Oli vallakohus. 1802 Eestimaal ja 1804 Liivimaal. 3. Vaeste hoolekanne. 4. Vallalaegas. Sellega ei peetud üleval ainult vaeseid vaid ka muid kulusid. Inimesi liitsid ühised kohustused, nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. 9. Kohtukorraldus. Eestimaal: 1802 al. Oli olemas vallakohus, nüüd see kaotati, 1816. Selle asemele tuli kihelkonna kohus, kogukonnakohus. Eksisteeris kihelkonna tasandil. Esimees, kohtuvanem oli mõisnik, kaasistujateks olid talupojad. See lahendas talupoegade omavahelisi tsiviilnõudmisi, võlad, peksmised jms. talupoegade kaebustes mõisnike vastu oli Eestis sellel vaid lepitav funktsioon . Kreisikohus- eksisteeris maakonna tasandil. Sinna said talupojad kaevada mõisnike vastu. Eesistuja mõisnik, kaasistujad pooleks. Ülemmaakohus- seal istusid koos maanõunikud. Kubermangu tasand. Kui seal ka talupoeg rahule ei jäänud võis talupoeg edasikaevata venemaa senatisse.
kaks liiget veel. Talupoegadel oli mõisakohus (mõisa alal) ja vakusekohus (mõisastamata alal). Vakus koosnes umbes 100 talust. Vakuserahvas tuli kokku, peeti pidu ning samas peeti ka kohut. Eesistujaks oli piiskopi, maahärra, Taani kuninga poolt määratud isik, ka talupoegadest kaasistujad. Otsus tehti vanade tavade alusel. Kaasistujad ehk õigusleidjad ehk hirsnikud. Mõisakohtus on vasall eesistujaks, talupojad kaasistujateks 1) kohtupidamine oli seotud maksustamisega 2)kohut loeti õiglaseks siis, kui kohtumõistjaks olid endasarnased. Kui linnakodanik tahtis saada õigust, siis pidi ta üle kohut mõistma ka linnakodanik. 3)kohtuvõim ei olnud otsuse tegija. Kohtukooseis oli kahesugune- ühelt poolt esines riikliku võimu esindaja ja teiselt poolt vastava seisuse esindaja. Need hoolitsesid kohtukorra eest, kuid ei olnud otsustajad. Talurahvakohtud- talupoegade kohta käivates kohtuasjades, millede organitena
Lepinguline kaitsja ehk kokkuleppeline kaitsja – Kaitsja, kes on kaitsmise kaitsealusega kokku leppinud. Kaitsealune on ta ise valinud ning maksab tema töö eest. Maakohtu koosseis – Esimese astme kuritegude kriminaalasju arutab üldmenetluses eesistujast (kohtunikust) ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikud – Kohalike omavalitsuste poolt valitud inimesed rahva seast, keda varem nimetati kohtu kaasistujateks. Rahvakohtunikel on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju üldmenetluses ning esimese ja teise astme kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt. Menetlejad – Kohus, prokuratuur ja uurimisasutus (asutus, mis tegeleb kriminaalasjade eeluurimisega, näiteks Kapo, prefektuurid jne). Menetlusosalised – Kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu. Vahel ka tsiviilkostja ja kolmas isik (seda tuleb väga harva ette).
kokk. Igal rael oli oma bürgermeister, foogt ja arvehärra. Gildide ja tsunftide sotsiaalne hierarhia- Gildi eesotsas seisis oldermann - valitud gildivendade hulgast, kellel staazi üle 10 aastat. Oldermann kutsus kokku koosolekuid, pidas pidusöömingutel kõnesid, esindas gildi linnakogukonna nõupidamistel. Tema käes olid hoiul gildi skraa, pitsat, arveraamatud ja sularaha, samuti hõbepeekrid. Tal oli kaks abilist, keda nimetati kaasistujateks, kes aitasid kontrollida gildi arvepidamist ja esitasid aruande. Oldermanni ametiaja pikkuseks oli tavaliselt 3 aastat, kaasistujal 2 aastat. Tallinna Mustpeade ühendusel oldermann puudus ja seal juhtimisega tegeles vanematekogu. Lisaks olid altarieestseisjad, kes hoolitsesid vennaskonna altarite kulude katmise eest ja muretsesid vajalikke esemeid Saffer - Tegeles gildide jootude korraldamisega. Eestseisja - Vastutas hoone korrashoiu eest, ehitusmeister
kindralkuberner). Kuberneril pole alati aega kohtutöös osaleda, tihti määras kedagi endale asendajaks. Kuberner on kohtujuhtimise delegeerinud ühele maanõunike kolleegiumi 12 liikmest. Toona ei olnud kohtutee midagi eriskummalist, kuna kohus arutas väga erinevaid probleeme. Kuna Eestimaa ülemmaakohtu töövõime ei suutnud kõiki probleeme läbi hekseldada, luuakse üks vaheinstants ehk alammaakohus. Kohus on seisuslik, kohtu juhiks on rüütelkonna peamees. Tema kaasistujateks on kõikide meeskohtute esimehed. Lisaks alama kohtu töös osalevad ka kõik adrakohtunikud ja mitmesugused teised vähemtähtsad ametnikud, nagu notar, kirjutajad jne. Aadlil tihtilugu puudus kompetents, seetõttu tuli kohtule tööle võtta ka inimesi, kes kohalikku seadust tegelikult tundsid. Need pandi ametisse sekretäride nime all. Liivimaal kohtukorralduse tipus on Liivimaa õuekohus (oma president ja asepresident). Kohtu töös osalevad 11 aadlikust kaasistujat ehk assessorit
isiklikes huvides. Tšekaaga lahutamatult seotud olid ka uued kohtuorganid, vana kohtusüsteem saadeti laiali. Asutati revolutsioonilised tribunalid, olid omapärased asutused- teostasid praktiliselt kõiki õigusemõistmisega seotud funktsioone ise- viisid läbi eeluurimise, väljastasid arreteerimisordereid, esitasid süüdistuse, kontrollisid oma tegevust, mõistsid kohtualuse süüdi. Esimeesteks püüti määrata ustavaid parteilasi, kaasistujateks olid lihtsad töölised, kes ei teadnud õigusest ega juriidikast midagi. Kuna puudusid seadused kohtumõistmiseks, vanad koodeksid olid tühistatud, uusi polnud koostatud. Revol tribunalid pidid lähtuma oma revol südametunnistusest ja mõistma kohut klassiprintsiibist lähtudes. Majandusreformid Enamlased nim oma esimeste kuude maj pol punakaartlikuks rünnakuks kapitalile- eksproprieeri eksproprieeritut. Varakamad klassid olid rikastunud vaesemate arvelt, nüüd pidi tagasi võtma kõik,
annaabi.ee 
