istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel. Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Peale esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, siis antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekute tegemise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel. Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon läbi laekunud muudatusettepanekud ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale selle koostab
Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel. Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Peale esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, siis antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekute tegemise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel. Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon läbi laekunud muudatusettepanekud ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale
üheteistkümnest alatisest komisjonist. Seaduseelnõust saab seadus: Riigikogus vastuvõetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees. Seejärel saadetakse seadus väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. Pärast väljakuulutamist avaldatakse seadus Riigi Teatajas ja üldjuhul jõustub see kümnendal päeval pärast avaldamist. Seda juhul, kui seaduses ei ole märgitud teist jõustumise aega. Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Pärast esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekute tegemise õigus on riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel. Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekud läbi ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub
Riigikogu juhatus määrab eelnõu läbivaatamiseks juhtiva komisjoni vastavalt eelnõu sisule. Järgmiseks arutatakse eelnõud vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele kolmel lugemisel (lugemine = eelnõu läbitöötamise etapp). 2. Seaduseelnõu arutamine Kui eelnõu on võetud menetlusse, siis eelnõu arutamine algab tema esimese lugemisega. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja juhtiva komisjoni kaasettekanne. Seejärel esitatakse ettekandjatele küsimused. Kui juhtiva komisjoni seisukoht on positiivne ja ükski fraktsioon ei ole teinud tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse esimene lugemine. Seejärel esitatakse juhtivkomisjonile ettepanekud eelnõu kohta (parandused, täiendused, muudatused). Teatud aja möödudes toimub teine lugemine. Teisele lugemisele juhtivkomisjon esitab koos eelnõu esitajaga muudetud redaktsiooni ja kõik ettepanekud koos komisjoni...
Enamasti nõutakse, et esitatav eelnõu vastaks normidele ja nõuetele ja oleks varustatud seletuskirjaga. Eelnõu menetlemise teiseks staadiumiks on selle arutamine parlamendi plenaaristungil ning komiteedes või komisjonis. Eelnõu arutamist plenaaristungil nimetatakse enamasti lugemiseks. Esimene lugemine toimub pärast algatamist, et otsustada, kas seadust on või ei ole vaja. Esimene lugemine algab algataja ettekandega, millega sageli kaasneb parlamendikomitee kaasettekanne. Kui parlamendi enamus arvab, et eelnõud pole vaja, siis ta on tagasi lükatud ja mingit edasist arutelu ei toimu. Kui enamus on eelnõuga nõus, siis saadab parlamendi või koja esimees selle mingisse olemasolevasse komiteesse või moodustatakse eelnõu menetlemiseks mingi eri- või ajutine komitee. Esimese lugemise ajal ei saa eelnõusse mingeid muudatusi teha. Muutmisettepanekuid saab teha esimese ja teise lugemise vahepeal, kui eelnõu on komitee staadiumis (menetluses).
enamusele. Seda õigust on ka korduvalt kasutatud. Vahel toimub seadusandlik algatus rahvaalgatuse korras, st teatava arvu valimisõiguslike kodanike allkirjadega seaduseelnõu esitatakse parlamendile, et see seda arutaks. Plenaaristungil seaduseelnõu arutamist nimetatakse seaduseelnõu lugemiseks. Seaduseelnõu esimesel lugemisel tutvustab eelnõu algataja seaduseelnõud ja põhjendab selle vajalikkust. Selle ettekandega kaasneb tavaliselt parlamendi komitee kaasettekanne, milles eelnõu algatamist pooldatakse või ei pooldata. Esinejatele on võimalik esitada küsimusi. Mingit sisulist põhjalikku arutelu esimesel lugemisel ei toimu. Hääletatakse üksnes seda, kas eelnõu kui tervik saata teisele lugemisele. Eelnõu võib teisele lugemisele minna ka ilma hääletamiseta, kui keegi ei tee ettepanekut eelnõu tagasi lükata. Enne teist lugemist määrab juhtivkomisjon parandusettepanekute tegemise tähtaja.
annaabi.ee 
