nende omavahelised seosed. Esmased sümptomid Esimesed on sageli jõuetus, kiire väsimine, kurnatus Primaarsete sümptoomide hulka kuuluvad ka kõne muutused, käte kaasliigutuste puudumine kõndimisel ja kõndimise alustamise, tugitoolist või autoistmelt tõusmise raskus ja käekirja muutused Parkinsonismihaige lihased on pidevas pinges Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus Ilmneb ka stardiraskus liigutuste alustamisel, kõnnak muutub tippivaks ja kaasliigutused vähenevad Sekundaarsed sümptomid Depressioon Unehäired Dementsus enamasti mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu nõrgenemine Kõnehäired Liigne süljeeritus, mis tuleneb neelamisraskustest Samuti ka kehakaalu vähenemine, kõhukinnisus ja järsul tõusmisel istuvast või lamavast asendist tekkiv peapööritus Haiguse kulg Parkinsoni tõvega haiged ei ole ühesugused, haigus kulgeb erinevate
Parkinsonismihaige lihased on pidevas pinges - tundub, et ta polegi võimeline täielikult lõdvestuma. Seda nimetatakse lihasjäikuseks ehk lihasrigiidsuseks, mille põhjuseks peetakse seljaajus asuvate lihastoonust reguleerivate rakkude ülemäärast aktiivsust.Enam häirib haigeid liigutuste aeglustumine e. bradükineesia ning liigutuste ulatuse vähenemine e. hüpokineesia. Ilmneb stardiraskus liigutuste alustamisel, kõnnak muutub tippivaks ja kaasliigutused vähenevad. Vahel kaebavad haiged nõrkust, kuid täpsemalt uurides selgub, et normaalse jõu juures on liigutused hoopis aeglased ja kohmakad, mis tekitab jõuetusetunde. Tegelikult Parkinsoni tõbi kunagi halvatust ei põhjusta. Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus e. hüpomiimia, mis tuleneb üldisest lihasjäikusest ja liigutuste aeglustumisest. Kuigi nägu võib tunduda emotsioonidevaene, ei tähenda see tegelikult emotsioonide puudumist
magades. Hüpo- ja bradükineesiat iseloomustab liigutuste aeglus ja kohmakus: liigutuste ulatus ja kiirus vähenevad, korduvatel liigutustel need nähud süvenevad ja tekib takerdumine. Lihasjäikus e. rigiidsus on väliselt vähem märgatav sümptom. Posturaalne ebastabiilsus on tasakaaluhäire, mis tuleneb asendi säilitamise ja muutmise raskusest. Kõnnak muutub: sammud on tippivad, lühikesed, kõndimise alustamine on raske, kaasliigutused vähenevad või kaovad. Võivad tekkida tardumised liikumisseisakutena, mille tõttu võib vahel isegi kukkuda. Riietumine, söömine, kirjutamine ja teised igapäevased tegevused muutuvad raskemaks ning haiguse süvenemisel võivad mõned haiged vajada kõrvalabi. Käekirja muutumist väikseks ja raskesti loetavaks nimetatakse mikrograafiaks. Näo miimika väheneb, tekib hüpomiimia. Kõne- ja neelamisprobleemid võivad esineda haiguse hilisemas faasis: hüpokineetiliseks
· Psüühiline trauma hirmu, ehmatuse näol tagajärjel · Suhtlemine kogelevate või vigaselt rääkivate vanemate ja omastega · Rasked haigused, mille tagajärjel organism on füüsiliselt nõrgenenud · Jäljendamine Kordamine on kahel viisil 1) korratakse sõna esimest silpi (tu-tu-tuba, ka-ka-kana) 2) korratakse esimest tähte (t-t-tuba, a-a-aken). Üldiselt võivad esinenda mõlemad vormid sama inimese juures.Kogelemisega kaasnevad ka nn. kaasliigutused ehk tahtmatud liigutused näo piirkonnas, võivad aga esineda ka kätes, jalgades ja kogu kehas. Kogelemine avaldub kõige sagedamini kolmel perioodil: 1) Ajajärk, mil inimese organismis kui ka tema suhetes väliskeskkonnaga tekivad suured muudatused. Seaduspäraselt ulatuvad juured kõne kõige elavama arenemisperioodi 3.-5.eluaastani. 2) Periood, mil laps on 7 aastane ja hakkab õppima koolis. Ülesanded ja suhted on uued. 3) Puberteediiga
Lõtv – toonus langenud, refleksid nõrgenenud või puuduvad, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia väljendu.nud, fastikulatsioonid (väike osa lihasest väreleb). Perifeerse e lõdva põhjusi – diski prolaps, motoneuroni haigus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid (liigutushäired). Aktiveerib, vastutab ka rahuloleku eest. Moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust: reflektoorne e spastiline toonus (lähtetoonus), kehahoiak, poosid, kaasliigutused; liigutuste sujuvus. Kahjustussündroomid – a) akineetilis-rigiidsed: liiga vähe liigutusi, parkinsonistlikud sündroomid b) hüperkineetilis-hüpotoonilised: liiga palju liigutusi, vastutahteliste liigutustega kulgevad haigused:düstooniad, korea, ballism jt, treemor Tundlikkuse liigid, juhteteed ja kahjustussündroomid. Liigid: nahatundlikkus(eksterotseptiivne) – valu, temperatuur, puutetundlikkus; protopaatiline – vähediferentseeritud, epikriitiline – täpselt lokaliseeritud
nii nagu vaja, nt halvatud kõneorganid, nt üks häälepael halvatud (hääl vaikne) või keele lõtvus. Kõnepuue düsartria (tekivad 2/5st düsartriast bulbaarne ja ajukese düsartria) + tasakaaluprobleemid + inimene liigutab nt keelt liiga palju või liiga vähe 2. (B) Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand: liigutuste koordineerimine: rütm, ajaline järgnevus, sujuvus. Ekstrapüramidaalne düsartria kaasliigutused(nt tõstab kätt ja silm tõmbleb vms- tikid). Selle kahjustuse puhul tekib kogelus (tekib kramp, kordus, sujuvuse kahjustus) 3. (C) Ruumitasand: liigutuste sihipärasuse reguleerimine. Haarab oimu-kiiru-kuklasagara äärmised (perifeersed) osad. Et liigutused oleksid suunatud õigesse kohta õigel ajal. Tugevalt seotud ruumitajuga. (peegelkirjaga lastel on selle kahjustused, koos- ja järelkõne
tombid, ülesanne on motoorika koordineerimine lihastoonuse reguleerimine. Eksatrapüramidaalsüsteem: närvirakke ja neid ühendavate juhtteede süsteem, mis liidab üheks basaalganglionid, suuraju koore, väikeaju, taalamuse, retikulaarformatsiooni ja seljaaju. Ekstrapüramidaalsüsteem moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust. Kontrollitavate tegevuste alla kuuluvad: Reflektoorne ehk spastiline toonus(lähtetoonus) Kehahoiak, poosid, kaasliigutused Liigutuste sujuvus 4 Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustussündroomid jagunevad kaheks: akineetilised-rigiidsed või hüperkineetilis-hüpotoonilised. Akineetilis-rigiidsete kahjustuste puhul esineb liiga vähe liigutusi, sinna alla kuuluvad parkinsonistlikud sündroomid. Hüperkineetilis-hüpotooniliste kahjustuste puhul eisneb liiga palju liigutusi ja selle
parem • Kas vasakukäelistel on suurem risk kognitiivsete häirete tekkeks? vasaku käega (miks?) • Kuidas lapse sugu mõjutab kognitiivset arengut? • Motoorika: kõne puhul sageli kaasliigutused parema käega Tulemusi • Vas.HF juhib nii verbaalst kui mitte-verbaalset oraalst motoorikat • Vasakukäelistel tüdruktel on rohkem probleeme peenmotoorika ja käe-silma koostööga; • Sama-aegne käeline tegevus ja kõne õnnestub paremini koos vasaku käe ülesannetega
annaabi.ee 
