivseteks (Bormental, professor), negatiivseteks (Sarikov, Svonder) ja neutraalseteks (Sarik). 2 Tegelaskujude analüüs Sarikusse lausa tahad suhtuda kaastunnega. Ta on tark, vaimukas, tähelepanelik. Kaastunne võib teha märkamatuks tema teised omadused: iroonilisus, viha uksehoidjate ja kojameeste vastu, teenerlik meelitlevus. Esimeses peatükkis Bulgakov ei idealiseeri tegelast. Sarikule on tähtis söök, soojus ja turvalisus. See mõjutabki tema suhtumist inimestesse, teisuti öeldes ta «müüb oma hinge» sellele, kes annab talle tükike vorsti. Professor on peremees ja Sarik on valmis teda teenida
Svonder maja komitee esimees, mis on organiseeritud Preobrazenski majas. Õpetab Sarikovi, et too on ühiskonna täisväärilineliige. Inspireerib Sarikovi kirjutaba pealekaebamise. Tegelased jaotuvad positiivseteks (Bormental, professor), negatiivseteks (Sarikov, Svonder) ja neutraalseteks (Sarik). 2 Tegelaskujude analüüs Sarikusse lausa tahad suhtuda kaastunnega. Ta on tark, vaimukas, tähelepanelik. Kaastunne võib teha märkamatuks tema teised omadused: iroonilisus, viha uksehoidjate ja kojameeste vastu, teenerlik meelitlevus. Esimeses peatükkis Bulgakov ei idealiseeri tegelast. Sarikule on tähtis söök, soojus ja turvalisus. See mõjutabki tema suhtumist inimestesse, teisuti öeldes ta «müüb oma hinge» sellele, kes annab talle tükike vorsti. Professor on peremees ja Sarik on valmis teda teenida
Miks nood seal piinlevad? Kuidas Dante nendesse suhtub? Mida näitab vestlus Francescaga Dante ja tema kaasaja arusaamade kohta armastusest, (seksuaalsest) ihast ja nende vahelistest seostest? Kuidas need erinevad/sarnanevad samateemaliste arusaamadega uuemas kirjanduses, nt William Shakespeare'i “Roomeos ja Julias”? Paolo ja Francesca vaimud on 2 himurate ringis oma armupatuse eest. Dante kuulab nende lugu kaastunnega. Romantikute põhienergia kulus „Põrgu” analüüsile ja paljude suurte põrguliste (Francesca da Rimini) „rehabiliteerimisele”, mistõttu hilisemad kommentaatorid neile omakorda ette heidavad, et nad Dantetegelase inimliku kaastunde Danteautori väljendatud moraalsest hukkamõistust kõrgemale tõstavad. Hilisromantikuks peetud 19. sajandi olulisim Itaalia kirjandusajaloolane Francesco de Sanctis
jalgadega imiku ja andis selle edasi Korintose kuningale Polybosele -- see oligi Oidipus... Iokastele selgub nüüd kogu tõde ja ta lahkub lavalt ahastava hüüatusega. Oidipus jätkab uurimist. Laiose tapmise tunnistaja osutub samaks karjuseks, kes kunagi andis korintoslastele lapsukese, halastades vastsündinule. Selgub ka, et teade Laiose kallale tunginud röövlisalgast oli vale. Oidipus saab teada, et tema on Laiose poeg, isa tapja ja ema mees. Sügava kaastunnega suhtub koor Oidipuse saatusesse, mõtiskledes inimõnne ebakindlusest ja kõike nägeva aja kohtumõistmisest. Pärast teadustaja jutustust, kes räägib Iokaste enesetapust ja Oidipuse enesepimestamisest, ilmub Oidipus veel kord, neab oma õnnetut elu, nõuab enda pagendamist ning lahkub oma tütardest. *** ,,Kuningas Oidipus" Kirjandusteose analüüs ,,Kuningas Oidipus" on kirjutatud Sophoklese, ühe kuulsaima Antiik Kreeka tragöödiakirjaniku poolt
annaabi.ee 
