Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaasomanikeks" - 5 õppematerjali

Maailmapank-põhjamaade investeerimispank-rahvusvaheline valuutafond
1
docx

Maailmapank, põhjamaade investeerimispank, rahvusvaheline valuutafond

Põhjamaade Investeerimispank (NIB) rahastab projekte, mis tugevdavad konkurentsivõimet ja parandavad keskkonda. Pank pakub nii era- kui avaliku sektori klientidele pikaajalisi laene ja garantiisid konkurentsivõimelistel turutingimustel. NIB rahastamistegevus on suunatud järgmistele sektoritele: energeetika ja keskkond; taristud ja telekommunikatsioon; rasketööstus ja mehhaanika; tarbekaubad ja -teenused; finantsinstitutsioonid ja VKEd. NIB on rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille kaasomanikeks on Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Pank annab laene nii oma liikmesriikides kui ka nendest väljaspool. NIB hangib oma laenuandmiseks vajalikud vahendid laenates neid ise rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt. NIBi võlakirjadel on kõrgeim võimalik krediidireiting. IMF - Rahvusvaheline valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. IMF loodi 1945

Majandus → Rahandus ja pangandus
15 allalaadimist
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III
14
docx

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III

c) Ühistu on ettevõtte ainuomanik ja talle kuulub 100% aktsiatest. sellisel juhul tarnivad kogu vajamineva tooraine ühistule tema liikmed. Nende vahel tuleb proportsionaalselt jaotada ka kogu kasum. d) Kui ühistu omab vähemusaktsiaid ühisettevõttes, mis ei osuta teenuseid liikmetlee, on ühistu eesmärgiks ainult täiendava raha saamine. Loomulikult on vähemusaktsiate all teatud osa ühistu põhikapitalist. e) Ühisettevõtte (AS) kaasomanikeks on samaaegselt ühistu, väliskapital, ettevõtte töötajad ja ka ühistu liikmed. Võib arvata, et enamik ettevõtte töötajatest-aktsionäridest sellisest ühisettevõttest unistavadki. Väliskapital tagab juhtkonna poolt nõutud summad investeeringuteks ning ühistud ja ühistute üksikliikmed kindlustavad ettevõtte toorainega. Rahul peaksid olema ka väikeaktsionäridest piimatootjad, sest neil on koht, kuhu oma tooraine realiseerida ning lisaks saavad nad ka osa kasumist

Ühiskond → Ühistegevuse alused
71 allalaadimist
Ainetöö aktsiad
22
pdf

Ainetöö aktsiad

2.3 Aktsiate emiteerimine Tegevust laiendav või mõnda teist ettevõtet osta sooviv ettevõte võib sattuda olukorda, kus tema omavahenditest soovitu teostamiseks ei piisa ja bilanss ei kannata ka välja võõrkapitali kaasamist ehk laenu võtmist mõistliku hinnaga. Lahenduseks on aktsiaemissioon: müües aktsiaid, väldib ettevõte kindla tagasimaksmise tähtajaga võlakohustuse võtmist ja intressimakseid. Aktsiaid ostnud investorid saavad ettevõtte kaasomanikeks, mitte võlausaldajateks. Neil on võimalik saada täiel määral osa ettevõtte väärtuse tulevasest kasvust ja dividendidest. Samas peavad nad arvestama, et aktsiatelt saadav tulu on vähem prognoositav kui võlakirjadel. (14 lk 16) Kuigi aktsiad seostuvad inimestele börsiga, ei jõua valdav osa ettevõtteid kunagi aktsiate börsil noteerimiseni. Väiksematesse ettevõtetesse kaasatakse vajaduse korral tavaliselt tutvuste, ärisuhete või pere liinis üks-kaks uut investorit

Majandus → Majandus
50 allalaadimist
ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020
67
docx

ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

Timmuskile. o Kinnistusraamatusse kandmata ei ole kaasomanike kokkulepped uue kaasomaniku jaoks kohustuslikud. Erandiks on üldõigusjärglus (esmajoones pärimine), mille korral seovad üldõigusjärglast ka tema õiguseelnejale kohustuslikud olnud kokkulepped. Kuna AÕS § 79 ei näe ette otsuste kohustuslikkust kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kehtivad kaasomanike enamuse otsused üksnes otsuse vastuvõtmise ajal kaasomanikeks olnud isikute suhtes. o Kaasomanike enamuse otsustele ei kohaldu AÕS § 79 lg 2. o Kasutuskorraga ei koormata kaasomanike mõttelisi osasid. Kolleegium selgitab, et kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses vastavalt AÕS § 72 lg 5 esimesele lausele

Õigus → Asjaõigus
81 allalaadimist
PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS
52
doc

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

79. Pärandvara jagamine kaaspärijate vahel · Testamenditäitja ­ vana seaduse järgi ­ jah: Kaaspärimise korral lõppeb pärimise käik pärandvara jagamisega. Pärijad võivad jääda pärandi kaasomanikeks ja pärandaja võib ka ise nõuda testamendi või pärimislepinguga, et pärandvara ei ­ PärS § 80 lg 3 ­ kohustatud hoolt kanda, et testaatori tahe saaks täidetud. [...] pärandit hoidma ja jagataks teatud tähtaja jooksul. See tähtaeg ei või olla pikem kui 30 aastat. Kui tähtaeg on määramata selle pärijale [...] üle andma

Õigus → P?rimis?igus
150 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun