1976), Moatessem (s. 1977 - 20.okt. 2011), Saif al-Arab (s. 1982 - 30. apr. 2011) ja Khamis (s. 1983 - 29.aug 2011) ning tütar Ayesha (s. 1976). Gaddafi poegadest poliitiliselt mõjukaimaks ning võimalikuks järglaseks peeti Saif al-Islami. Samuti adopteeris Gaddafi kaks last: Hanna ja Miladi. Hanna suri 1986. a Liibüa pommitamise tagajärjel. Teise abikaasa Safiaga abiellus Gaddafi 1971. a pärast seda, kui Safia teda pimesoolepõletiku ajal põetas. Riigijuht: Gaddafi ja paljud tema kaasohvitserid olid inspireeritud Egiptuse liidri Nasseri Araabia natsionalismi märgist ning sõjaväeline karjäär oli revolutsiooniline kutsumus. Kadetina oli Gaddafi seotud Vabade Ohvitseride Liikumisega. Viha ja häbi, mis valdas Liibüa ohvitsere peale Iisraeli massilist lüüasaamist Araabia armeedes kolmel rindel aastal 1967, ainult tõstis Gaddafi ning tema kaasohvitseride järjekindlust kukutada Liibüa monarhia ning tollane riigipea, kuningas Idris I.
nüüd jäi tema ametikoht järgu võrra kõrgemaks kui Vene armees. Sellega seoses kerkib muidugi küsimus, kas ja kuivõrd tuli JK oma ootamatult laienenud kohustustega toime. Näib, et vaatamata sõjalise ettevalmistuse lünklikkusele ja olukordade keerukusele, sai JK edukalt hakkama nii tagavarapataljoni ülema abina kui ka Kaitseliidu malevapealikuna. Pataljoni ülemaks oleku aja kohta on raskem ühest vastust anda, sest nii mõnedki JK kaasohvitserid on kritiseerinud tema juhtumisstiili, mis olevat nõudnud üleliia ohvreid. Näiteks kirjutas kolonelleitnant Jaan Unt Julius Kuperjanovi kohta:“ Tema oli julge mees, kuid temale jäi külge maailmasõja taktika, mille kohaselt tormati otse peale, küsimata ohvritest. Sama taktikat tarvitas ta ka Vabadussõjas. Vene sõjaväes ei arvestatud inimkaotusi, sest - 19 - et inimmaterjali oli külluses. Meie aga pidime seda arvestama
annaabi.ee 
