pikkvõrsetel ühekaupa, 1-5 cm pikad, 0,5- eriti pikaealine, võib saada kuni 150 a. muldadel. Tüüpiliseks sanglepa 1,5 mm laiad. vanaks. Raievanus (50) 60-70 a. kasvukohaks on lodud (kõrge, liikuv ja Lehised on varapuhkevad (aprillis, mai alguses). Arukaasikud on reeglina tootlikud, keskmine hapnikurikas põhjavesi). Kaasliikideks Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, boniteet I-II. Kaasikute suhteliselt madal saar, kask, harvem haab ja kuusk. seeme variseb samal sügisel või järgmisel keskmine aastane juurdekasv (4,8 tm/ha/a) Kiirekasvuline (sanglepikute aastane jooksev kevadel. Tühjad käbid jäävad puudele 2-3 on tingitud soo- ja arukase koos juurdekasv (4,9 tm/ha), kuid suhteliselt
Käbikesed 1,2-2 cm pikad, seeme 0,2-0,4 cm pikk, kitsa tiivaga. Vili üheseemneline läätsekujuline pähklike, ümbritsetud tiivaga. Paljuneb edukalt ka kännuvõsust (pärast raiet). Areaal väga lai - Kesk- ja Põhja-Euroopa, Krimm, Kaukaasia, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. Moodustab metsi viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks sanglepa kasvukohaks on lodud (kõrge, liikuv ja hapnikurikas põhjavesi). Kaasliikideks saar, kask, harvem haab ja kuusk. Kiirekasvuline (sanglepikute aastane jooksev juurdekasv (8,6 tm/ha), kuid suhteliselt lühiealine, võib saada 130 a vanaks. Keskmine raievanus 60-80 a., keskmine boniteet 2,3. Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene. Eelistab viljakaid, niiskeid