Eelmenetluse ülesanne on asja ettevalmistamine kohulikuks arutamiseks. Eelmenetluse käigus selgitab kohus välja: Hageja nõude ja kostja vastuväited, kolmanda isiku seisukoha; Tõendid mida soovitakse esitada ja mida nendega tõendatakse (tõendite lubatavus); Kas asja lahendamine muul viisil on võimali (kokkulepe); Kes on protsessiosalised ja kuidas nad kohtuistungile kutsida; Kas asja soovitakse lahendada kollegiaalsselt (kaasistujatega). Eelmenetlus toimub kahes etapis – eelmenetluse toimingud ja eelistung. § 398. Eelistung Eelistungil selgitavad pooled ja teised protsessiosalised suuliselt kohtule kõiki oma nõudmisi ja vastuväiteid, samuti nimetavad kõik tõendid, millele nad tuginevad. Eelistungi käigus kontrollib kohus esitatud tõendite kuuluvust, lubatavust, samuti seda, kas dokumentaalne tõend on esitatud vastavalt seaduse nõuetele. Kostja teatab, kas ta soovib esitada vastuhagi või hagi õigeks võtta.
Tegutses maanõukogu liikmeks maapäeva poolt valitud nõunikud. Tegeles administratiivsete küsimuste ja maapäva poolt tehtud otsuste täideviimisega. Asehalduri tegevus sõltuv maanõukogu heakskiidust. Mõisnikud maapäeva esindajad ning võtsid küsimusi otsustada iseseisvalt. Kohtukorraldus oli kohalike organite käes, kõrgemaks kohtuinstantsiks ülemkohus. Tähtsamaid krim. asju otsustas maapäeva poolsed Meeskohtunikud koos aadlikest kaasistujatega. Ajastu lõpupoole Adrakohtud, kelle ülesandeks oli ka kõrgemate kohtute otsuste täideviimine. Mõisakohtu kohtunikuks oli mõisnik koos talupoegadega esindajate ja rüütelkonna peamehega, kes oli administratiivse võimu esindaja. Luterliku kirikukorralduseni ei oldud jõutud, seepärast loodi Saare-Muhu superintendantkond eesotsas vaimuliku ja superintendandiga, oli piiskopi funktsiooni täitjaks, viseeris kohalikke kirikuid ja seisis nende huvide eest
tõbras" nagu B, ,,kõik on ära ostetud" ja üldse on ,,tegemist vandenõuga tema vastu". Seepeale kutsub ärritunud kohtunik politsei ja käsib A istungisaalis vahistada ja määrab talle järelemõtlemiseks viis päeva aresti. Kui A arestikambrist vabaneb, kirjutab ta kõikvõimalikesse kohtadesse kaebused kohtuniku peale ja nõuab tema taandamist ja karistamist, samuti nõuab ta, et tema asja lahendataks vähemalt kolme kohtunikuga kohtukoosseisu poolt või koos kaasistujatega. Järgmisel istungil teatab kohtunik, et taandab ennast ise ja asja arutamine antakse üle teisele kohtunikule. Kuna meediahuvi on skandaalse kohtumenetluse vastu veelgi tõusnud, on järgmisel kohtuistungil rahvast veelgi rohkem kohal. Seal teatab B esindaja, et taotleb istungi kinniseks kuulutamist, kuna normaalne õigusemõistmine ja asja arutamine on selles asjas vildaka meediahuvi ja ebaadekvaatse A tõttu oluliselt häiritud
või seadusega või kui kompromissi ei ole võimalik täita, jätkates sellisel juhul vaidlusasja menetlemist o Kui T on õigus seadusjärgsele tasule, siis oleks see kompromiss seadusega vastuolus - (TvLS § 51) 10.11 TVK otsus 10.11.1 Otsuse teatavakstegemine - asja arutamisel istungil teeb TVK otsuse resolutsiooni asja arutamise päeval – TVK teeb seda isekeskis (koos kaasistujatega) – pooltele (T ja TA) ei pea enne 10 tp teavitama - otsus tehakse pooltele teatavaks 10 tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist – sisaldab õiguslikku argumentatsiooni - teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või toimetatakse otsus pooltele kätte - (TvLS §§ 54 ja 57) 10.11.2 Kohtusse pöördumine - pooled võivad pöörduda kohtusse sama vaidluse läbivaatamiseks 30
annaabi.ee 
